Obsah (5)

§ 30§ 1§ 150§ 23§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 25. 11 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-19829 Tsiviilasi AS SEB Pank pankrotiavaldus D

§ 30lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus 19 934 krooni. 4 Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku ligi summas 1 599 003 krooni. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus

§ 1lg 2 mõttes ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

Esialgsel hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda järgmiseid asjaolusid: Võttes aluseks võlgniku esindajalt D.T lt saadud andmed varade kohta, samuti kreeditoride nimekiri ja ka võlausaldajatelt saadud andmed nõuete kohta, on võimalik asuda seisukohale, et võlgniku täitmata kohustused ületavad oluliselt varade väärtuse, s.t. võlgnik on maksejõuetu. Samas on võlgniku ettevõtte tegevus lõppenud, seega on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, s.o. tema pole võimeline oma varade arvelt täitma võlausaldajate nõudeid. Ülaltoodud põhjustel on ajutisel halduril võimatu kirjeldada ja analüüsida põhjalikult võlgniku ettevõtte majandustegevust, tuvastamaks maksejõuetuse saabumise aega ja põhjuseid, vaid võimalikud on üldised esialgsed järeldused. Ajutise pankrotihalduri seisukoht on, et ainus võimalus on edasi minna ja asjaolusid selgitada läbi pankrotimenetluse. PankS § 28 sätestatud kuriteo ja raske juhtimisvea pankrotihaldur selgitab edasises pankrotimenetluses.

§ 150

kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on 20 490 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks ja vajalike kulutuste katteks 20 400 krooni. Võlausaldaja esindaja ei ole vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks ja vajalikeks kulutusteks tuleb määrata 20 400 krooni pankrotivara arvelt.

§ 56

lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Allikvere. Kohus oma otsustustes juhindub

§ 23lg 1, § 31, Ts

MS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik 5