Obsah (4)

§ 180§ 182§ 108§ 109

3-12-1266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 06.november 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1266 Haldusasi OÜ Unipetrol kaeb

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses(

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.OÜ Unipetrol esitas 11.04.2012 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele taotluse sunnirahade ja tulumaksu tagastamiseks. Esitatud taotluse kohaselt on Maksu- ja Tolliamet (MTA) õigusvastaselt arvestanud ja võtnud OÜ Unipetrol kontolt sunnirahadena kokku 2250 eurot, mille pealt on arvestatud juurde erijuhtude tulumaks kokku 598, 1 eurot, sest sunnirahade määramise aluseks olnud maksuhalduri 17.11.2011 korralduse 12.2-3/3850-15 sai OÜ Unipetrol 1 kätte alles 22.03.2012 ning täitis seal sisalduva ettekirjutuse 30.03.2012 ehk aja jooksul, mis korralduses sisaldus. 2.17.05.2012 vaideotsusega jättis MTA OÜ Unipetrol taotluse (vaide) rahuldamata. 3.18.06.2012 esitas OÜ Unipetrol Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 17.05.2012 vaideotsuse tühistamiseks ning haldusorgani kohustamiseks tagastada kaebuse esitaja poolt tasutud sunniraha koos sellelt tasutud tulumaksuga. Kaebust täiendati ja parandati kaebaja poolt 03.07.2012 ja 27.08.2012, sealjuures viimatimärgitud menetlusdokumendis selgitas kaebaja, et tema kaebuse esemeks jääb taotlus tühistada MTA 17.05.2012.a. vaideotsus. 4.31.08.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1266 võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse. tunnistas vastustajaks MTA ja nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist. 07.08.2012 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. II KAEBUSE MOTIIVID 5.Vaide läbivaatamisel kontrollitakse maksukorralduse seaduse (MKS) § 147 lg 1 kohaselt haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Käesoleval juhul ei ole OÜ Unipetrol esitanud Põhja maksu- ja tollikeskuse 17.11.2011 korraldusele nr 12.2-3/3850-15 vaiet ega seadnud kahtluse alla selle õiguspärasust.Korralduses esitatud ettekirjutuse on OÜ Unipetrol täitnud peale haldusakti saamist. OÜ Unipetrol esitas MTA Põhja maksu- ja tollikeskusele taotluse sunnirahade tagastamiseks, mitte vaide haldusakti peale.MTA-le, kes on teinud vaideotsuse, ei ole kaebaja ühtegi taotlust, s.h.vaiet esitanud. 6.Kaebaja on alustanud haldusmenetlust, esitades haldusorganile taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mistõttu kaebaja ootas MTA Põhja maksu- ja tollikeskuselt sunnirahade tagastamist või keelduva otsuse tegemist. Alles keelduva haldusakti andmise järel oleks saanud OÜ Unipetrol esitada vaide MTA-le.Käesoleval juhul on vastustaja võtnud kaebajalt ära vaidemenetluse etapi, kaebaja ei ole saanud esitada vaiet haldusakti peale, tegelikult puudub praegu ka keelduv haldusakt, mille peale kaebust esitada. 7.Vaidlustatavat vaideotsust ei saa samuti haldusaktina käsitleda , sest see oleks HMS § 63 lg 2 p 2 kohaselt tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Taotlus esitati teisele haldusorganile, vaideotsuse tegi MTA. 8.MKS § 151 lg 3 kohaselt võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda koos nõudega, mis jäi vaideotsusega täielikult rahuldamata.Eeltoodust tulenevalt käsitleb kaebaja taotluse sisulist poolt. Vaidlus on selle üle, kas Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 17.11.2011 korraldus nr 12.2-3/3850-15 toimetati kaebajale kätte 18.11.2011 või mitte.Kaebuse väitel ei ole kaebaja saanud oma postkastist tähtkirja saabumise teadet, samuti väidab kaebaja, et Eesti Post ei pane kunagi nende tegevuskohas tähitud kirja teateid postkasti. Kaebajal ei olnud põhjust jätta maksumenetluses kolmanda isikuna korraldus täitmata, seda enam, et korralduses näidatud dokumendid olid kaebajal olemas ja need esitati kohe peale korralduse kättesaamist. 9.27.08.2012 menetlusdokumendis on kaebaja selgitanud, et tema kaebuse esemeks jääb taotlus tühistada MTA 17.05.2012 vaideotsus. Kaebaja leiab, et tema 11.04.2012 PMTK-le esitatud taotluse oleks samuti pidanud lahendama PMTK ning alles seejärel käivitunuks vaidemenetlus, 2 kui kaebuse esitaja suhtes oleks haldusakt olnud negatiivne. Kaebuse väitel on MTA teinud vaideotsuse, ehkki vaiet pole esitatud, samuti puudub vaidlustatav haldusakt. 10.Kaebaja õigusi on rikutud sellega, et tema taotlust ei ole lahendanud taotluse adressaat, s.o.PMTK ning sellega, et taotlus on lahendanud vaidemenetluses, ehkki vaiet esitatud ei ole. Samuti on rikutud kaebaja õigusi sellega, et tema taotluse kohta ei ole algatatud haldusmenetluses antud haldusakti, kaebajalt on võetud võimalus vaidemenetluses osalemiseks, mis peaks järgnema haldusakti andmisele. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ,leiab, et vaidlusalune haldusakt on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse esitaja taotlus tuleb jätta seetõttu rahuldamata.

