ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17.12.2012 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (
) § 130 lg 1 ja § 1361 lg 1 alusel loa saamiseks taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 45 953 eurot K K-Vele kuuluvale kinnisasjale xxxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxxxxxx) ja liiklusregistrisse käsutamise keelumärke seadmist K. K-Ve omandis olevale sõiduautole BMW Z3 (registreerimismärk xxxxxxx, VINkood xxxxxxxxxx, ehitusaasta 2000). Maksuhalduri menetluses on OÜ Seller (registrikood 12085875) maksuvõlgade sissenõudmine. OÜ Seller maksuvõlg on Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 17.08.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2459-11 järgi 35 348,08 eurot ning see on määratud maksustamisperioodi aprill 2011 eest. Äriregistri andmetel oli K. K-V ajavahemikul 04.04.2011–13.06.2011 OÜ Seller juhatuse liige. Kontrolli käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et OÜ Seller ja OÜ Rema 1000 Viljandi vahelise 15.04.2011 ostu-müügilepingu alusel oli tegemist ettevõtte üleandmisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 tähenduses, kuna sama majandustegevust jätkati samal aadressil ning samuti võeti üle kohustused tarnijate ja teenusepakkujate osas. Lisaks jäi müügikäive samasse suurusjärku ja jätkus ka enamuse töötajate töösuhe. Seega puudus OÜ-l Seller õigus ostumüügilepingu alusel saadud kauba eest näidatud käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksu hulgas. K. K-V on OÜ Seller juhatuse liikmena jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme
lg-st 1 tulenevad kohustused, mis põhjustas OÜ-le Seller täiendava maksukohustuse määramise ja maksuvõla. Maksuhaldur sai ettevõtte üleminekust teadlikuks ajal, mil OÜ Seller majandustegevus oli juba lõppenud, maksustatavat käivet ei ole deklareeritud alates septembrist 2012 ja alates oktoobrist 2012 puuduvad osaühingul töötajad. OÜ-lt Seller maksuvõla sissenõudmine ei olnud tulemuslik, sest äriühingu arveldusarvel puudub raha. Samuti ei oma äriühing registervara ega ole tema nimele registreeritud kaubamärke, patente ega leiutisi, mistõttu puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks osaühingu vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Maksuhaldur algatas halduskohtule esitatud taotlusega K. K-Ve suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on
Isiku varasemat pahatahtlikku käitumist arvestades on põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. K. K-Ve omanduses on 2/16 elamumaast (korteriomand), mis on koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks summas 70 303 eurot ja sõiduauto BMW Z3. Korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigusi ebaproportsionaalselt, sest see ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada. Piirang on vajalik vältimaks, et isik ei viiks end ise olukorda, kus tal ei ole võimalik määratavat maksusummat tasuda. Kinnisvaraportaali www.city24.ee ning www.kv.ee andmetel jääb Pärnu linnas asuvate sama suure üldpinnaga korterite orienteeruv hind 45 000–50 000 euro vahele. Arvestades korteriomandile seatud hüpoteeki AS Swedbank kasuks, ei taga ainuüksi korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine OÜ-le Seller tehtud maksuotsuse alusel sissenõutavat summat. Seega on otstarbekas ja proportsionaalne koormata hüpoteegiga 45 953 eurot (35 348,08 eurot + 30% täitmiskulude katteks) K. K-Vele kuuluv vara ning seada käsutuskeeld K. K-Ve omandis olevale sõiduautole. Maksuhaldur lõpetab 2
lg 2 p 3 kohaselt täitetoimingud, kui isik esitab
lg 1 p 3 ja § 121 kohase ning
§-le 122 vastava tagatise summas 45 953 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.12.2012 määrusega MTA taotluse ja andis loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 45 953 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatus K. K-Ve nimel registrisse kantud elamumaale ning keelumärke seadmist K. K-Ve omandis olevale sõiduautole. Taotlus kajastab
Maksuhaldur on esitatud taotlusega algatanud K. K-Ve suhtes vastutusmenetluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas isik vastutab OÜ Seller täitmata jäänud maksukohustuse eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik asuda isiklikku vara võimaliku sundtäitmise vältimiseks võõrandama ja see võib oluliselt raskendada maksukohustuse täitmist. Arvestades Pärnu linnas asuvate sama suure üldpinnaga korterite hinda ja asjaolu, et isiku kinnisasjal lasub hüpoteek, on otstarbekas anda luba taotleda käsutamise keelumärke seadmist ka isiku sõiduautole. Maksuhaldur on näinud taotluses ette võimaluse täitetoimingu lõpetamiseks tagatise esitamisel.
