KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1971 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toitlustamisnormide rakendamiseks kohustamiseks ning teatud toidu andmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.10.
- a ja 10.11.
- a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Vangla määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada määruskaebus osaliselt.
- Tühistada Tartu Halduskohtu 10.11.
- a määrus.
- Jätta Tartu Halduskohtu 25.10.
- a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt selle määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- 09.08.2011 saabus Tartu Halduskohtule kaebuse esitaja kaebus, mille kohaselt ei ole kaebuse esitaja rahul toitlustamisega Tartu Vanglas. Kaebuse esitaja märgib, et toidunormid vanglas on tunduvalt vähenenud võrreldes varasemate aastatega ning teda ei rahulda pakutav sortiment (salati puudumine mitmel päeval järjest, liha vähe, vähendatud on ka leiva ja saia normi). Kuna toidu kalorsus on mittepiisav, on kaebaja kehakaal vähenenud 82 kg-lt 51 kg-le. Kehakaalu vähenemine on toimunud eriti kiiresti pärast seda, kui temale ei laeku enam raha, mille eest vangla kauplusest lisatoitu osta. Kaebuse esitaja taotleb kaebuses Tartu Vanglakohustamist taastama 2005.a toitlustamise norme, nagu on ette nähtud rahvusvaheliste normidega, ning anda õunu, kotlette kalast ja lihast, tomateid, heeringat ja küpsetisi ning kana serveerida tervikuna nagu varem on antud.
- Tartu Halduskohus tagastas 13.09.
- a kohtumäärusega kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
- 23.09.2011 saabus Tartu Halduskohtusse kaebuse esitaja venekeelne kaebus. Kaebuse esitaja osutab asjaolule, et ta on 08.08.2011 Tartu Vanglale esitanud vaide, ning märgib, et vaie on Justiitsministeeriumile vangla poolt edastamata, millega vangla rikub kaebaja suhtes Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 sätteid. Seega tuleb lugeda, et vaie on kaebuse esitaja poolt esitatud, kuna kaebuse esitaja on soovinud, et vaie oleks edastatud Justiitsministeeriumile.
- Vastustaja poolt kohtu päringule esitatud vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebuse esitaja poolt on 05.07.2011 ja 08.08.2011 koostatud pöördumised vene keeles vaide blanketil. Neid pöördumisi on vangla käsitlenud märgukirjadena ja andnud vastused kui märgukirja(de)le vastavalt 03.08.2011 ja 06.09.
- 20.10.2011 kohtule saabunud kaebuse esitaja avalduses palus kaebuse esitaja registreerida tema 22.09.
- a kaebus määruskaebusena ja tühistada kohtumäärus täielikult.
- 25.10.
- a määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse Tartu Vangla toitlustusnormide rakendamiseks kohustamise ning teatud toidu andmise kohustamise nõudes menetlusse. Määruses märkis halduskohus, et määrus ei ole määruskaebusega vaidlustatav.
- 07.11.2011 esitas Tartu Vangla määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.10.
- a kohtumääruse vaidlustamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse eitaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja seetõttu on halduskohus võtnud antud kaebuse menetlusse menetlusnorme rikkudes. Samuti märgib vastustaja, et halduskohus on kaebuse võtnud menetlusse laiemas ulatuses kui oli kaebaja pöördumine vanglale, sest Tartu Vangla väitel ei taotlenud kaebuse esitaja oma 05.07.
- a pöördumises teatud kindlaksmääratud toiduainete andmist.
- Tartu Halduskohus keeldus 10.11.
- a määrusega vastustaja esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastas määruskaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla määruskaebus lubatav. Halduskohtumenetluse ega tsiviilkohtumenetluse seadustikud ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust kohtumäärusele, millega on kaebus menetlusse võetud. Seega oleks sellisel juhul määruskaebuse esitamine võimalik vaid juhul, kui määrus takistab asja edasist menetlust. Kohus on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 25.10.
- a määrus ei saa kuidagi takistada haldusasja nr 3-11-1971 edasist menetlemist. Asja menetlusse võtmisel ei ole rikutud menetlusnorme. Kohus lähtus uurimisprintsiibist ning isiku tegelikust tahtest ning leidis, et kaebus esitajal on kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuses esitatud nõude (nõuete) osas läbitud. Halduskohus osutas, et vanglal on võimalus määruskaebuses toodud põhjendusi vaidlustada kohtu lõpplahendi vaidlustamisel antud asjas MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- 21.11.2011 esitas vastustaja Tartu Halduskohtu 10.11.
- a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt tuvastas halduskohus uurimisprintiibist lähtuvalt küll välja kaebaja tegeliku tahte, milleks on kohustada vanglat rakendama toitlustamisenorme ning andma teatud toitu, aga on põhjendamatult lugenud kaebuse esitaja pöördumiste kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbituks, järeldades seda ainult kaebuse esitaja vanglale esitatud pöördumise alusel. Vastustaja on seisukohal, et vaie ei saa olla toimingu sooritamise taotlemisel haldusmenetlust algatavaks dokumendiks. Kuna kaebuse esitaja 2 soovis vanglalt asjaolude selgitamist ja toimingu sooritamist, mitte ei vaidlustanud selle tegemata jätmist, siis ei esitanud kaebuse esitaja vanglale vaiet. Seega on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmine toimus menetlusnorme rikkudes. Seega on kaebuse esitajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmine toimus menetlusnorme rikkudes, mistõttu on Tartu Vangla määruskaebus halduskohtu kaebuse menetlusse võtmise määruse peale põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.11.
