2-12-26194 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-26194 Tsiviilasi H. K. hagi T. K. vastu ela

) § 62 lg 1 ja 2 kohaselt menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Käesolevas tsiviilasjas 25.04.

1. a toimunud eelistungil /tlk 154-155/ kohus määras, et hageja esitab
2. maiks
3. a kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles on ära nimetatud tagasiulatuva nõude suurus ja kujunemine, st kuidas on tagasiulatuv nõue tõendatud. Sama kohustus kehtestati ka edasiulatuva nõude suhtes. Kohus selgitas hageja esindajale, et kui hageja ei esita korrektset hagiavaldust, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja esindaja J. K. ei esitanud nimetatud tähtajaks hagiavalduse täpsustusi vastavalt 25.04.
4. a kohtuistungil kohtu poolt määratule. 1) 13.05.
5. a esitas hageja esindaja J. K. kohtule taotluse, milles palub pikendada käesolevas tsiviilasjas tähtaega avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

§ 64

lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.

§ 330

lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastav avaldus tulnuks hageja esindajal esitada kohtule kohtu poolt 25.04.2013. a kohtuistungil määratud menetlustähtaja jooksul, so hiljemalt 10.05.2013. a. Hageja esindaja oma õigust tähtaegselt ei kasutanud.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

§ 66

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. 13.05.2013. a esitatud taotluses ei ole hageja esindaja J. K. põhistanud, et taotluse hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et taotlus menetlustähtaja ennistamiseks on samuti põhistamata ja

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 423

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus on seisukohal, et kuna hageja esindaja J. K. ei esitanud tähtaegselt, so

1. maiks 2013, kohtule hagiavalduse täpsustusi vastavalt 25.04.
2. a kohtuistungil kohtu poolt määratule, siis jätab kohus H. K. hagi T. K. vastu elatise nõudes läbi vaatamata.

§ 168

kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna käesolevas tsiviilasjas on hageja alaealine isik ja hagiavalduse on esitanud tema nimel tema seaduslik esindaja, siis jätab kohus menetluskulud hageja esindaja J. K. kanda. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 426

lg-s 1 sätestatule loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 427kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik