TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-181 Otsuse kuupäev 30.04.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.N. kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju nõudes 100 eurot (kaduma läinud sigarettide hüvitamisnõue) Asja läbivaatamise aeg ja viis 15.04.2013, kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta S.N. kaebus haldusasjas nr 3-13-181 rahuldamata.
- Jätta menetluskulud S.N. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.05.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus S.N. esitas Tartu Vanglale 27.08.2012 kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt oli ajavahemikus 09.04.2012 kuni 24.08.2012 kadunud 20-25 pakki kaebaja poolt ostetud sigarette. S. N. on märkinud, et laos neid sigarette ei ole ning 24.08.2012 seisuga ei olnud sigarette ka kaebaja laekas, seega taotles kaebaja sigarettide hüvitamist. Tartu Vangla 31.12.2012 otsustusega nr 1-13/157-5 jäeti S.N. kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. 28.01.2013 saabusid kohtusse S.N. koopiad mitmetest kaebuse esitamisele viitavatest materjalidest. 1 Tartu Halduskohtu 30.01.2013 määrusega jäeti S.N. pöördumine (kaebus) käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 11.02.2013, kuna puudus kaebus ja kaebaja selgelt väljendatud tahe ning lahendamata oli riigilõivu küsimus. Kuna S.N. kõrvaldas tähtaegselt puudused ja tasus riigilõivu 30 eurot, võttis Tartu Halduskohus 12.02.2013 kohtumäärusega S.N. kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kirjalikku vastust koos dokumentidega hiljemalt 12.03.
- Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebuses taotleb S.N. esitatud hüvitamisnõude rahuldamist Tartu Vangla vastu summas 100 eurot, mis hõlmab sigarettide maksumust, mis on kaebajal kaduma läinud. S.N. leiab, et arvestades ajavahemikus 09.04.2012 kuni 24.08.2012 ostetud sigarettide kogust ning asjaolu, et Tartu Vangla direktori 03.04.2012 käskkirjaga nr 1-1/39 piirati suitsetamiskohta kaasa võetavate sigarettide arvu viiele sigaretile, pidanuks S.N. olema suitsukapis (laekas) vähemalt 25 pakki sigarette, üldsummas maksumusega 100 eurot. S. N. on märkinud 22.10.2012 vaide täpsustuses, et esimest korda tekkis tal kahtlus , et sigarette on vähem kui peaks olema augustikuu esimeses pooles, mil kaebaja nägi, et kapis on vähe sigarette ning on vanglale selgitanud, et talle teadaolevalt paigutatakse sigaretid lattu, kui need kappi ei mahu. Vastustaja seisukohad ja põhjendused Vastustaja palub jätta S.N. kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukoha kohaselt ilmnes menetluse käigus, et S.N. kõrvaldas sigaretid oma sigaretilaekast ise, mistõttu jättis Tartu Vangla S.N. taotluse rahuldamata. Inspektor-kontaktisiku e-kirjast nähtuvalt oli 24.08.2012 S.N. sigaretilaekas 10 sigaretti. Tuginedes S.N. poolt Tartu Vangla andmetel ostetud sigarettide kogusele ning asjaolule, et Tartu Vangla direktori 03.04.2012 käskkirjaga nr 1-1/39 piirati suitsetamiskohta kaasa võetavate sigarettide arvu viiele sigaretile, pidanuks tõepoolest S.N. olema sigarette oluliselt rohkem ning aritmeetiliselt ei ole välistatud kuni 25 paki sigarettide kadumine. Vastustaja hinnangul ei saanud S.N. sigaretid sattuda kinnipeetavate isiklike asjade lattu, kuna Tartu Vangla valduses ei ole teadaolevalt dokumente, millel kaebaja või teenistuja kinnitaks allkirjaga S.N. sigarettide lattu hoiuleandmist. Seega ei ole S.N. sigaretid saanud kaduda kinnipeetavate isiklike asjade laost. 15.11.2012 on läbi viidud paikvaatus ning tuvastatud, et sigaretilaekasse mahub 20 pakki sigarette. Arvestades S.N. poolt ostetud sigarettide hulka, sigaretilaekasse maksimaalselt mahtuvate sigarettide arvu ja jalutuskäigule maksimaalset kaasa võetavat sigarettide kogust, pidanuks hiljemalt 05.07.2012, mil paigutati S.N. kappi 02.07.2012 ostetud sigaretid, olema tal üle vähemalt 445 sigaretti, see on 22,25 pakki. Selline kogus ei oleks pidanud aga kappi ära mahtuma. Kuna sigaretid mahtusid kappi ära, pidi osa sigarette olema juba varasemalt kadunud. Kuigi kinnipeetav pidi kadumist mõistma juba 05.07.2012 ei reageerinud kinnipeetav sellele mingil viisil. 