KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2012; Tallinn Haldusasja number 3-11-1676 Haldusasi V.T.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 03.06.2011 erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmise otsuse nr 15.307/17246-2 tühistamise ja elamisloa taotluse siseriigis vastuvõtmise kohustamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 11.04.2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – V.T.; RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.04.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. Vastustaja – Politsei - ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margot Pellmas ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- V.T. on sündinud Venemaal ning on endise NSVL ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kaadrisõjaväelane. Eestisse saabus V.T.
- aastal seoses sõjaväeteenistusega ning
- aastal arvati kaebuse esitaja Venemaa Föderatsiooni relvajõududest reservi majori auastmes.
- aastal liitus V.T. vabatahtlikult Ameerika Ühendriikide abiprogrammiga isikliku avalduse alusel, milles kinnitas, et programmi raames elamispinna saamisel lahkub koos perekonnaga Baltikumist ning ei püüa jääda Baltikumi alaliselt elama. Kaebuse esitaja sai abiprogrammi raames elamispinna Venemaa Föderatsioonis Jaroslavi linnas (Vt vaidlustatud haldusakti sissejuhatav osa, tl 5).
- 06.06.2002 kaotas kaebuse esitaja Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ning ei ole sellest ajast oma kodakondsust määratlenud. Siseministri 18.09.2002 käskkirjaga nr 403 keelduti kaebuse esitaja tähtajalise elamisloa pikendamisest. 16.03.2005 tehti kaebuse esitajale ettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt 14.05.
- Kaebus nimetatud ettekirjutuse tühistamiseks jäeti Tallinna Halduskohtu 22.06.2006 otsusega rahuldamata ning apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2006 otsusega rahuldamata. Riigikohus jättis vastava kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Lahkumisettekirjutus on jõus (Vt vaidlustatud haldusakti sissejuhatav osa, tl 5-6).
- V.T. esitas 03.05.2011 PPA-le sooviavalduse erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemiseks põhjusel, et puudub reisidokument (tl 46).
- Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 03.06.2011 erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmise otsusega nr 15.3-07/17246-2 jäeti V.T.i sooviavaldus rahuldamata (tl 5-8).
- V.T. esitas 06.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 03.06.2011 erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmise otsuse nr 15.3-07/17246-2 tühistamise ja elamisloa taotluse siseriigis vastuvõtmise kohustamise nõudes.
- Tallinna Halduskohtu 31.08.2011 määrusega võeti V.T.i kaebus menetlusse ning kaebus edastati seisukoha andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile (tl 29-30).
- Tallinna Halduskohtu 26.03.2012 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg. Kohtuistung toimus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas 11.04.
- KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
- V.T. taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 03.06.2011 erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmise otsuse nr 15.3-07/17246-2 tühistamist ja elamisloa taotluse siseriigis vastuvõtmiseks kohustamist.
- Kaebuse esitaja leiab, et on Eestis elanud üle 25 aasta, siin elavad seaduslikult tema abikaasa ja lapsed ning tal oli tähtajaline elamisluba. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et Eesti peaks järgima Euroopa Liidu poliitikat, mis on suunatud sellele, et Eesti teeks maksimaalseid jõupingutusi kodakondsuseta isikute ja välismaalaste arvu vähendamiseks ning Eesti ühiskonda legaliseerimiseks.
- Kaebuse esitaja selgitab, et ta ei ole saabunud illegaalselt ning ei ole Eesti seadusi rikkunud. Kaebuse esitajal on olnud tähtajaline elamisluba, tal on igakuine püsiv sissetulek ning tal on pojale kuuluv eluruum, kus ta elab koos abikaasa ja pojaga. Kaebuse esitaja ei kujuta Eestile ohtu, sest teda ei ole kriminaalkorras karistatud ning tal ei ole muid õigusrikkumisi.
