Hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IT OÜ ja AS S 22.10.2007.a Hooldus- ja operaatorlepingu nr 22102007, mille eesmärgiks oli kindlustada IT ja AS S vahel sõlmitud seadmete liising ja teenuslepingutes fikseeritud seadmete hooldus ja operaatorteenus tagamaks seadmete tõrgeteta töö ning igapäevase käitamise lepinguperioodi vältel. IT OÜ kohustus teostama ja tagama Hoolduslepingus loetletud seadmete hooldust- ja opereerimist ja sellega seotud muude teenuste osutamist. 19.08.2009.a sõlmiti lisakokkulepe, millega muudeti Hoolduslepingus kokku lepitud hooldus- ja opereerimiskohustust ning edaspidi kohustus AS S tagama seadmete hoolduse kogu liisinguperioodi jooksul. Sellest kokkuleppest tulenevalt oli alates 10.11.2009.a AS-il S õigus esitada hooldusteenuse eest arveid IT OÜ koostööpartner PSOÜle, kokku lepiti maksegraafikus. 30.05.2011.a muudeti PSOÜ palvel lisakokkuleppes paika pandud maksegraafikut, mille allkirjastas ka PSOÜ. PS täitis talle esitatud arvete maksmise kohustust kuni 2011.a augustini. Kostja PSOÜ ei ole tasunud alates 2011.a talle esitatud arveid. Kostja ei ole tasunud 10.08.2011.a esitatud arvet nr 11210 summas 2056,85 eurot ja 13.09.2011.a saadetud arvet nr
lg 1 järgi üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Asjas puudub vaidlus selles, et 19.08.2009.a kirjalikus kokkuleppes puudub PSOÜ tahteavaldus selle kohta, et ta soovib kohustusega ühineda. Kohtu arvates on nimetatud tahteavaldus väljendatud PSOÜ tegudega ja hilisemalt sõlmitud kokkuleppega maksegraafiku muutmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et 19.08.2009.a sõlmitud kokkuleppejärgset maksegraafikut asus täitma PSOÜ ning ta täitis seda kooskõlas 19.08.2009.a maksegraafikuga 2011.a kevadeni. 12.04.2011.a PSOÜ seadusliku esindaja e- kirjast (tlk 27) nähtuvalt tunnistas PSOÜ võlgnevuse olemasolu hageja ees. Tulenevalt makseraskustest taotles PSOÜ maksegraafiku muutmist selliselt, et igakuised maksed oleks võrreldes kehtiva maksegraafikuga väiksemad ja sellest tulenevalt maksed jaotunud 18-le kuule. Pooled jõudsid uues maksegraafikus kokkuleppele ja allkirjastasid selle (tlk 25-26). Vastavalt uuele kokkuleppele tasus kostja makseid kuni augustini 2011.a. 2011.a augustist alates keeldus PSOÜ maksegraafikujärgseid summasid tasuma. Kohus on seisukohal, et PSOÜ on keeldunud põhjendamatult oma kohustuse täitmisest. Kohustusega ühinemisel tekib
lg 4 järgi solidaarkohustus.
lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on suunanud nõude kostja 1 vastu ning kohus on seisukohal, et kooskõlas
lg 1 p –ga 1 on hageja esitanud põhjendatult kohustuse täitmise nõude kostja 1 vastu. II. Kohus on seisukohal, et hageja on veenvalt selgitanud ja tõendanud IT OÜ kohustuse tekkimist AS-i S ees, millise kohustusega ühines hilisemalt PSOÜ. Kostja 1 väited, et ta tasus aastaid märkimisväärselt suuri summasid „hea tahte„ märgina ja kõlbelise kohustuse täitmiseks ei ole kohtu arvates veenvad. 23.12.2008 sõlmiti S AS ja OÜ vahel kontoritehnika liisinguleping nr 3S014393-LO00-000000 (tlk 73-76). Nimetatud liisingulepingu p-s 6 leppisid lepingupooled kokku liisingumaksete tasumises. 23.12.2008.a sõlmitud kontoritehnika liisingulepingus S e AS ja IT OÜ liisinguesemete hooldamises ja opereerimises kokku ei leppinud. Selleks puudus ka vajadus, sest samad pooled olid 22.10.2007.a sõlminud hooldus- ja opereerimislepingu (tlk 12-21), mille p-de 2 ja 3 järgi kohustus IT OÜ teostama AS S liisitud seadmete hooldust ja opereerimist, kusjuures lepingu p-st 10 tulenevalt sisaldub osutatav teenuse hind liisingulepingute hinnas. Asjas puudub vaidlus selles, et kooskõlas 23.12.2008.a liisingulepingu p-ga 14 loovutas IT OÜ liisingulepingulepingu Nordea Finance Estonia AS4 ile. Asjast ei nähtu, et liisingulepingu loovutamisega lõppes AS S ja IT OÜ vahel sõlmitud hooldus- ja operaatorleping. Eelpooltoodust tulenevalt sisaldus hooldus- ja opereerimistasu liisingulepingu hinnas (liisingumaksetes). Peale IT OÜ poolt liisingulepingu loovutamist ja IT OÜ ja S AS poolt 19.08.2009.a. sõlmitud kokkulepet, mille p 1 järgi ei olnud IT OÜ kohustatud enam samade poolte vahel sõlmitud hooldus ja opereerimislepingu järgseid teenuseid osutama, tekkis IT OÜ-l saadu tagastamise kohustus. Seega ongi veenev hageja selgitus IT OÜ kohustuse tekkimise, millest tulenevalt sõlmiti 19.08.2009.a. maksegraafik, aluse kohta. III. HR (edaspidi ka kostja 2) ja hageja sõlmisid 30.05.2011.a käenduslepingu (tlk 31). Käenduslepingu p 1 kohaselt leppisid käenduslepingu pooled kokku, et käendaja vastutab hageja ees PSOÜ kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 22.10.2007.a kokkuleppest 21042011-1, selle lisadest ja kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. Eelnimetatud kohustused hõlmavad kokkuleppest tulenevaid lepingumakseid ja viivist. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, millisest lepingust/ kokkuleppest tulenevaid kohustusi kohustus kostja 2 tagama. Hageja on seisukohal, et käenduslepingusse märgiti ekslikult vale kokkuleppe number. Kostja on seisukohal, et tema käendas vaid käenduslepingus märgitud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud käenduslepingus viidatud kokkuleppe olemasolu s.o 22.10.2007.a kokkuleppe 21042011-1, millest tulenevad PSOÜ kohustused. Nagu nähtub poolte vahel sõlmitud käenduslepingust sisaldub selles vastuolu käenduslepingu eesmärgi ja käenduslepingus märgitud käendatava kohustuse vahel, kuivõrd käenduslepingus märgitud kokkulepet ei olnud olemas. Kohus leiab, et poolte vahelist käenduslepingut on võimalik tõlgendada. Kohus osutab, et käendus on küll aktsessoorne ning kui käendusega tagatav kohustus ei ole tekkinud või ei eksisteeri on käendusleping sisuliselt esemetu ja võlausaldaja ei saa käendusele tuginedes käendaja vastu nõudeid esitada. Nimetatu ei muuda aga asjaolu, et kehtivat lepingut sh. käenduslepingut saab selle ebaselguse korral tõlgendada. Käenduslepingu sõlmimisel võtab käendaja kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kostja 2 vastuväidetest nähtuvalt on ta taganud põhivõlgniku kohustusi, millele käendusleping viitab. Kohus osutab, et samas ei ole kostja tõendanud, et käenduslepingus viidatud põhivõlgniku kohustus eksisteerib. Kuna käenduslepingus märgitud kokkulepet nr 21042011-1, millest tulenevad PSOÜ kohustused, ei ole kunagi sõlmitud, ei saanud tekkida ka nimetatud lepingust tulenevat nõuet mida tagada. Seega leiab kohus, et käesolevas asjas on vajalik käenduslepingut tõlgendada, et välja selgitada millist kohustuse täitmist kostja 2 käendas.
lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe, lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Käenduslepingu sõlmimisega samal päeval sõlmiti ka hageja ja PSOÜ, mille seaduslik esindaja oli kostja 2, vahel võlgnevuse tasumise muudetud maksegraafik. Nagu eelpooltoodust nähtub, sõlmiti see maksegraafik tulenevalt PSOÜ taotlusest varasem maksegraafik muuta, selleks, et kuumaksete suurust vähendada. Maksegraafiku muutmise 5 ettepanek PSOÜ-u poolt on tõendatud tema seadusliku esindaja, kostja 2, e-kirjaga (tlk 27). Samas kirjas teeb kostja 2 ettepaneku hagejale, et juhul, kui maksegraafikut muudetakse on ta nõus andma eraisikuna käenduse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et käenduslepingusse märgiti ekslikult vale kokkuleppe number. Kuna käenduslepingus märgitud käendatava kohustuse kuupäev on sama 22.10.2007.a. sõlmitud hooldus- ja operaatorlepinguga, siis tagas kostja 2 nimetatud lepingust ja selle lisadest tulenevaid kostja 1 kohustusi. Kuna 30.05.2011.a hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud maksegraafik oli 22.10.2007.a. sõlmitud hooldus- ja opereerimislepingu lisa, siis on kohtu arvates hageja nõue kostja 2 vastu tõendatud ja tuleb rahuldada..
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. IV. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivise
Hageja on arvestanud viivise seisuga 08.02.2012.a kokku summas 127,52 eurot. Kostjad ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Hageja palub viivise välja mõista arvestuslikult kohtuotsuse tegemise seisuga ja sealt edasi edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kuna kostjad põhikohustust täitnud ei ole on põhjendatud kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuselt 4 113,70 eurolt viivis ka perioodi alates 09.02.2012 kuni otsuse tegemiseni 09.10.2012
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 244 päeva eest välja mõista viivis 0,02% päevas, mis teeb viivise summaks nimetatud perioodi eest 200,75 eurot. Kokku tuleb kostjatelt välja mõista viivis 382,27 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis edasiulatuvalt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367. Kohus on seisukohal, et hageja edasiulatuv viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. V. Kostjad on asjas esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta on AS S õigusjärglane.
Asja materjalidele lisatud 04.06.2012.a kinnituskirja (tlk 100) järgi kinnitab S AS, et seoses ettevõtte osa üleminekuga 15.10.2009.a läksid hagejale üle 22.10.2007.a AS-i S ja IT OÜ vahel sõlmitud hooldus- ja operaatorleping nr 22102007 ja selle lisad/muudatused, koos kõigi õiguste ja kohustustega. Seega leiab kohus, et hageja on nõude üleminekut tõendanud. Kostjate vastuväited ei ole asjakohased. VI. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostja 1 temale esitatud arveid (tlk 30 ja 44) kogusummas 4 113, 7 eurot tasunud ei ole. Tasumisest keeldumine ei ole olnud põhjendatud. Kostjalt 1 ja kostjalt 2, kui käendajalt, tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt põhinõue ja viivised. Hagi tuleb rahuldada. 6 MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätta kostjate kanda ja kostjate menetluskulud jätta nende enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.