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest, kui selliste kohustuste rikkumine leiab tuvastamist pärast juhatuse liikme volituste lõppemist. Taotluses on põhjendatud, miks on isik tahtlikult rikkunud seaduses sätestatud deklareerimiskohustust ja määruskaebuses ei ole maksuhalduri ega halduskohtu seisukohti ümber lükatud. Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mis keelaks uuesti kontrollida sama maksustamisperioodi maksuarvestust uute asjaolude ilmnemisel. Määruskaebuse esitaja ei ole suutnud tõendada, et OÜ-lt Seller oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks
rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50): a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (
lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (
lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (
lg 2 p 2); c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
lg 1 ja lg 2 p 1) ning kohus annab loa, kui ta peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (
lg 1); e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad
lg-s 6 nimetatud alused);
) ei ole möödunud; h)
§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle tulemusel ei ole kolme kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (
lg 5); i) vastutusotsus
lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on
lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sealhulgas saab täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses). 7. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et
eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (s.o sobivad, vajalikud ja mõõdukad). Senises kohtupraktikas on lisaks rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). 8.
alusel ei anta maksuhaldurile luba sooritada täitmist tagavaid toiminguid määramata aja jooksul ja määratlemata tulevaste nõuete täitmise tagamiseks. Maksuhaldur peab oma taotluses võimaliku rahalise nõude või kohustuse suuruse piisavalt selgelt piiritlema ning põhjendama täitmist tagavate toimingute sooritamise vajalikkust juba enne rahalise nõude või kohustuse haldusaktiga kindlaksmääramist.
lg 3 kohustab maksuhaldurit lõpetama täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemist või maksukohustuslase poolt nõuetekohase tagatise esitamist. Sellest tulenevalt antakse maksuhaldurile luba täitetoimingute sooritamiseks n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega. 9. Käesoleval juhul on kõik Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-15-12 p-s 50 sätestatud kriteeriumid olnud täidetud: a) MTA on 14.12.2012 taotluse esitamisega alustanud K. K-Ve suhtes maksumenetlust, mille eesmärk on temale
lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamine OÜ Seller maksuvõla sissenõudmiseks määruskaebuse esitajalt kui äriühingu endiselt juhatuse liikmelt; b, f) MTA 14.12.2012 taotluses on võimaliku rahalise nõude suurusena selgelt märgitud OÜle Seller 17.08.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2459-11 (tl 9-16) määratud maksusumma 35 348,08 eurot, mille aluseks on äriühingu poolt 2011. a aprillikuus vähem deklareeritud tasumisele kuuluv käibemaks (OÜ Rema 1000 Viljandi ei võõrandanud OÜ-le Seller kaupa, vaid toimus ettevõtte üleminek, millest käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 järgi käivet ei teki). K. K (K-V) oli OÜ Seller ainus juhatuse liige perioodil 04.04.2011–13.06.2011.
, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 kohaselt ei ole äriühingu maksuvõla endiselt juhatuse liikmelt sissenõudmine kuidagi välistatud, kuivõrd ta oli seaduse kohaselt vastutav maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks halduskohtult loa taotlemise kontekstis ei ole nõutav vastutusotsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid vajalik on kontrollida üksnes vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist; c, d) maksuhaldur on taotluses põhistanud oma põhjendatud kahtlust, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib K. K-Ve tegevuse tõttu tõenäoliselt osutuda oluliselt raskendatuks või koguni võimatuks. MTA taotluses on viidatud asjaolule, et ettevõtte üleminekut varjati maksuhalduri eest ning OÜ Seller majandustegevus lõpetati hiljemalt 5
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 45 953 eurot (s.o maksuvõlg 35 348,08 eurot + 30% täitmiskulude katteks).