- Lisaks toob kaebuse esitaja välja, vastustaja ei ole oma otsuse tegemisel lähtunud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2008/115/EC §-ist 5, mille kohaselt peavad liikmesriigid arvestama kolmanda riigi kodaniku perekondlike suhete iseloomu ja püsivust, tema viibimise kestvust liikmesriigis ja perekonna eksisteerimise kestvust, samuti päritoluriigiga kultuurilisi ja sotsiaalseid seoseid. 2
- Kaebuse esitaja soovib esitada elamisloataotluse siseriigis, sest ei soovi lahutada perekondlikke suhteid lastega, kes elavad Eesti territooriumil legaalselt ning kaebuse esitaja ise on olnud Eesti riigile lojaalne. Kaebuse esitajal puudub võimalus Eestist lahkuda, sest kaebuse esitajal puudub reisidokument. VASTUSTAJA SEISUKOHT
- Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei nõustu kaebuses toodud väidetega ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. PPA leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
- PPA selgitab, et erandina siseriigis sooviavalduse rahuldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused. Haldusorgan hindab sooviavalduse põhjendatust sooviavalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete põhjal. Haldusorgan ei ole käesoleval juhul tuvastanud V.T.i suhtes selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiks sooviavalduse rahuldamise. V.T.i sooviavalduse menetlemise käigus ei ole haldusorgan tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid sooviavalduse rahuldamise. PPA lähtub toimingu tegemisel dokumentidest, mis taotluse esitaja menetluses esitanud on. 04.05.2011 esitatud sooviavaldust põhistas kaebuse esitaja asjaoluga, et tal puudub reisidokument riigipiiri ületamiseks ning samuti viitas asjaolule, et ta elab Eestis alates
- aastast, kogu tema perekond elab siin ning ta soovib elada Eestis koos oma perekonnaga. Vastustaja selgitab, et olukord, kus kaebuse esitaja viibib Eestis seadusliku aluseta, ei ole tekkinud haldusorgani süül. Kaebuse esitaja liitus vabatahtlikult Ameerika Ühendriikide abiprogrammiga, mille kaudu võimaldati talle elukoht Venemaal. Kaebuse esitaja Eestist aga lahkunud ei ole ning on loobunud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, mis tähendab, et kaebuse esitaja asetas end ise olukorda, kus tal puudub reisidokument. Vastustaja märgib, et kaebuse esitajal on võimalik taastada Venemaa Föderatsiooni kodakondsus või taotleda ajutist reisidokumenti.
- Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et Eestis elavad V.T.i lähisugulased, ei ole sedavõrd mõjus põhjus, mis õigustaks erandi tegemist välismaalaste seaduses kehtestatud üldisest korrast. V.T. ei ole esitanud ühtegi objektiivset põhjust ega asjaolu, mis tõendaksid tema Eestist lahkumise võimatust. PPA on seisukohal, et avalik huvi kaebuse esitaja üldises korras elamisloa taotlemiseks välisesindusest on kaalukam kui lühiajaline riive kaebuse esitaja perekonnaelule. Sooviavalduse põhjendatuse hindamisel ei ole erandlikuks asjaoluks perekonna olemasolu Eestis. Kaebuse esitaja lapsed on täisealised ning kaebuse esitaja abikaasa viibib Eestis samuti seadusliku aluseta ning talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lisaks märgib vastustaja, et sooviavalduse rahuldamine ei muuda kaebuse esitaja Eestis viibimist seaduslikuks, vaid isikul tuleb siiski lahkumisettekirjutust täita. PPA on seisukohal, et haldusorgan ei ole sekkunud kaebuse esitaja õigustesse ebaproportsionaalselt.