2 Vastustaja tugines 31.12.2012 koostatud kaastööteatises nr KT1250000540 sisalduvale teabele ning asus seisukohale, et S.N. kõrvaldas talle määratud sigaretilaekast sigaretid ise. Täiendavalt märgib vastustaja, et isegi juhul, kui sigaretid oleksid kadunud, ei ole põhjendatud kahjuhüvitise suurus, kuna S.N. on ostnud sigarette L&M hinnaga 2,85 eurot pakk ning LD hinnaga 2,30 eurot pakk. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus leiab, et S.N. esitatud kaebus on põhjendamatu ning kaebaja kahjunõue summas 100 eurot tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla hinnangul ei ole välistatud, et S.N. sigaretilaekast on puudu kuni 25 pakki sigarette, kuid sigaretid on kõrvaldanud S.N. ise, mitte Tartu Vangla. S.N. seisukoha järgi pidanuks tema sigaretid, mis ei mahtunud sigaretilaekasse, olema viidud lattu, millest kinnipeetavale ei teatatud. Väljavõttest S.N. sisseostude kohta Tartu Vangla kaupluses (tl 42) nähtub, et ajavahemikul 09.04.2012 kuni 13.08.2012 on S.N. ostnud kauplusest sigarette LD Blue, LD Menthol ja L&M Red Label kokku 63 pakki. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla direktori 03.04.2012 käskkirjaga nr 1-1/39 piirati suitsetamiskohta kaasavõetavate sigarettide arvu viiele sigaretile. Arvestades, et vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 55 lg 2 järgi tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäiku värskes õhus vähemalt üks tund päevas, saanuks S.N. maksimaalselt suitsetada ajavahemikul 09.04.2012 kuni 24.08.2012 685 sigaretti, see on 34 pakki. Seega, võrreldes S.N. poolt ostetud sigarettide arvu ja maksimaalset suitsetamiseks antavate sigarettide arvu, pidanuks S.N. alles jääma 29 pakki sigarette. S.N. inspektor-kontaktisiku 31.08.2012 ekirja kohaselt fikseeriti, et seisuga 24.08.2012 oli S.N. sigaretilaekas 10 sigaretti (tl 41). 15.11.2012 koostatud paikvaatluse protokolliga on tuvastatud, et sigaretilaegas nr 43 mahutab maksimaalselt 20 pakki sigarette LD ning suurema hulga sigarettide mahutamine laekasse ei ole ilma sigaretipakke deformeerimata võimalik (tl 40). Seega tuleb pidada tõeseks S.N. väidet, et arvestades ostetud sigarettide kogust, pidanuks tal alles olema 24.08.2012 vähemalt 25 pakki sigarette. Kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi võib nõuda kahju hüvitamist, kui tegemist on isikuga, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, on oluline tuvastada, kas S.N. sigarettide kadumine on tingitud Tartu Vangla ametnike õigusvastasest tegevusest või S.N. enda käitumisest, millele on viidanud Tartu Vangla. Nii väidetava kahju tekkimise ajal kui ka käesoleval ajal kehtiva justiitsministri poolt 30.11.2000 vastu võetud määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi Sisekorraeeskiri) § 82 lg 3 järgi ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid, tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Sisekorraeeskirja § 61 lg 4 kohaselt antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Toimiku 3 materjalidest nähtuvalt on vanglatöötaja Merike Lätteoja 19.09.2012 e-kirjaga teavitanud, et S.N. sigarette ei ole laos olnud (tl. 43). Eelviidatust lähtuvalt ei nõustu kohus kaebaja väitega selle kohta, et asjade hoiuleandmist lattu saaks justkui läbi viia vanglaametniku ainuisikulise otsustuse alusel nii, et kinnipeetav ei olegi teadlik, kus parasjagu temale kuuluvad esemed kinnipidamisasutuses asuvad. Sisekorraeeskirja § 61 lg 4 tuleneb selgelt, et vajaduse ilmnemisel asjade paigutamiseks lattu, tuleb koostada nimekiri lattu paigutatavatest asjadest ning see kinnitada allkirjadega, see on nii teenistuja kui ka kinnipeetava poolt. Väidetava kahju tekkimise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorras (kinnitatud Tartu Vangla direktori 29.04.2009 käskkirjaga nr 1-3/61) puudus täpne regulatsioon sigaretilaegaste kohta. Käesoleval ajal kehtiva Tartu Vangla kodukorra (kinnitatud Tartu Vangla direktori 11.02 2013 käskkirjaga nr 1-1/27) p. 12.7 sätestab, et kinnipeetavate tubakatooteid hoitakse vangla poolt selleks ettenähtud laegastes. Igal suitsetaval kinnipeetaval on ettenähtud isiklik laegas, milles on lubatud hoida vaid isiklikke tubakatooteid, muude ainete ja esemete hoidmine laekas on keelatud. Samuti tuleneb kodukorra p-st 12.10, et tubakatooteid, mis ületavad kinnipeetavale lubatud koguseid, hoiustatakse kinnipeetava isiklike asjade juures laos. Lattu paigutatud tubakatoodete kohta koostatakse akt, mille kinnipeetav allkirjastab. Vaidlusalusel perioodil kehtiva kodukorra p. 12.5.4 kohaselt oli kinni peetav isik kohustatud pärast jalutuskäiku tarvitamata jäänud sigaretid vanglaametniku määratud kohas ja ajal vangla hoiule andma. Väidetava kahju tekkimise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra p 10.1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida isiklikke asju elukambris või isiklike asjade laos. Kodukorra p 10.2 järgi on asjade laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks kinnipeetaval õigus esitada vormikohane taotlus inspektor-kontaktisikule. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Sisekorraeeskirja § 61 lg 4 sätestatud nimekirja või kehtinud kodukorra p-s 10.2 märgitud taotlust S.N. sigarettide lattu hoiuleandmise kohta esitanud ei ole. Seega peab kohus põhjendatuks lähtuda faktist, et Tartu Vanglale ei ole esitatud taotlust või nimekirja, mis oleks allkirjadega kinnitatud selle kohta, et S.N. sigaretid on hoiustatud isiklike asjade laos. Kuigi Tartu Vangla on tuginenud S.N. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsustuses (nagu ka kohtule esitatud vastuses) just asjaolule, et S.N. ei ole esitanud taotlust sigarettide paigutamiseks lattu, ei ole S.N. esitanud põhjendusi või tõendeid, miks ta jätkuvalt on vastupidisel seisukohal ning leiab, et tema sigaretid on hoiustatud lattu. Sellest tulenevalt ei saa kohtu arvates pidada tõendatuks S.N. väidet selle kohta, et mingis osas on ajavahemikul aprillist kuni augustini 2012 hoiustatud tema ostetud sigaretid isiklike asjade laos. Kohtu arvates on põhjendatud Tartu Vangla vastuses osundatu selle kohta, et koos 02.07.2012 ostetud sigarettidega ei pidanuks enam kinnipeetava sigaretid sigaretilaekasse mahtuma. Arvestades kinnipeetava poolt ostetud sigarettide arvu ning maksimaalselt jalutuskäigule lubatavat sigarettide kogust, oleks loogiliselt pidanud juba 05.07.2012 tekkima vajadus sigarettide paigutamiseks lattu, mida aga ei tekkinud. Kinnipeetav esitas taotluse alles augustis 2012, kui tema sigaretilaekasse oli jäänud kümme sigaretti. 4 Eeltoodut arvestades tuleb kohtu arvates pidada tuvastatuks, et S.N. sigarette ei ole isiklike asjade lattu hoiule viidud ning igal juhul on S.N. ostetud sigaretid toimetatud sigaretilaekasse. Seda kinnitab ka inspektor-kontaktisiku e-kiri (tl 41). Tartu Vangla vastuse ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsustuse kohaselt on vanglal alust arvata, et kinnipeetav ise on kõrvaldanud oma sigaretilaekast sigarette ning seda kinnitab 31.12.2012 koostatud kaastööteatis, mida kohus ei pidanud vajalikuks kontrollida, kuna pidas vangla teavet usaldusväärseks. Kohus ei saa käesoleva kaebuse lahendamisel hinnata põhjuseid või motiive selle kohta, millisel alusel on kinnipeetav saanud kõrvaldada keelatud esemeid, mille hoidmise eest vastutab vangla, kuid peab toodud vangla seisukohta veenvaks. Lisaks on tähelepanuväärne, et alates 21.05.2012 on kinnipeetav soetanud peale sigarettide LD Blue ja LD Menthol ka L&M Red Label sigarette. Nimetatud sigarettide marke on kinnipeetav soetanud sageli ka ühel ja samal päeval (näiteks 05.06.2012, 18.06.2012, 02.07.2012, 16.07.2012) (tl 42). Erinevate suitsumarkide soetamine annab alust arvata, et osa soetatud sigarettidest ei olnud mõeldud enese tarbeks. Samuti nähtub väljavõttest S.N. poolt kauplusest ostetud sigarettide kohta, et kinnipeetav ostis ajavahemikul 09.04.2012 kuni 13.08.2012 kokku 32 pakki sigarette L&M Red Label (tl 42). Juhul, kui kinnipeetav sigaretid kõrvaldas, oli ta endale nimetatud ajavahemikul ostnud 31 pakki sigarette. Sellisel juhul on kinnipeetav jalutuskäigu ajal teinud keskmiselt 4,49 sigaretti (620 – 10 (allesjäänud sigaretid) / 136 päeva), mis on arvestades asjaolusid usutav. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vanglaametnikud ei ole tekitanud oma tegevusega S.N. varalist kahju ning S.N. kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kahju hüvitise suurust puudutavaid asjaolusid, sealhulgas Tartu Vangla poolt esitatud vastuväiteid kahju suurusele. Menetluskulud Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 30 eurot (tl 28), mis tuleb jätta kaebaja enda kanda, kuna kohus jättis käesoleva otsusega esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 5