← Eesti

2-09-8730/18

Obsah (6)§ 175§ 218§ 174§ 138§ 217§ 22

2-09-8730 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Sigrid Orumets Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-8730 Tsiviilasi, nõue Korteriühistu

§ 175lg 2 kohaselt ei kuulu hüvitamisele.

Kuivõrd hageja poolt taotletud õigusabikulud on alusetult suured, on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud õigusabikulude vähendamine ülalkirjeldatud ulatuses on põhjendatud. Seega tuleks 2 2-09-8730 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada üksnes osaliselt.

  1. Kostja 23.04.2012 esitatud vastuväide on hageja esindajale kätte toimetatud 03.05.
  2. 16.05.2012.a. esitas hageja lepinguline esindaja vastuse kostja 23.04.2012 vastuväitele: Käesolevaga avaldaja teatab kohtule, et ta ei ole nõus kostja vastusega ja arvab, et esitatud vastuväited on põhjendamatud ja ei oma õiguslikke aluseid. Avaldaja omalt poolt esitas dokumentaalsed tõendid kantud õigusabikulude kohta (maksekäsu koostamine kiirmenetluses; hagiavalduse koostamine ja teiste menetlusdokumentide koostamine; menetlusdokumentide uurimine). Antud õigustegevuse teostamiseks ja oma õiguse kaitseks hageja pöördus OÜ-sse P-MV (kiirmenetlus, maksekäsu esitamine) ja OÜ-sse Emirlin Consult ÕB õigusabi saamiseks (hagimenetlus). OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo osutas õigusabi ja vormistas kõik kohtudokumendid antud kohtuvaidluses. Avaldaja esitas kõik arved, milliste alusel on selgelt näha, milliseid juriidilisi teenuseid osutati ja kohtudokumente koostati. Vastavalt

§ 175

lg.1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Vastavalt

§ 218

lg 1 p.2 lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Avadaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta vormistas volikirja OÜ Emirlin Consult ÕB juristi Tatjana Kalin`i nimele, kes osutas õigusabi ja vormistas kõik menetlusdokumendid kohtusse esitamiseks. Antud isik esindab kliendi huve kohtuistungil tsiviilkohtus ja selline tegevus on tema kutsetegevus (Lisa 1). Kuna hageja on mittetulundusühistu (KÜ XXX), siis temal ei ole võimalust tasuda õigusabikulusid täies ulatuses, mis on seotud juristi osalemisega kohtuistungil. Aga kõik menetlusdokumendid, mis olid esitatud hageja poolt, olid ettevalmistatud ja koostatud juristi Tatjana Kalin´i poolt.

§ 174lg.

3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele oli lisatud menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Samuti vastavalt VV määruse nr.137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad järgmised: kui tsiviilasja hind kuni 3 200.eurot, siis maksimaalselt sissenõutav kulu on 1 600.- eurot. See tähendab, et samuti avaldaja arvestas õigusabikulude kindlaksmääramisel põhjendatud õigusabikulutusi (õigusabikulud summas 557,08 eurot). Avaldaja pöördus õigusbüroosse, aga mitte Advokaadibüroosse, kus keskmine tunnihind on 100.- eurot ja kõrgem. Seega avaldaja arvab, et õigusabikulud summas 557.08 eurot on igati põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja kinnitab, et eelnimetatud õigusabikulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr. 2-09-8730. Avaldaja leiab, et kõik esitatud menetluskulud kulud on põhjendatud ja mõistlikud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 174lg.1, §138 lg.2, §144 p.1, avaldaja palub 1.

rahuldada avaldus hageja poolt menetluskulude nimekirja kindlaksmääramise kohta täies 3 2-09-8730 ulatuses ja välja mõista kostjalt avaldaja kasuks tsiviilasja nr 2-09-8730 kantud menetluskulud 1 052,39 eurot suuruses summas. 5. Kohtunikuabi seisukoht:

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldus on esitatud tähtaegselt.

§ 138

lg 1, lg 2 ning § 144 p 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Avalduses taotleb hageja riigilõivukulu hüvitamist kostjalt kokku summas 495,31 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuvate maksedokumentidega. Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 495,31 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 557,08 eurot. Avaldusele on lisatud OÜ PMV ja OÜ Emirlin Consult ÕB arved koos maksekorraldustega. Hageja Korteriühistu XXX avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitanud MS. Äriregistri andmete kohaselt on hageja MS (isikukood XXX) Korteriühistu XXX juhatuse liige.

§ 217

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja 2-09-8730 toimiku materjalidest nähtub, et hagejal

§ 218kohane lepinguline esindaja puudus.

Toimiku materjalidest nähtub, et kõik menetlusdokumendid allkirjastas ja kohtuistungitel osales hageja seaduslik esindaja ise. OÜ P-MV ja OÜ Emirlin Consult ÕB kohtuasjas ühtegi menetlustoimingut ei teinud, seega avaldajat mingil moel ei esindanud. Seega ei saa OÜ P-MV ja OÜ Emirlin Consult ÕB tegevust lugeda muuks kui nõustamiseks. Alates 01.01.2009 tulenevalt

§ 175lg 2 teisest lausest nõustaja kulusid ei hüvitata.

Seega ei ole hagejal tekkinud antud menetlusega seoses teda esindanud lepingulise esindaja kulud ja avalduses näidatud õigusabikulu 557,08 euro hüvitamist teiselt poolelt nõuda ei saa. Ülaltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõivukulu eurot. 495,31 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 4 2-09-8730 Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid

§ 22.1 lg 3,§ 138, § 139, § 174–178, § 466 ja § 661.

Sigrid Orumets kohtunikuabi 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.