← Eesti

3-11-1337/58

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. detsember 2012, Tartu 3-11-1337 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot Tartu Halduskohtu
  2. novembri
  3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. novembri
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Nikolai Lilitskin esitas Tartu Vanglale
  7. märtsil 2011 kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt on jalutusboksis olevad valjuhääldid, mis transleerivad eestikeelseid raadiosaateid liiga valjult, põhjustanud N. Lilitškinile kuulmise halvenemise ja muude terviseprobleemide tekke. Tartu Vangla jättis N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  8. N. Lilitškin esitas
  9. mail 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks, mis seisnes moraalses ja füüsilises kahjus, mille on tekitanud jalutusboksides mängiv eestikeelne raadio. Tegemist on keelelise diskrimineerimisega, kuna vene rahvusest kinnipeetavatele ei ole eestikeelsed raadiosaated arusaadavad. Lisaks mängib raadio liiga valjult, mis on kaebajale tekitanud terviseprobleeme. Koos kaebusega esitas N. Lilitškin menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.
  10. Tartu Halduskohtu
  11. augusti
  12. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 1 000 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on küll tõendatud kaebaja maksejõuetus, kuid N. Lilitškini hüvitise nõue nii seoses tervise kahjustamise kui ka võimaliku väärikuse alandamisega on ilmselgelt perspektiivitu.
  13. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu
  14. augusti
  15. a määruse peale määruskaebuse, kuid Tartu Halduskohtu
  16. oktoobri
  17. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati määruskaebus selle esitajale.
  18. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu
  19. oktoobri
  20. a määruse peale määruskaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis
  21. aprilli
  22. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuna määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudusid mõjuvad põhjused.
  23. N. Lilitškin esitas
  24. mail 2012 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  25. aprilli
  26. a määruse peale. Riigikohtu
  27. juuni
  28. a määrusega jäeti N. Lilitškini määruskaebus menetlusse võtmata.
  29. Tartu Halduskohtu
  30. augusti
  31. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus, kuna kaebaja ei ole endiselt tasunud kaebuselt riigilõivu.
  32. N. Lilitškin esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  33. augusti
  34. a määrusele, mis jäeti Tartu Halduskohtu
  35. septembri
  36. a määrusega käiguta, kuna sellelt oli tasumata riigilõiv ning esitatud ei oldud ka menetlusabi taotlust. N. Lilitškin esitas
  37. septembril 2012 taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel
  38. augusti
  39. a määruse peale.
  40. Tartu Halduskohus jättis
  41. septembri
  42. a määrusega rahuldamata N. Lilitškini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebus esitamisel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on selge, et N. Lilitškin on maksejõuetu, kuid see pole ainuke alus, mis tingiks kaebaja vabastamise riigilõivu tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt peab kavandatav menetluses osalemine olema ka edukas. Kohtu hinnangul on kaebaja väljavaated määruskaebuse rahuldamiseks pigem vähesed. Asjaolu, et kaebajal tuleb käesolevas haldusasjas kaebuse menetlusse võtmiseks tasuda riigilõiv, tuleneb Tartu Halduskohtu
  43. oktoobri
  44. a määrusest, mis on jõustunud Riigikohtu
  45. juuni
  46. a määrusega.
  47. N. Lilitškin esitas
  48. septembril
  49. a määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  50. septembri
  51. a määruse tühistamist, kuna see takistab asja edasist menetlemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal võimalik riigilõivu tasuda, kuna vanglas puudub tal võimalus sissetuleku teenimiseks. Määruskaebuse esitamine on kaebaja jaoks sisuliselt ainuke võimalus kaitsta oma kaebeõigust. Kohus ei ole kaebust tagastades põhjendanud tagastamise motiive.
  52. Tartu Ringkonnakohus jättis
  53. oktoobri
  54. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuna halduskohtu määrus, millega nõuti riigilõivu tasumist, on jõustunud ja selle muutmine ei ole enam korralise edasikaebemenetluse raames võimalik, sest kaebaja on selle vaidlustamiseks kaebetähtaja mööda lasknud.
  55. Tartu Halduskohtu
  56. novembri
  57. a määrusega tagastati Nikolai Lilitškini määruskaebus
  58. augusti
  59. a määrusele, kuna kaebaja ei ole tasunud kohtu poolt nõutud riigilõivu. 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  60. Nikolai Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  61. novembri
  62. a määruse. Kaebaja leiab, et halduskohus on rikkunud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist nr 3-7-1-61-12 tulenevat põhimõtet, mille kohaselt ei saa isikult nõuda riigilõivu tasumist, kui isikul puuduvad selleks rahalised vahendid. Vangla on oma tegevusega sekkunud intensiivselt kaebaja õigustesse, mistõttu on kaebuse rahuldamine õigustatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  63. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  64. Tartu Halduskohtu
  65. septembri
  66. a määrusega jäeti rahuldamata N. Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
  67. augusti
  68. a määrusele. Tartu Halduskohtu
  69. septembri
  70. a määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  71. oktoobri
  72. a määrusega
  73. oktoobril
  74. Kuna halduskohtu määrus, millega nõuti riigilõivu tasumist, on jõustunud ja selle muutmine ei ole enam kuidagi korralise edasikaebemenetluse raames võimalik, sest kaebaja on selle vaidlustamiseks kaebetähtaja mööda lasknud, on halduskohtupoolne kaebuse tagastamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 ls 2, § 187 lg 2 ja § 187 lg 3 p 3 alusel õiguspärane. Madis Ernits Agu Timmi 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.