- Vastustaja toob välja, et kaebuse esitajal puudub seaduslik alus riigis viibimiseks alates
- aastast. Kaebuse esitajale 16.03.2005 vormistatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks on siiani täitmata. Kaebajale vormistatud lahkumisettekirjutus on läbinud kohtuliku kontrolli ning on jätkuvalt jõus, seega on kaebuse esitaja kohustatud Eestist lahkuma. Vastustaja on seisukohal, et olukord, kus välismaalane viibib elamisloa taotluse läbivaatamise ajal ebaseaduslikult riigis on õigusvastane ja keelatud. Selleks, et välismaalane saabuks Eestisse alles pärast elamisloa saamist peab elamisloa taotlemine ja väljastamine toimuma välisriigis Eesti välisesindustes enne välismaalase Eestisse elamaasumist. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei saa seadusvastasest käitumisest tuletada endale täiendavaid õigusi siseriigis elamisloa taotlemiseks. Mõjuva põhjusena ei saa käsitleda asjaolu, et siseriigis elamisloa taotlemine on kaebuse esitajale kergem ja mugavam.
- Kokkuvõtlikult leiab vastustaja, et PPA on sooviavalduse hindamisel kontrollinud kõiki asjasse puutuvaid tõendeid ning leiab, et elamisloa taotlemiseks siseriigis puuduvad mõjuvad põhjused. Kaebuse esitaja pidi arvestama asjaoluga, et elamisloa puudumise tõttu tuleb tal riigist lahkuda ning kaebuse esitaja pidi arvestama 3 ebamugavustega, mida riigis viibimiseks seadusliku aluse puudumine endaga kaasa toob. Asjaolu, et isik seadusest tulenevaid nõudeid ei täida, ei saa olla aluseks elamisloa taotlemiseks siseriigis. PPA leiab, et sooviavalduse rahuldamata jätmine ei raskenda kaebuse esitaja olukorda ega kitsenda tema õigusi. PPA toiming on vajalik ja proportsionaalne ning otsuse tegemisel on vastustaja arvestanud põhiseaduslikke piire, seadusandja poolt määratletud eesmärke, otstarbekust ning proportsionaalsust. Vaidlustatud otsus on motiveeritud nii faktiliselt kui õiguslikult. PPA on hinnanud asjaolusid ja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning leidnud, et tasakaal ühiskonna huvide ja üksikisiku õiguste vahel on saavutatav V.T.i sooviavalduse rahuldamata jätmisega. KOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 03.06.2011 otsust nr 15.3-07/17246-2, millega jäeti kaebuse esitaja sooviavaldus tähtajalise elamisloa taotluse erandina siseriigis esitamise võimaldamiseks rahuldamata ning taotletud selle tühistamist. Täiendavalt on esitatud veel ka vastav kohustamisnõue, mis on suunatud taotluse siseriigis vastuvõtmise võimaldamisele.
- Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena välismaalaste seaduse paragrahvidele 215 ja 216 lg 1 p
- Välismaalaste seaduse § 215 sätestab, et välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist ja biomeetriliste andmete võtmist, kui see on nõutav, menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Sama seaduse § 216 lg 1 p 6 kohaselt võib taotleda tähtajalist elamisluba Politsei- ja Piirivalveametist välismaalane, kellele on Politsei- ja Piirivalveamet selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses.
- Eelnevast järeldub selgelt, et üldjuhul peab esitama välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesinduses. Välismaalaste seaduse § 3 kohaselt on välismaalane eelnimetatud seaduse tähenduses isik, kes ei ole Eesti kodanik. Kaebuse esitaja puhul Eesti kodanikuga tegemist ei ole ning selles ei saa olla lähtuvalt haldusasja materjalist ka vaidlust. Arvestades asjaolu, et siseriiklikult võis taotleda tähtajalist elamisluba üksnes erandlikel tingimustel, tuleb käesoleva vaidluse puhul hinnata ning kontrollida eelkõige seda, kas antud juhul on esinenud mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu ei olnud võimalik elamisluba Eesti välisesinduses taotleda ja kas vastustaja on selles osas kaalutlusõigust õigesti teostanud, sest tulenevalt haldusmenetluse seaduse paragrahvist 54 on kaalutlusvigade puudumine lisaks muudele sama seaduse samas paragrahvis toodud nõuetele üheks oluliseks haldusakti õiguspärasuse eelduseks. Avaldaja poolt esitatud elamisloa taotluse siseriigis vastuvõtmise kohustamise nõude osas sõltub lahendus vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimusest. Kaebuse rahuldamise ning vaidlustatud haldusakti tühistamise korral on võimalik kohustada vastustajat elamisloa taotlust siseriigis vastu võtma. Vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks osutumise ning kaebuse rahuldamata jätmise korral ei saaks aga aktsepteerida ka sellega seonduvat kohustamisnõuet ning kaebus tuleb tervikuna rahuldamata jätta.
- Vaidlustatud haldusaktist ilmneb, et V.T. on toonud taotluse siseriiklikult vastuvõtmise vajalikkuse põhjendusena esile reisidokumendi puudumise. Selles ei ole ka vaidlust. Vastustaja ei ole aga nimetatud argumenti mõjuva põhjusena arvestanud. Politsei- ja Piirivalveamet on vaidlustatud haldusakti teisel leheküljel vastava viitega ühes teises sarnast vaidlust puudutavas haldusajas toodud põhjendustele selgitanud, et välismaalaste seaduses ei sisaldu küll välisesinduses elamisloa taotlemist takistavate mõjuvate põhjuste legaaldefinitsiooni, kuid mõjuv põhjus peaks olema isikust sõltumatu asjaolu, mida ei saanud ette näha ja et mõjuva põhjuse tingivad reeglina ajutised asjaolud, näiteks 4 reaalne oht elule või tervisele, erakordsed perekondlikud asjaolud, üldised liiklustakistused vms. Kohus nõustub eelnimetatuga ning selles osas haldusaktis kaalutlusvigu ei ole. Reisidokumendi (ajutine) puudumine ei ole mõjuv põhjus elamisloa taotluse siseriiklikuks esitamiseks, sest reisidokumente on võimalik selleks ettenähtud korras vormistada. Vaidlustatud haldusakti kolmandal leheküljel on selgitatud, et Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumisega on kaebuse esitaja end ise taolisesse situatsiooni asetanud, kuid kodakondsust on võimalik ka taastada ning samuti on selgitatud ajutise reisidokumendi taotlemise võimalusi lähtuvalt isikut tõendavate dokumentide seaduse §-st
- Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 29 lg 1 kohaselt on ajutine reisidokument Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks. Sama seaduse ja paragarhvi teises lõikes on sätestatud, et ajutine reisidokument võidakse anda vormikohase taotluseta tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Eelnevast järeldub, et reisidokumenti on võimalik vormistada tagasipöördumise õigusega ja ka tagasipöördumise õiguseta. Vastustaja selgitas, et kaebuse esitaja ei ole ajutist reisidokumenti üldse taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 80, pöördel). Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole selles ka vaidlust. Vastustaja hinnangul oleks tagasipöördumisõigusega reisidokumendi väljastamise küll küsitav, kuid mitte võimatu (kohtuistungi protokoll, tl 81). Samas ei ole V.T. ka sellist taotlust esitanud. Haldusasja materjalist seda ei ilmne. Seega on võimalik vastavaid dokumente vajaduse korral taotleda ning vormistada, mis tähendab seda, et tegevusetusest tingitud ajutine dokumendi puudumine ei ole selleks põhjuseks, mille tõttu tuleks võimaldada automaatselt tähtajalise elamisloa saamise taotluse siseriigis esitamist. Vastustaja sellekohase seisukohaga tuleb nõustuda. Täiendavalt on vastustaja lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2008 lahendis toodud selgitustest haldusasjas 3-07-423 hinnanud veel ka elamisloa taotluse eduväljavaateid, sest erandi tegemisest keeldumine võiks olla teatud juhtudel ebaproportsionaalne, kui elamisloa taotlus tuleks tõenäoliselt rahuldada. Tulevikus antava elamisloa väljastamise perspektiivide hinnang on haldusorgani pädevuses ja kohus selles osas käesoleva vaidluse raames ettekirjutusi teha ei saa, kuid siinkohal tuleb nõustuda vastustajaga selles, et väga suurte eduväljavaadetega ei saa olla tegemist olukorras, kus
