Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik isikukood Võlgniku esindaja käesolevas kohtuasjas Ajutise haldur nimetamine L B pärandvara XXX, suri XXX Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) e-mail: XXX 18.3.2013.a. Võlgniku pankrotiavalduse on kohtule esitanud Narva Linnavalitsus 11.3.2013.a. Võlgniku vara ja kohustused ning arvamus, pankrotimenetluse kulud (
aprillil 2011.a. Narva notar Sergei Nikonov´i poolt on 28.09.2012 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. L B pärandvara pärijaks on Narva linn. Võlgniku kohustused on alljärgnevad: 1) L B ja AS Swedbank vahel sõlmitud Laenuleping nr 07-200130-VL 26.3.2013 seisuga lepingust tulenev võlgnevus panga ees on 2430.27 EUR (vt lisa 1). 2) M Ž nimel oli AS-is Swedbank avatud arvelduskonto, mis 23.9.2012.a. suletud. Järelpäringute vastuste kohaselt võlgnikul puudusid lepingulised suhted ja kohustused alljärgnevate krediidiasutuste ees: Eesti Krediidipank AS; Swedbank Liising AS; ALG Liisingu AS; Balti Investeeringute Grupi Pank AS; AS DNB; AS DNB Liising; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal; LHV Pank AS; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal; Danske Bank A/S Eesti filiaal; Swedbank Liising AS; AS UniCredit Bank Eesti filiaal; Siemens Financial Services AB Eesti filiaal; AS SEB Liising; Versobank AS, Nordea Finance Estonia AS ja AS SEB Pank. Maanteeameti vastuse kohaselt liiklusregistris L B nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Eesti väärtpaberite keskregistri vastuse kohaselt ei ole L B nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Isik ei ole liitunud kogumispensioniga. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel Võlgnikul kinnisvara puudub. Ehitisregistri andmetel Võlgnikul vallasvara puudub. Ajutine haldur on päringute vastuste põhjal välja selgitanud, et võlgnikul vara puudub ning võlgnikul kohustusi krediidiasutuste ees summas 2430,27 EUR. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal Võlgniku kohustused ületavad varasid mitmekordselt. 3
lg 2 p 1¹) Ajutine pankrotihaldur tegi elektroonilise päringu kõikidele kohtutäituritele, kuid ükski kohtutäituritest ei ole teatanud täitmisel olevatest nõuetest. Seega tuleb eeldada, et Võlgniku suhtes pooleli olevad täitemenetlused puuduvad. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele (
Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning vara puudub, siis puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii
Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt
L B pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust.
tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega
Võlgniku vara säilimine (
lg 2 p 3) Võlgniku olemasoleva vara säilimist ei ole vajadust tagada, kuna vara puudub. Nõusolekud/keeldumised võlgniku vara käsutamiseks (
lg 2 p 4) Kuna võlgnikul puudub vara ei ole halduril võimalik anda nõusolekuid/keeldumisi võlgniku vara käsutamiseks. Ajutine pankrotihaldur on koostanud halduri toimiku
lõike 31 alusel kehtestatud korras (
Haldur jätab nimetatud ettekandele lisamata vastused päringutele, millel puudub varade ja kohustuste tuvastamise seisukohalt tähendus (vastused, mille sisu on kohustuste või vara puudumine), kuid lisab nimetatud järelpäringute vastused ajutise halduri toimikusse. Kokkuvõte Ajutine pankrotihaldur on eeltoodu põhjal seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ajutine haldur avaldab: 1. võlgnik on püsivalt maksejõuetu; 4
lg 8 kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur on oma arvamuses avaldanud seisukoha, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub igasugune vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu pankrotiavalduse rahuldamisel Võlgniku pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt
lg 1 kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ainukeseks Võlausaldajaks on AS Swedbank, kes käesolevaks hetkeks ei ole avaldanud nõusolekut pankrotimenetluse läbiviimise finantseerimiseks, arvestades nõude suurust, siis eeldatavalt ei ole võlausaldaja pankrotimenetluse finantseerimisest huvitatud. KOKKU ajutise halduri tasu 420.- EUR (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR). Kokku 558,60 EUR. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur kohtul määrata: 1) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu 420.- EUR (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR). Kokku 558,60 EUR ja kulutuste hüvitis 73,50 EUR; 2) sh juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahendites (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele); 3) sh juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele). Kohtumenetlus 6
) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul kohustusi krediidiasutuste ees summas 2430,27 EUR. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal Võlgniku kohustused ületavad varasid mitmekordselt.
157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 04. aprillil 2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded L B pärandvara võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude 7
Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt
lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 73,50 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 558,60 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 73,50 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks, ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 73,50 eurot. Lähtuvalt
lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu määras 397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 528,01 eurot ajutise halduri pangakontole. Ajutise halduri tasu ja riigi vahenditest makstava hüvitise vahe 30,59 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused 73,50 eurot, kokku 104,09 eurot jätta rahuldamata. 8
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.