3-11-2821/22

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2821 Haldusasi Vladimir Jarikovi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks seoses fotode mitteväljastamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.02.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Jarikovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Muuta Tartu Halduskohtu 08.02.
5. a määruse põhjendusi, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
6. V. Jarikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks seoses talle fotode mitteväljastamisega.
7. Tartu Halduskohtu 31.01.
8. a määrusega tagastati V. Jarikovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.
9. V. Jarikov esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.01.
10. a määruse tühistamiseks leides, et kohus keeldub õigusemõistmisest. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
11. Tartu Halduskohtu 08.02.
12. a määrusega jäeti V. Jarikovi määruskaebus rahuldamata. Riigilõivuseaduse § 57 lg 21 kohaselt tasutakse haldusasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et tal on 06.02.2012 seisuga arvel vaba raha 0,03 eurot. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Käesoleval juhul ei ole kahtlust kaebaja maksejõuetuses, vaid kohus peab andma ka eelhinnangu sellele, kas antud juhul on kavandatav menetluses osalemine kaebaja jaoks edukas. Kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ei ole põhjendatud, kuna määruskaebusel puuduvad eduväljavaated. Kaebaja kordab sisuliselt kõigis oma kohtusse esitatavates pöördumistes samu asjaolusid, kirjeldab olukorda vanglas ning esitab süüdistusi kohtute aadressil. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata, kuna ei esine HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud tingimusi menetlusabi andmiseks. Kaebajal tuleb määruskaebuse menetlemise soovi korral tasuda määruskaebuselt riigilõiv 12,78 eurot ja riigilõivu tasumist tõendav dokument tuleb kaebajal esitada kohtule kaebuse juurde lisamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13. V. Jarikov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 08.12.
14. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on rikkunud tema põhiseaduse §-st 15 tulenevaid õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
16. Halduskohus jättis V. Jarikovi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata HKMS § 111 lg 1 alusel. Halduskohus leidis, et ei ole kahtlust V. Jarikovi maksejõuetuses. Seejärel hindas halduskohus V. Jarikovi määruskaebuse menetluse edukust, ning leidis, et kuna V. Jarikovi määruskaebusest ei nähtu ühtegi põhjendatud seisukohta kohtu 31.01.2012 määruse õigusvastasuse kohta, puudub alus eelduseks, et V. Jarikovi osalemine määruskaebuse kavandatavas menetluses oleks edukas.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS
18. peatükis toodud menetlusabi andmise üldisest loogikast tuleneb, et kõigepealt teeb kohus kindlaks isikul menetlusabi andmise vajaduse ning seejärel hindab seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise vajaduse hindamisel tuleb hinnata ka HKMS § 112 lg 1 p-s 1 toodud menetlusabi andmise piirangute esinemist. Antud sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
19. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk taotluse esitamise hetkel uue HKMS-i regulatsiooni järgi enam määravat tähendust ei oma, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha 2 juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Kolleegium asus ühtlasi seisukohale, et analoogia korras on kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse (vangistusseaduse § 44) alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega (RKHK 12.03.
20. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-d 9-10).
21. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Halduskohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks teostanud HKMS § 112 lg 1 p 1 kohased arvutused V. Jarikovi menetlusabi vajaduse kindlakstegemiseks. Sellega rikkus Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku nõudeid, mistõttu tuleb ringkonnakohtul V. Jarikovi menetlusabi vajadus ise välja selgitada. Tartu Halduskohtule esitatud vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt oli V. Jarikovi sissetulek riigilõivust vabastamise esitamisele (06.02.2012) eelnenud nelja kuu jooksul kokku 446,13 eurot, millest vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel jäeti rahaliste nõuete täitmiseks 205 eurot ning hoiustati vabanemisfondi 82 eurot. V. Jarikovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 79,56 eurot ((446,13-287):4x2). Kuna määruskaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv 12,78 eurot ei ületanud taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, leidis Tartu Halduskohus ebaõigesti, et V. Jarikov on maksejõuetu.
22. Menetlusabi vajaduse puudumise korral ei ole kohtul vaja täiendavalt hinnata isiku kavandatavas menetluses osalemise edukust. Seega on Tartu Halduskohtu vastavasisulised põhjendused ülearused. Kuna halduskohus on lõpptulemusena jõudnud siiski õige järelduseni, leides, et V. Jarikovi riigilõivust vabastamiseks alus puudub, jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 08.02.
23. a määruse põhjendusi, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. Einar Vene Madis Ernits 3 Tiina Pappel