lg 1 ja § 144 p 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna lepingulise esindaja kulude väljamõistmist.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas tsiviilasjas kehtis hagi esitamise ajal määrus nr 306, apellatsioonkaebuse esitamisel aga määrus nr 137. Riigikohus on varasemates lahendites korduvalt märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus lahendama küsimuse, kas aluseks tuleb võtta üks või teine määrus, sest sellest sõltub kulude sissenõudmise piirmäärasid arvestades poolelt väljamõistetavate menetluskulude suurus. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui hüvitist soovitakse toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivusajal, saavad pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal (so 15.01.2007) kehtinud määrusega (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-10, p 11-12 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 8-9). Seega kohtunikuabi ei kohalda asjas määrust nr 137, mis kehtis siis, kui maakohus tegi otsuse, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus poolte vahel, ning siis, kui kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avalduses hageja palus kostjalt õigusabikuluna välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 18 420,10 eurot. Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-07-2100 DA„MV“ hagi AS KK vastu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsuse nr 434-0 peale ning tsiviilasi nr 2-07-7274 DA„MV“ hagi AS KK vastu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsuse nr 435-0 peale. 07.06.2007 määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.
lg 1 mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni järgi). 2 2-07-2100 Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega hagihinnaks hinnanguliselt 30 000 krooni. Vastavalt riigilõivuseaduse kehtinud redaktsioonile § 56 lg 8 hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik määrata. Kohus kohustas hagejat tasuma 26.01.2007 määruses riigilõivu ühe hagi eest 3000 krooni. Hageja tasus 2x3000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas oli hagihind hinnanguliselt 30 000 krooni. Määruse nr 306 § 1 lg 1 võimaldas kuni 30 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 9 500 krooni. Seega määruse 306 kehtimise ajal tekkinud lepingulise esindaja kulude hüvitamist saab hageja nõuda 9 500 krooni ulatuses. Kohus võib vastavalt määruse nr 306 § 2 kohaselt asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele on lisatud dokumendid, mis võimaldavad hinnata, kas menetlusosalist esindanud lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohtunikuabi hindab kohtuasja keerukaks ja leiab, et praegusel juhul on põhjendatud kohaldada kostjalt väljamõistetavate menetluskulude määrusest nr 306 tulenevat kõrgendatud piirmäära. Seega hageja lepingulise esindaja kulud maksimummääras on 9 500x1,3 = 12 350 krooni e 789,30 eurot.
lg 1, lg 2 ja 143 p 2 tulenevalt on kostjal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna riigilõivu ja dokumentaalse tõendi saamise kulude väljamõistmist. Hageja eest on tasutud riigilõiv summas 6000 krooni (383,47 eurot) 12.01.2007 (tlk 109). Riigilõivukulu kandmine hageja poolt on tõendatud ning kuulub väljamõistmisele kostjalt. Hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses on hageja menetluskuludena muuhulgas näidatud eesti keelsete dokumentide saamiseks tõlgikulud 5707,20 krooni e 364,76 eurot (tõlkija kulu vastavalt tõlkija Ines Tammsalu arvetele). Ülaltoodust lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulu kokku summas 1537,53 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid
, § 174, § 176–178, § 466 ja § 661 Eha Soots kohtunikuabi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.