1. Maksuhaldurile 11.04.2012 esitatud taotluses on kaebaja käsitlenud sunnirahade määramist õigusvastasena ning taotlenud nende summade tagastamist ettevõtte kontole. Tookordset taotlust on OÜ Unipetrol põhjendanud asjaoluga, et sai sunnirahade määramise aluseks olnud 17.11.2011 korralduse 12.2-3/3850-15 kätte alles 22.03.2012 ning täitis seal sisalduva ettekirjutuse tähtaegselt. Oma taotluses keskendubki kaebaja sellele, et haldusakt kehtib adressaadile selle teatavaks tegemisest, sunniraha määramiste aluseks olev haldusakt (PMTK 17.11.2011 korraldus nr 12.2-3/3850-15) on aga kätte toimetatud alles 22.03.
2. Seega on OÜ Unipetrol oma taotluse aluseks seadnud haldusakti kättetoimetamise asjaolu. 13.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt 11.04.2012 esitatud taotluse näol oli sisuliselt tegemist vaidega maksuhalduri tegevusele OÜ-lt Unipetrol sunniraha sissenõudmisel. Lähtudes kaebaja poolt esitatud väitest nagu ta oleks sunniraha määramiste aluseks olnud korralduse kätte saanud alles 22.03.2012, esitas ta taotluse vaidetähtaja jooksul (11.04.2012) akti andnud haldusorganile (PMTK-le). Seega oli taotluse käsitlemine vaidena ning asja lahendamine vaidemenetluse raames õiguspärane ning OÜ Unipetrol õigusi mitteriivav. Sealjuures viitab vastustaja RKHK
3. mai 2008 määruses haldusasjas 3-3-1-22-08 toodud seisukohtadele. 14.Eksitav on kaebaja väide nagu oleks tema õigusi rikutud sellega, et taotlust ei ole lahendanud selle adressaat PMTK vaid seda on tehtud vaidemenetluse raames MTA. MKS § 5 lg 1 kohaselt on MTA riiklike maksude maksuhaldur. Kuivõrd 11.04.2012 esitatud taotlus on käsitletav vaidena, tuli asja menetlemisel lähtuda MKS § 137 lõike 3 teisest lausest ja MKS § 145 lõikest 1, mille kohaselt esitatakse vaie juhul, kui Maksu- ja Tolliameti haldusakti on väljastanud või toimingu on sooritanud piirkondlik struktuuriüksus, Maksu ja Tolliametile piirkondliku struktuuriüksuse kaudu. Piirkondlik struktuuriüksus edastab vaide MTA-le. IV KOHTU SEISUKOHT 15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 16.Esmalt märgib kohus, et OÜ Unipetrol kaebuse saamise järel on kohus kaebusega taotletava eesmärgi ebaselguse kõrvaldamiseks jätnud kaebuse 08.08.2012 määrusega ( tl 22-22 pöördel) käiguta ja andnud kaebajale tähtaja kaebuse eseme täpsustamiseks. Kaebuse esitaja on kohtule 27.08.2012 menetlusdokumendis ( tl 28-28 pöördel) selgitanud, et tema kaebuse esemeks jääb taotlus tühistada Maksu- ja Tolliameti 17.05.2012 vaideotsus. 3
4. Halduskohtule esitatud kaebuses väidab äriühing, et ta esitas haldusorganile taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mistõttu ta ootas PMTK-lt kas sunniraha tagastamist või keelduva otsuse tegemist, alles misjärel oleks kaebaja saanud esitada vaide MTA-le, ent käesoleval juhul puudub keelduv haldusakt. Kaebuse esitaja leiab, et kuna MTA sai kätte taotluse haldusmenetluse alustamiseks, oleks ta pidanud käituma HMS § 43 sätestatud viisil, s.o.lõpetama haldusmenetluse haldusakti teatavakstegemisega. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 6 lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1).Riigikohus on kohtuasjas nr 33-1-44-10 ( p 12) selgitanud, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi või kohustusi. Toimingul see tunnus puudub. HMS § 43 lg 4 kohaselt lõpeb toimingu menetlus otsusega toimingut mitte sooritada. Seega üldreeglina vormistatakse haldusakti andmisest keeldumine haldusaktina ning taotletud toimingu sooritamata jätmist loetakse samuti toiminguks. Sealjuures HMS-st ei tulene, et toimingu sooritama jätmise kohta tuleks vormistada haldusakt, kui vastavat nõuet ei tulene eriseadusest. Käesoleval juhul kohustust vormistada toimingu sooritamisest keeldumine haldusaktina MKS-st ei tulene. Seega ei ole põhjendatud kaebuse esitaja seisukoht, et sunniraha tagastamise taotluse oleks pidanud lahendama haldusaktiga, teisalt ei ole kaebaja ka ise järjekindel, sest väites ühest küljest, et taotluse oleks pidanud lahendama haldusaktiga, on kaebaja samas väitnud, et kui MTA vastaks eitavalt sunniraha tagastamise taotlusele, avaneks kaebajal vastav keelduv toiming või haldusakt vaide kaudu vaidlustada. HMS § 44 lg 1 sätestab alused, mille esinemisel haldusorgan menetluse uuendab. Käesoleval juhul ei nähtu kaebaja esitatud 11.04.2012 taotlusest, et oleks viidatud menetluse uuendamist võimaldavate aluste esinemisele.