- a määrus tuleb tühistada.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiguspärane Tartu Halduskohtu 10.11.
- a määruses toodud põhjendus, mille alusel keelduti menetlusse võtmast Tartu Vangla määruskaebust Tartu Halduskohtu 25.10.
- a määruse peale. Halduskohus leidis nimelt, et kaebuse menetlusse võtmise määruse ringkonnakohtus vaidlustamine ole lubatav, sest menetlusseadustik sellist võimalust ette ei näe. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu.
- Riigikohtu Halduskolleegium on 29.04.
- a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-19-09 p-s 12 leidnud, et halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v.r) § 741 lg-t 1 tuleb tõlgendada laiendavalt ja see hõlmab ka juhtumeid, kus on takistatud kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine. Samas lahendis märkis Riigikohtu Halduskolleegium veel, et juhul, kui kohtumenetluses on tekkinud eraldiseisev vaidlus kaebuse tähtaegsuse üle, ei ole mõistlik ega ka efektiivne olukord, kus menetlusosaline saab kaebuse tähtaegsuse küsimuse tõstatada alles kassatsioonkaebuses. HKMS v.r § 741 lg 1 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlemist. Analoogselt eeltooduga sätestab HKMS v.r § 471 lg 1 halduskohtu määruste peale määruskaebuse esitamise kohta, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Seega kehtib Riigikohtu eeltoodud seisukoht ka halduskohtu määruste vaidlustamise puhul
- Antud haldusasjas on tekkinud vaidlus kaebuse lubatavuse üle. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest olukorra kohta, kus tegemist oli kaebuse tähtaegsuse küsimusega, mis analoogselt lubamatu kaebuse menetlemisega tooks lõppastmes kaasa kohtulahendi tühistamise ja asjas menetluse lõpetamise, tuleb ka käesolevas asjas lubada HKMS § 471 lg 1 alusel määruskaebuse esitamist kaebuse menetlusse võtmise määrusele. Seega kuulub halduskohtu 10.11.
- a määrus tühistamisele.
- Kuna ringkonnakohus tühistab määruse seoses sellega, et vastustajal on määruskaebuse esitamise õigus, siis menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt annab ringkonnakohus hinnangu ka 25.10.
- a määruse seaduslikkusele. Käesoleva vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas kaebuse esitaja on kinni pidanud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või 3 Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Toimikust nähtuvalt on kaebuse esitaja 05.07.2011 ja 08.08.2011 esitanud pöördumised vene keeles vaide blanketil, milles ta väljendab rahulolematust toitlustamisega. Neid pöördumisi on vangla käsitlenud märgukirjadena ja andnud vastused kui märgukirja(de)le vastavalt 03.08.2011 ja 06.09.
- Nimetatud pöördumisi ei ole Tartu Vangla poolt jäetud käiguta ega määratud tähtpäeva vaide puuduste kõrvaldamiseks.
- Halduskohus on leidnud, et kaebuse esitaja 05.07.
- a pöördumist oleks vastustaja pidanud käsitlema vaidena. Vastustaja on seisukohal, et vaie ei saa olla toimingu sooritamise taotlemisel haldusmenetlust algatavaks dokumendiks. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga ja leiab, et kuna toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks enne 05.07.
- a pöördumist esitanud vastustajale toitlustamist puudutava taotluse, siis ei saa 05.07.
- a pöördumist käsitleda vaidena. Küll aga saab ja tuleb tõlgendada vaidena 08.08.
- a pöördumist. Riigikohus on leidnud: „Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse
- peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida.“ (RKHKm 04.04.2003, 3-3-1-32-03, p 16.) Ringkonnakohtu hinnangul nähtub antud juhul kaebuse esitaja 05.07.
- a pöördumisest tema selge tahe, et vastustaja peaks kinni toidunormidest ehk võimaldaks kaebuse esitajale normidele vastavat toitu (selliselt on pöördumisele märgitud taotluse sisu ka Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku poolt). Sellest tulenevalt on tegemist kohustamisnõudega (ettekirjutuse tegemise nõudega HMS § 72 lg 1 p 3 mõttes). Ringkonnakohus leiab, et hoolimata 08.08.2011 esitatud pöördumise teksti ebamäärasest sõnastusest on aimatav ka selle seos 05.07.2011 esitatud pöördumisega. Seetõttu puudus vastustajal õigus käsitleda kaebuse esitaja 08.08.
- a pöördumist märgukirjana, vaid ta oleks pidanud seda käsitlema vaidena ja selle lahendama vaidemenetluses. Kui vastustaja oleks leidnud vaides puudusi (kaebus on kirjutatud vene keeles), siis oleks tal olnud õigus nõuda nende kõrvaldamist.
- Ringkonnakohus leiab, et asja ei muuda ka see, et kaebuse esitaja esitas halduskohtule kaebuse juba 09.08.2011, ootamata ära 08.08.2011 esitatud vaide menetluse tulemust. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja vastuste pinnalt ei ole alust eeldada, et kaebuse esitaja vaie oleks rahuldatud. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kaebus muutus pärast 06.09.2011 vastuse kaebuse esitajale teatavaks tegemist lubatavaks. Vastustaja määruskaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata, Tartu Halduskohtu 25.10.
- a määruse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt selle määruse põhjendusi. Agu Timmi Maili Lokk 4 Madis Ernits