- aastal on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest ja see on osutunud kohtuvaidluse läbimise tulemusena õiguspäraseks. Samuti on osutunud õiguspäraseks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt
- aastal tehtud lahkumisettekirjutus, mis on samuti kohtuvaidluse läbinud ja mille alusel peaks kaebuse esitaja riigist lahkuma. Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik elamisloa taotlusi ka uuesti hinnata ja varasemaid seisukohti muuta, kuid käesoleva vaidluse kontekstis on tegemist õige kaalutlusega selles mõttes, et erandit elamisloa taotluse siseriiklikuks esitamiseks ei saanud teha pelgalt seetõttu, et esitataval taotlusel olid selged eduväljavaated ja et need selged eduväljavaated oleksid pidanud juba iseenesest tingima erandi lubamise olenemata hinnangust taotluse vastuvõtmise lubatavause eeldusena vaadeldavate mõjuvate põhjuste olemasolule või nende puudumisele. Olulisi kaalutlusvigu ei ole vastustaja selles osas teinud. Tulenevalt eelnimetatust ei ole asjakohased ka V.T.i poolt haldusasja materjalide juurde esitatud Tallinna Halduskohtu 21.11.2000 ja 29.03.2001 lahendid, sest need seonduvad siseministri 13.07.2000 käskkirjaga nr 342 ning vastav vaidlus ei ole enam aktuaalne olukorras, kus kaebuse esitajale on
- aastal keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest ja samuti on kohtuvaidluste tulemusena osutunud õiguspäraseks
- aastal tehtud lahkumisettekirjutus.
- Taotluse esitamisel tõi kaebuse esitaja põhjusena välja reisidokumendi puudumise ning seonduvalt eelnimetatuga on vastustaja taotluse rahuldamata jätmist vaidlustatud haldusaktis piisavalt põhjendanud. Käesolevaks ajaks on avaldaja nimetanud taotluse siseriigis vastuvõtmise lubatavuse põhjendusena veel ka abikaasa haigust. Vastustaja eelnimetatud põhjendust asjakohaseks ei pidanud ja selgitas, et kaebuse esitajal on täisealised lapsed, kes saaksid vajadusel abi osutada ja et ka V.T.i abikaasa taotlus elamisloa erandkorras siseriigis esitamiseks on jäetud rahuldamata, kusjuures selles osas toimub käesoleval ajal haldusasja nr 3-12-364 raames eraldi vaidlus (kohtuistungi protokoll, tl 5 81). Kohus nõustub vastustaja selgitustega, kuid haldusakti ei saaks tühistada pelgalt kaebuse esitaja abikaasa tervisliku seisundi kohta tehtud viite pinnalt veel ka seetõttu, et vastavasisulisi tõendeid ei ole esitatud, mis tähendab seda, et väide jääb paljasõnaliseks. Mis puutub perekondlikesse sidemetesse ja muudesse sotsiaalsetesse aspektidesse, siis neid hinnatakse vastava elamisloa andmise menetluses. Selles mõttes ei ole asjassepuutuv ka arutlus välismaalaste seaduse erinevatel ajahetkedel kehtinud regulatsiooni kohaldamise võimalustest, sest praeguse haldusasja raames on võimalik kontrollida üksnes seda, kas sooviavalduse siseriigis vastuvõtmisest keeldumine oli põhjendatud.
- Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Antud juhul leiab kohus, et haldusakti andmisel ei ole vastustaja eksinud välismaalaste seaduse paragrahvide 215 ja 216 kohaldamisel või vastava kohtupraktika arvestamisel, vaidlustatud otsust on piisavalt põhjendatud, kaalutlusvigu ei esine ning seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik 6