1. MKS § 137 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et maksuteate, maksuotsuse, vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib nõuda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Sama paragrahvi lg 2 p 5 kohaselt on menetlusosalisel õigus vaidlustada ka muid maksuhalduri toiminguid.MKS § 138 sätestab vaide esitamise tähtajaks 30 päeva. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt maksuhaldur põhjendatult leidnud vaideotsuses, et esitatud taotlusega on vaidlustatud maksuhalduri toimingud sunniraha sissenõudmisel. Esitatud taotluse vaideks kvalifitseerimisel on igati asjakohane vastustaja tuginemine Riigikohtu poolt antud sellekohastele juhistele kohtuasjas 3-31-32-03 , millele on osundatud ka Riigikohtu
2. 05.2008 määruses haldusasjas 3-3-1-22-08: Riigikohtu halduskolleegium on
3. aprilli
4. a määruses nr 3-3-1-32-03 leidnud, et avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud. Kuigi kaebuse esitaja ei vormistanud oma tahteavaldust vaidena ning /…/ esitatud avaldus ilmselt ei vasta HMS § 76 lg-s 2 ettenähtud nõuetele, nähtub sellest siiski 4 avaldaja selge tahe, et vallavalitsus tühistaks kasutusloa nr 3/
5. Seetõttu tulnuks haldusorganil käsitada esitatud avaldust vaidena ning see ka lahendada. Vajaduse korral saanuks haldusorgan kasutada HMS §-st 78 tulenevat võimalust puuduste kõrvaldamiseks vaides. Kui vaiet ei tagastata läbivaatamatult, peab vaidemenetlus lõppema vaideotsusega, mis vormistatakse HMS § 86 lg 1 kohaselt kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus olema põhjendatud ja sisaldama selgituse kaebuse halduskohtule esitamise korra kohta. Kuna kolleegium asus seisukohale, et /…/ esitatud avaldus on vaadeldav vaidena, siis omab kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise osas tähendust eelkõige see, kas haldusorgan on vaide lahendanud või mitte. Kui haldusorgan ei ole avalduse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetluse käigus Haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras kontrollinud, on rikutud avaldaja põhiõigust seadusega sätestatud menetlusele ning hea halduse tava. Asjaolust, et taotlus, mida maksuhaldur käsitas vaidena, oli adresseeritud MTA Põhja maksu- ja tollikeskusele, ei tulene, et vaideotsuse on teinud selleks pädevust mitteomav haldusorgan. Maksuhalduri tegevus on olnud kooskõlas MKS § 137 lg 3, mille kohaselt vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Kui Maksu- ja Tolliameti haldusakti on väljastanud või toimingu on sooritanud piirkondlik struktuuriüksus, esitatakse vaie Maksu- ja Tolliametile piirkondliku struktuuriüksuse kaudu.
6. Kui isik leiab, et maksuhalduri toimingud sunniraha sissenõudmisel on tema subjektiivseid õigusi rikkuvad, siis nende toimingutega mittenõustumisel on isikul õigus kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebuse esitaja esitatud taotlust ei ole jäetud tähelepanuta, see on läbi vaadatud, sealjuures on asjas tehtud sisuline otsus ning on ka esitatud põhjendused, miks taotlus on jäetud rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited, mille kohaselt on kaebajalt võetud oma õiguste kaitsel ära vaidemenetluse etapp. Kaebuse esitaja väidab, et kui ta leidnuks, et keelduva haldusaktiga on tema õigusi rikutud, siis oleks tal võimalus vaide kaudu seda vaidlustada . Kuna toimingu sooritamata jätmist loetakse samuti toiminguks, on ekslikud kaebuse väited vastava keelduva haldusakti vaide kaudu vaidlustamise võimaluse kaotamisest. Kohus märgib lisaks, et asjas esitatud dokumentidest ei nähtu ning ka kaebuse esitaja ei väida, et ta oleks vaidlustanud korraldusi sunniraha tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuhaldurile 11.04.2012 esitatud taotluse vaidena käsitlemine ja vaide kohta MTA vaideotsuse tegemine on olnud õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi maksuhalduri poolt sellise tegevusega rikutud ei ole. V MENETLUSKULUD 20.

§ 108

lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . Lea Kuuse kohtunik 5