3-11-2912/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2012; Tallinn Haldusasja number 3-11-2912 Haldusasi AS Oilseeds Trade kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.11.2011 korralduse nr 13-11/61617 tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 23.11.2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – AS Oilseeds Trade, esindaja adv. Vahur Kivistik; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Källi Kiik ja Katre Kuhi RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.12.

1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.11.2011 korraldusega nr 13-11/61617 kohustati AS-i Oilseed Trade tasuma 12 628 euro ja 83 sendi suurust maksvõlga ja hoiatati võimaliku sundtäitmise suhtes.
3. AS Oilseed Trade esitas 15.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.11.2011 korralduse nr 13-11/61617 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
4. Tallinna Halduskohtu 10.01.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati vastamiseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele.
5. Tallinna Halduskohtu 09.10.2012 määrusega määrati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse asemel vastustajaks Maksu- ja Tolliamet ning määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 50). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6. AS Oilseeds Trade taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.11.2011 korralduse nr 13-11/61617 tühistamist või alternatiivina selle õigusvastasuse kindlakstegemist.
7. Maksukohustuse tasumise tähtaeg oli 10.11.
8. Korraldus väljastati viiendal päeval pärast maksude tasumise tähtaega. Aktsiaselts deklareeris sisendkäibemaksu enammakse
9. aasta septembrikuu käibelt ning esitas 20.10.2011 tagastusnõude summale 549 662,91 eurot. Maksuhaldur tagastas enammakse ettemaksu kontole 16.11.2011, summa laekus 18.11.2011, mis on 29 päeva pärast tagastusnõude esitamist. Maksuhaldur ei teostanud sisendkäibemaksu tagastusnõude täiendavat kontrolli maksukorralduse seaduse § 107 lg 3 alusel, kuid palus täiendava informatsioonina esitada pearaamatu väljavõtte oktoobrikuu kohta. Selle tegevuse tulemusena ei kajastunud kaebaja maksukontol sisendkäibemaksu tagastamine ja seetõttu oli formaalselt kaebajal maksuvõlg.
10. Kaebaja on seisukohal, et hea halduse põhimõtte riive väljendub selles, et maksuhaldur esitas maksuvõla tasumise korralduse olukorras, kus aktsiaseltsil oli põhjendatud ootus sisendkäibemaksu enammakse tagastamisele, mille summa katab täielikult deklareeritud tasumisele kuuluva maksusumma. Kaebaja leiab, et suhetes riigiga ei saa eeldada, et maksukohustuslasel on üheaegselt võlgnevus ja nõue. Sellise olukorra välistamiseks ongi maksuhaldur loonud ühtse andmebaasi, kus kajastuvad maksukohustuslase nõuded ja kohustused ning nende lõppsaldo. Antud juhul ei nähtu, et maksuhaldur oleks teostanud diskretsiooni korralduse andmisel ning kaalunud selle põhjendatust olukorras, kus maksukohustuslane on esitanud enammakstud sisendkäibemaksu tagastusnõude.
11. Maksuhalduri tegevus on vastuolus hea halduse põhimõttega diskretsiooni ebaõige kasutamise tõttu. Eelduseks on see, et maksuhalduril oli kujunenud olukorras diskretsioon otsustamaks, kas asuda koheselt täitma maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 punktist 3 tulenevat ülesannet maksuvõla sissenõudmiseks. Põhiseadusvastane on see, et maksukorralduse seaduses ei nähta ette võimalust hoiduda maksuvõla sissenõudmisest olukorras, kus maksukohustuslane on esitanud enammakstud sisendkäibemaksu tagastusnõude, mis on suuremale summale kui maksudeklaratsioonide kaudu tasumisele kuuluv summa, mida ei ole suunatud täiendavasse kontrolli ja mille suhtes ei ole täitmise pikendamise otsust.
12. AS Oilseeds Trade esitab alternatiivselt ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude, mille põhjendatud huviks on preventiivne huvi, välistamaks tulevikus vastustaja õigusvastast tegevust. Kaebaja on toonud esile vastustaja käitumise mustri käibemaksu tagastusnõuete kontrollimisel ning märkinud, et reeglina tagastatakse see mõned päevad enne 30-päevast tähtaega ning eelnevalt palutakse esitada pearaamatu väljavõte, kuigi formaalselt ei ole tagastusnõue täiendavasse kontrolli suunatud. Kaebaja on seisukohal, et maksukohustuslase tavapärase majandustegevuse jätkudes tuleks maksuhalduril esitada mõjuvaid põhjendusi pideva täiendava kontrolli läbiviimiseks.
