KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 18. jaanuar 2013, Tartu 3-10-1730 Haldusasi Igor Tünni kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vangla 9. märtsi 2010. a käskkirja nr 6.-3/442 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 23. mai 2011. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 23. mai 2011. a otsus osas, milles kaebus rahuldati. Teha asjas uus otsus, millega jätta Igor Tünni kaebus täielikult rahuldamata. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 3. Mõista Igor Tünnilt Viru Vangla kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest arvates, st kuni 18. veebruarini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 9. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 6.-3/442-D määrati kinnipeetav Igor Tünnile seitsme ööpäeva pikkune kartserikaristus, kuna I. Tünni ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele minna kambrisse, kui kambreid õhtuseks loenduseks suleti. I. Tünni esitas 15. märtsil 2010 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale vaide, mis jäeti Viru Vangla 21. juuni 2010. a vaideotsusega rahuldamata. 2. I. Tünni esitas 30. juunil 2010 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja tunnistada õigusvastaseks distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud toimingud. Kaebuse põhjenduste kohaselt on rikutud kaebaja õigust vaadata venekeelseid uudiseid. Kahjustada on saanud põhiseaduse (PS) §-st 44 tulenev põhiõigus informatsioonile. Kaebajale korralduse andmine leidis aset loenduseks ettevalmistamise ajal, mistõttu ei olnud kaebaja kohustatud seda korraldust täitma ning 1 vanglaametnikul ei olnud õigust korraldust sel ajal ka anda. Kaebaja pole kartserikaristuse kandmise tõttu saanud osa võtta õppetööst, kaebaja on jäänud ilma ravimitest, jalutuskäikudest, telefonikõnedest, praktikast. Kaebajale ei väljastatud laost tarvilikke õppevahendeid. Kaebaja leiab, et teda on keele tõttu diskrimineeritud. Lisaks on rikutud PS §-i 18 ja §-i 28. 3. Tartu Halduskohtu 23. mai 2011. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Otsuse põhjenduste kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vanglateenistujate seaduslikke korraldusi, kuid antud juhul ei saa vanglateenistuse ametniku korraldust pidada seaduslikuks. Kaebaja ei ole rikkunud Viru Vangla kodukorra p-de 6.1 ja 6.6. Kaebajale anti korraldused kambrisse minekuks esimest korda kell 19.50 ja teist korda kell 19.55, kuigi kodukorra nimetatud punktide kohaselt on kinnipeetav kohustatud kambrisse minema ja selleks sundivat korraldust täitma kella 20.00-st. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole süüdi temale inkrimineeritud distsiplinaarsüüteos, sest vanglateenistuja ebaseaduslikule korraldusele allumata jätmisega ei saa ohustada käesoleval juhul vanglas julgeoleku tagamise printsiipi. Viru Vangla ei ole põhjendatud, miks oli tarvis korraldus anda enne selleks ettenähtud aega. Kui vangla arvates on kambriuste sulgemiseks vaja pikemat ajaperioodi, kui praegune kodukord seda ette näeb, tuleks kodukorda vastav muudatus sisse viia. Seega kuulub distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistamisele. Viru Vangla ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud toimingutega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Ükski vaidlustatav toiming ei saa kaasa tuua kahjunõude rahuldamist. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebajale on ravimeid väljastatud ning kaebaja on saanud osaleda keevitaja kursustel. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud vanglale taotluse telefoni kasutamiseks ja laost õppevahendite väljastamiseks. Kartseris viibimise tõttu ei ole kaebaja saanud osaleda keeleõppes, kuid see asjaolu ei tingi kaebuse rahuldamist, kuna kaebajal puudub asjas ilmselge huvi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse, kinnipeetav on kohustatud selle täitma, ehkki peab seda mingil põhjusel õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki õigusvastaseks. Riigikohtu halduskolleegium on 1. märtsi 2007. a otsuses nr 3-3-1-103-06 märkinud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei ole seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav ei ole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Korraldusele allumata jätmine on õigustatud üksnes siis, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. I. Tünnile antud korraldus minna kambrisse ei olnud tühine, mida on nentinud ka halduskohus.