lg 5 kohaselt vastutusotsuse tegemise seisukohalt tähtsust.
lg 1 p 1 ja lg 2 järgi tekivad maksuseadusest tulenevad maksukohustused üldjuhul seadusega sätestatud tingimuste saabumisel (s.o vahetult seadusest tuleneb reeglina nii maksukohustus kui ka selle täitmise tähtpäev).
kohaselt on maksuvõlg selle seaduse tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress.
lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse (
Maksuotsusega tuvastatakse, et maksukohustuslane on deklareerinud ja täitnud oma maksukohustuse seadusest tulenevast suurusest väiksemas ulatuses ning maksuotsusega ühtlasi kohustatakse haldusakti adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses. Ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 16).
lg-st 1 tulenevalt on seadusliku esindaja vastutus esindatava maksukohustuse eest seotud üksnes asjaoluga, et isik on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud
§-s 8 nimetatud kohustusi ja selle tõttu on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Vastutuse esinemise seisukohalt on seega oluline, et isiku volitused seadusliku esindajana kehtisid maksukohustuse täitmise tähtaja saabumise hetkel (nt vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeval).
lg 1 ja § 40 lg 1 järgi juhatuse liikmele maksunõude esitamiseks ei oma iseseisvat tähtsust, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti ja kas äriühing oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte. Vastupidist järeldust ei saa teha ka
lg-test 5 ja 6, mis sätestavad üksnes ajalised raamid ja eeltingimused vastutusotsuse tegemiseks, kuid ei piira endiselt juhatuse liikmelt maksuvõla sissenõudmist solidaarselt äriühinguga. 6
§-dest 106107 ja KMS §-st 34 tulenevalt otsustada piiratud aja jooksul (kontrolli kestuseks saab olla maksimaalselt 120 päeva). Tegemist ei ole aga maksuhaldurile lõplikult siduva otsustusega. Tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi selle täitmine ei välista edaspidist täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist
Kui maksuhaldur soovib tagastusnõude aluseks olevaid asjaolusid põhjalikumalt uurida, tuleb tal algatada vastav üksikjuhtumi kontrollimenetlus, mille käigus on tal muu hulgas õigus taotleda
lg 1 alusel halduskohtult luba
lg-s 1 nimetatud täitetoimingute sooritamiseks (vt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p-d 15, 18).
§-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele ega sõiduvahenditele, siis saab kinnistu või sõiduki sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused (samas sättes sisaldub ka võimalike kulutuste näidisloetelu). KTS § 37 lg 3 volitab justiitsministrit kehtestama täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri (vt justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ §-d 61-63). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 35 348,08 eurot 9% nõude summast ehk 3181,33 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. MTA taotluses on kohtuliku hüpoteegiga koormatava korteriomandi turuväärtuseks hinnatud maksimaalselt 50 000 eurot, millest 3% moodustaks 1500 eurot. Ringkonnakohus hindas eespool sõiduki hetke turuväärtuseks maksimaalselt 6000 eurot, millest 3% moodustaks 180 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul maksimaalselt 4877,30 eurot ehk 13,8% nõude summast. Arvestades ka võimalikke TMS §-s 37 loetletud muid vajalikke kulutusi (teadete avaldamine, vara hindamine jms), ei saa sundtäitmise kulud käesoleval juhul mõistlikult ületada 20% nõude suurusest, mistõttu tuleb maksuhaldurile antud luba taotleda K. K-Ve korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmist muuta, määrates lubatava hüpoteegi summaks 42 418 eurot (35 348,08 eurot + 20% täitmiskulude katteks). 15. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus K. K-Ve määruskaebuse osaliselt ning muudab Tallinna Halduskohtu 19.12.2012 määrust selliselt, et MTA taotlus rahuldatakse osaliselt, andes maksuhaldurile loa taotleda K. K-Ve korteriomandile Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 42 418 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.