13. Vaidlustatud korralduses on viide aktsiaseltsi kohustusele intresside tasumiseks. Kaebaja leiab, et korraldus on selles osas õigusvastane. Maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 välistab võimaluse maksukohustuslasel intressi mitte arvestada ja tasuda, tuleb kaaluda selle sätte põhiseadusvastasust osas, milles puudub maksuhalduril intressi arvestamise ja tasumise kohustus siis, kui 2 maksukohustuslase esitatud enammakstud sisendkäibemaksu tagastusnõude suurus ületab maksukohustuse, mille tasumise tähtaeg on saabunud, kusjuures ei ole möödunud sisendkäibemaksu tagastamiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg ning maksuhaldur ei ole haldusaktiga seda täiendavasse kontrolli suunanud.
14. Vaidlustatud korraldus rikkus kaebuse esitaja põhiõigust heale haldusele. Hea halduse põhimõtte riive võib ennekõike esineda olukorras, kus haldusorgan tegutseb seadusest tulenevates piirides, kuid samas siiski hea halduse põhimõtte vastaselt. Kaebuse esitaja soov on välistada hea halduse põhimõtte rikkumine tulevikus temale antavates maksuvõla tasumise korraldustes. Kaebaja on jätkuvalt tegutsev ettevõte, kes deklareerib ja tasub makse ning maksuhaldur on jätkuvalt kohustatud tagama maksukohustuslase põhiõigusi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Maksu- ja Tolliamet palub jätta AS Oilseeds Trade kaebuse täies ulatuses läbi vaatamata. Kaebus tervikuna ei kuulu menetlemisele, kuivõrd esineb menetlust välistav asjaolu tühistamiskaebuse osas ning puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse osas.
16. Maksukorralduse seaduse § 129 lg 1 alusel antud korraldus kehtib kuni maksuvõla tasumiseni, st korraldusega pandud kohustuse täitmiseni. Vaidlustatud 15.11.2011 korraldus nr 13-11/61617 kehtis seega kuni 16.11.2011, mil maksuvõlg tasaarvestati kaebaja ettemaksukontole kantud summaga. Seega ei olnud kaebuse esitamise ajal vaidlustatud korraldus enam kehtiv ning sellest ei saanud kaebaja jaoks ühtegi õigust ega kohustust tuleneda.
17. Vaidlustatud korralduses märgitud nõuded tulenesid AS-i Oilseeds Trade poolt 10.11.2011 esitatud maksudeklaratsioonist. Nõuete tasumise tähtpäevaks oli 10.11.
18. Puudub vaidlus selles, et maksukohustuslane tähtpäevaks maksusummasid maksuhaldurile ei tasunud, seega puudub ka vaidlus selles, et korralduse andmise ajal oli kaebajal maksuvõlg summas 12 628,83 eurot. Kaebaja tasus maksuvõla 16.11.
19. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal võimalik taotleda nimetatud korralduse tühistamist, kuivõrd esines menetlust välistav asjaolu korralduse kehtetuse näol.
20. Alternatiivselt esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõude osas märgib Maksu- ja Tolliamet, et kaebaja on oma preventiivset huvi maksuvõla tasumise korralduse õigusvastasuse tuvastamisele sisustanud maksuhalduri poolt väidetavalt alusetute kontrolltoimingutega tegemisega ning sellise tegevuse kordumise võimalikkusega. Vastustaja leiab, et selliste kontrolltoimingute tegemine või põhjendatus ei saa kuidagi olla seotud korralduse õiguspärasusega, kuivõrd korraldus maksuvõla tasumiseks ning tagastusnõude kontroll ei ole omavahel seotud. Kaebusest ei nähtu, milliselt oleks maksuhaldur seonduvalt vaidlustatud korraldusega isiku õigusi rikkunud, seega pole võimalik ka väita, et olematute õiguste rikkumine võiks korduda või jätkuda. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest puudub põhjendatud huvi.
21. Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksuhalduri ülesandeks maksuvõla sissenõudmine. Korralduse andmise hetkel oli kaebajal kehtiv maksuvõlg, mis tulenes 10.11.2011 esitatud maksudeklaratsioonist. Vastustaja möönab, et esitades kaebajale maksuvõla tasumise korralduse vahetult enne tagastusnõude, mis summaliselt ületas maksuvõlga, kontrolli lõppu, võib esineda riive hea halduse tavaga. Selline olukord on tekkinud põhjusel, et maksuvõlgade sissenõudmisel on kasutusel automatiseeritud protsessid. Vastustaja eesmärgiks on tulevikus selliseid olukordi vältida ning automatiseeritud süsteemi täiustada.
22. Tuginedes MKS § 119 lõikele 2 ei nõua maksuhaldur maksukohustuslaselt intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele kuuluva 3 maksusummaga. Sel põhjusel ei nõuta seda ka kaebajalt. Vaidlusaluses korralduses tehtud viide seadusest tulenevale intressi tasumise kohustusele on üksnes informatiivne. Käesoleval juhul maksuvõlalt intressi arvestada ei tohtinud ning seda ka maksukohustuslaselt ei nõutud. Kokkuvõtvalt leiab Maksu- ja Tolliamet, et puuduvad alused maksuhalduri korralduse tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
23. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud maksuvõla tasumiseks antud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.11.2011 korraldust nr 13-11/
24. Eelnimetatud korralduse andmise alusena on viidatud selle sissejuhatavas lõigus maksukorralduse seaduse §-le 46, § 128 lõikele 1 ning § 129 lõigetele 1 ja
25. Maksukorralduse seaduse paragrahviga 46 on kehtestatud nõuded maksuhalduri poolt antavale haldusaktile. MKS § 128 lõikes 1 on sätestatud maksuhalduri kohustus nõuda sisse maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõlg ning selgitatud, et maksuvõla sundtäitmine toimub samas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras ja et maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. MKS § 129 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates ning sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et nimetatud paragrahvi lõike 1 või 2 alusel tehtud korraldusse märgitakse lisaks MKS §-s 46 sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt.
26. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et korralduse koostamise päeval oli kaebuse esitajal kehtiv maksuvõlg (kohtuistungi protokoll, tl 84). Samuti ei ole vaidlust selles, et maksuhaldur rahuldas kaebuse esitaja tagastusnõude seonduvalt enammakstud käibemaksuga ning tagastas vastava summa avaldaja ettemaksukontole 16.11.
27. Sellega tasaarvestati ja loeti ühtlasi tasutuks maksuvõlgnevus, sest enammakstud ning tagastatud käibemaksu puhul oli tegemist suurema summaga kui vaidlustatud korralduses nimetatud 12 628 eurot ja 83 senti. Ka kaebuse esitaja ei vaidle selles osas, et 16.11.2011 või hiljemalt 18.11.2011 seisuga oli maksuvõlg makshalduri poolt tasutuks loetud, kuid avaldaja hinnangul ei oleks seda üldse pidanud nõudma olukorras, kus tagasisaadav summa oli võlgnetavast summast suurem. Täiendavalt märkis kaebuse esitaja, et vaidlustatud korralduses oli ka sundtäitmise hoiatus juhuks kui korraldust 10 päeva jooksul ei täideta (kohtuistungi protokoll, tl 84). Sellest tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et maksuhalduri tegevus oli vastuolus hea halduse tavaga ning taotleb haldusakti tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuse kindlakstegemist.
28. Seonduvalt kaebuse esitaja nõudega taotles vastustaja muuhulgas kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest vaidlustatud haldusakt oli kaebuse esitamise ajal kehtetu ja seda põhjusel, et maksuvõlg tasaarvestati 16.11.
29. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni kui seadus ei sätesta teisiti. Siinkohal kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuse esitamise ajaks avaldajal maksuvõlgnevust ei olnud, see oli maksuhalduri poolt tasaarvestatud ning antud juhul tähendas see ühtlasi seda, et vaidlustatud haldusakt ei kehtinud. Eelnevast järeldub, et tühistamisnõude rahuldamiseks puudub alus, sest haldusakt ei saanud rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Samas ei tähenda see seda, et menetluse oleks saanud koheselt lõpetada või kaebuse läbi vaatamata jätta, sest avaldaja on esitanud alternatiivselt veel sama haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõude. HKMS § 288 lõikes 1 on sätestatud, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebust ei tagastata ega jäeta läbi vaatamata eelnimetatud seadustiku § 121 lõike 2 punkti 2 (kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki) alusel. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 283 lg-st 1 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebuse esitamise ajal kehtinud 4 halduskohtumenetluse seadustiku § 10 lg 3 kohaselt eeldas tuvastusnõue sellekohase põhjendatud huvi väljatoomist ja kui (sisulist) põhjendatud huvi ei esine, siis oli see lähtuvalt varem kehtinud HKMS § 26 lg 1 p-st 3 ühtlasi kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Eelnimetatu on kooskõlas ka alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustikuga. Vastustaja on asunud seisukohale, et kaebuse esitajal sisulist põhjendatud huvi olla ei saa ning seetõttu ei ole ka kaebeõigust. Kohus ei nõustu väitega kaebeõiguse puudumisest ning käesoleval juhul tähendab see seda, et kõigepealt tuleb hinnata kaebuse esitaja väiteid seonduvalt põhjendatud huviga. Selle puudumisel jääb kaebus rahuldamata. Antud juhul ei saanud põhjendatud huvi enne kaebuse menetlusse võtmist hinnata ning 09.10.2012 määruses asus kohus seisukohale, et kaebeõigusega seonduvat on võimalik arutada veel ka kohtuistungil ning kaebuse esitajal on võimalik täpsustada kaebusega seonduvat põhjendatud huvi. Avaldaja ongi seda täpsustanud, kuid peamiselt hea halduse tava järgimise vajaduse ning preventiivsete eesmärkidega (tl 65-66).
30. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata kas kaebuse esitajal saab olla tuvastusnõude rahuldamise eelduseks olevat põhjendatud huvi ja kas haldusakti õigusvastasuse konstateerimine aitaks avaldaja õiguste kaitsele tulevikus kaasa. Siinkohal nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et õiguste väidetava rikkumise kordumist ei saa eeldada. See tuleneb ühtlasi ka käesoleva vaidluse olemusest, sest avaldaja ei pidanud maksuvõla tasumise korralduse andmist õiguspäraseks kui maksuvõlgnevus oli formaalselt küll olemas, kuid sisulist võlgnevust tagastusnõude tõttu siiski ei eksisteerinud. Samas võeti haldusasjas vaidlustatud korraldus vastu olukorras, kus maksuvõlg oli fikseeritud ning summat hõlmav tagastusnõue veel lahendamata. Selles ei olnud menetlusosaliste vahel ka vaidlust. Kaebuse esitaja poolt nimetatud ja tulevikku suunatud preventiivse huvi aktsepteerimine maksuvõla tasumist kohustava korralduse õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina tähendaks antud juhul seda, et avaldajal peaksid olema ka edaspidi maksuvõlgnevused, sest vastasel korral ei oleks maksuhalduril põhjust maksuvõla tasumise korraldusi teha. Maksukohustuse tähtaegselt täitmata jätmise eeldusel baseeruvat põhjendatud huvi ei saa aga sisulise põhjendatud huvina arvestada ning seetõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta. Avaldaja on taotlenud alternatiivselt osade maksukorralduse seaduse sätete ja vastavalt sellele ka maksuvõla sissenõudmise diskretsiooni puudumise põhiseadusevastaseks tunnistamist, olukorras, kus tagastusnõude suurus ületab maksukohustuse (kohtuistungi protokoll, tl 84), kuid nimetatud taotlust ei ole vaja kohtul lahendada, sest see ei ole enam asjassepuutuv. Vastavalt HKMS § 158 lõikele 4 jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Nimetatud sättest tuleneb, et seadus või muu õigustloov akt peaks olema taolises situatsioonis kohtuasja lahendamisel olemusliku tähendusega, kuid antud juhul see nii ei ole, sest kaebus jääb rahuldamata seetõttu, et see ei saa rikkuda avaldaja õigusi ja et kaebuse esitajal ei saa olla ka tuvastamiskaebuse rahuldamise eeldusena vaadeldavat põhjendatud huvi. Enno Loonurm Kohtunik 5