- b)Korraldustele allumine on vajalik tagamaks vanglas distsipliini. Viru Vangla hinnangul on õigustatud korralduste andmine ka kodukorras sätestatust erinevalt ja kinnipeetavatel on kohustus neile alluda. Korralduste täitmata jätmine kujutab endast tõsist distsipliinirikkumist, mille eest karistamine täidab nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki.
- c)Isegi kui halduskohus leiab, et korralduse andmine kambrisse minekuks enne kella 20.00 ei olnud õigustatud, ei tähenda see, et I. Tünni ei ole distsipliinirikkumist toime pannud ja tema karistamine on olnud seetõttu õigusvastane. Distsiplinaarrikkumine on tõendatud ning 2 I. Tünni karistamine on olnud õiguspärane VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest. 5. I. Tünni iseseisvat vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Kõigepealt täpsustab ringkonnakohus seda, miks lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu 28. novembri 2012. a määruses on ekslikult märgitud, et pooled on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Tegelikult soovis I. Tünni asjas istungi korraldamist (tl 159). See ei tähenda aga, et määruse resolutsioon oleks olnud ebaõige. HKMS § 131 lg 1 p 2 võimaldab asja lahendada kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalisel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Praegu on apellatsioonimenetluses vaidluse all selgelt üksnes õiguslik küsimus – VangS § 67 p 1 kohaldamine. Mingit vajadust faktiliste asjaolude täpsustamiseks ei ole. Seetõttu peab ringkonnakohus jätkuvalt võimalikuks ja vajalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses ning istungi korraldamiseks vajadust ei näe. 7. Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohus on hinnanud Viru Vangla ametniku 15. veebruari 2010. a korralduse õiguspärasust ning asunud seisukohale, et see oli ebaseaduslik, kuna käsk kambrisse minna oli antud varem, kui päevakava selleks aluse andis. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see aga kinnipeetavale alust korralduse täitmisest keeldumiseks ega muuda tema allumatust õiguspäraseks. 8. Kinnipeetava allumiskohustus on sätestatud VangS § 67 p-s 1, mille kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla apellatsioonkaebuses viidatakse Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kujundatud seisukohale, mille järgi võib kinnipeetav jätta allumata vaid sellisele ametniku korraldusele, mis vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele ning korraldusele allumatust ei õigusta see, kui hiljem tuvastatakse, et korraldus oli õigusvastane (RKHKo 3-3-1-103-06, p 14). Ringkonnakohus peab seda seisukohta jätkuvalt õigeks ning täielikult kohaldatavaks ka praeguses asjas. Isegi kui halduskohus leidis põhjendatult, et I. Tünnile antud korraldus oli õigusvastane, ei õigusta see viidatud Riigikohtu seisukoha järgi korralduse täitmata jätmist I. Tünni poolt. On üheselt selge, et vaidlusalune korraldus ei olnud tühine haldusakt, sest selles ei esinenud ühtegi HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tunnust. Kuna tegemist ei olnud tühise korraldusega ning I. Tünni pidi korraldusele alluma, ei oma siinkohal tähtsust, kas vaidlusalune korraldus oli ebaseaduslik või mitte. Seepärast ringkonnakohus korralduse seaduslikkuse osas hinnangut ei anna. 9. Seega oli I. Tünni käitumise lugemine distsiplinaarsüüteoks (VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 rikkumiseks) õiguspärane. 3 10. Ühtegi täiendavat alust distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ringkonnakohus ei näe. Karistuse määramise käskkiri oli motiveeritud, sellest nähtuvad vajalikud kaalutlused ning asja materjalidest ei nähtu menetlusnõuete rikkumist. Seega oli I. Tünnile distsiplinaarkaristuse määramine kokkuvõttes õiguspärane. 11. Eeltoodu tõttu tuleb Tartu Halduskohtu otsus tühistada osas, milles I. Tünni kaebus rahuldati. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses taotleb Viru Vangla apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu 15,97 eurot väljamõistmist I. Tünnilt. Kehtiva HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätestas ka HKMS vr § 92 lg 1. Kuna apellatsioonkaebus esitati ajal, mil uue HKMS § 104 lg-t 10 ei kehtinud, ei näe ringkonnakohus tulenevalt HKMS § 285 lg-st 1 alust Viru Vangla taotluse rahuldamata jätmiseks. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 4