) § 158 lg-le 6, mille kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. DMTS OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tasunud AS AV (pankrotis) pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja AS SEB Pank eest kohtu deposiiti menetluskulude katteks 32 000 krooni ehk 2 045,17 eurot. 25.11.2009 kohtumääruse ja 10.11.2009 kohtuistungi protokolli kohaselt andis AS SEB Pank esindaja nõusoleku kohtu deposiiti tasutud 32 000 krooni (2 045,17 euro) jätmiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on OÜ DMTS (pankrotis) pankrotimenetluses kulude katteks vahendeis summas 2 045,17 eurot. 31.10.2012 esitas pankrotihaldur Peeter Allikvere kohtule taotluse AS AV poolt kohtu deposiiti tasutud 32 000 krooni (2 045,17 euro) väljamaksmiseks DMTS OÜ (pankrotis) pangakontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, seoses vajadusega kasutada deposiiti tasutud summat pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus rahuldas 06.11.2012 määrusega pankrotihalduri taotluse. 15.01.2013 esitas pankrotihaldur Peeter Allikvere kohtule pankrotihalduri asuande koos taotlusega lõpetada OÜ DMTS (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotimenetluse kulude katteks vara puudub, puuduvad ka vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalused; määrata halduri tasu summas 585,7 eurot, millele lisandub kuluna sotsiaalmaks 33%, s.o. 193,3 eurot, kokku väljamaksmiseks haldurit teenindavale büroole summas 779,00 eurot; kinnitada halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 1 296 eurot; kustutada osaühing äriregistrist ja otsustada halduri kohustustest vabastamine. Haldur tegi ettepaneku määrata osaühingu raamatupidamisdokumentide hoidjaks osaühingu juhatuse liige D T , isikukood XXX, elukoht XXX. 2 Pankrotihalduri aruandes sisalduvad andmed: Võlausaldajate I üldkoosolek toimus 14.12.2009, üldkoosolekule ei tulnud ühtki võlausaldajat, mistõttu pankrotitoimkonda ei moodustatud. Enne üldkoosolekut andis võlgniku vande endine osaühingu juhatuse liige DK, kes kinnitas vandega, et andis juba aprillis 2009. a kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid üle uuele juhatuse liikmele DT . DK esitas kohtule raamatupidamise dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti 09.04.2009. a, millele oli vastuvõtjana alla kirjutanud D T , üleandjateks oli lisaks DK aktile alla kirjutanud veel VZ. Võlgniku esindaja D T vande andmisele ei ilmunud, vaatamata sellele, et oli kutse eelmisel kohtuistungil kätte saanud. Vastavalt viidatud aktile oli üle antud raamatupidamise algdokumendid alates perioodist 09.03.2004 CD-plaadil, sellele salvestatud bilansside, kasumiaruannete, pearaamatu, registrite jms. Pankrotimenetluses esitasid oma nõuded kokku 15 võlausaldajat: Nõude Nõude esitamise summa VÕLAUSALDAJA NIMI kuupäev KOKKU (EEK) 1 XXX 95 119,52 EUR Põhjusel, et halduri käsutuses puuduvad võlgniku raamatupidamisdokumendid täielikult, puudub halduril võimalus hinnata võlausaldajate poolt esitatud nõuete põhjendatust, ja täita
lg-ga 1 temale pandud kohustust, mistõttu nõuete kaitsmise koosolekut pole määratud. Eeltoodud asjaoludel pole koostatud ka jaotusettepanekut. Isegi kui haldur oleks jätnud tähelepanuta temale
lg-ga 1 pandud kohustuse, ja viinud läbi nõuete kaitsmise, pole võlgniku varatuse tõttu mõistlik ja menetlusökonoomikast lähtuvalt põhjendatud jaotusettepaneku koostamine jaotamisele kuuluva vara puudumise tõttu. Haldur tegi jätkuvalt pingutusi võlgniku esindaja DT asukoha tuvastamiseks, selgitamaks välja 09.04.2009 koostatud akti tegelikke asjaolusid, eelkõige asjaolu, kas tegemist ei ole võltsitud dokumendiga (allkirja võltsimisega), et siis võimalikult politseid kaasates nõuda tegelikelt dokumentide valdajatelt raamatupidamisdokumendid välja. Kahjuks hoidus D T endiselt pankrotimenetlusest kõrvale, tema elukohta XXX Tallinnas saadetud mitmekordsetele kutsetele ei reageerinud (tähitud kirjad saabusid tagasi), halduril ei õnnestunud kuni viimase ajani tabada võlgniku esindajat ka füüsiliselt tema elukohas. Alles 16.02.2012 õnnestus halduril tabada D T tema elukohas ja anda üle kutse ilmumiseks halduri büroosse kirjaliku seletuse andmiseks. Seejuures selgitas võlgniku esindaja suuliselt, et tõesti allkirjastas ülalviidatud akti, mistõttu see ei ole võltsitud, samas selgitamata oma tegevuse motiive, ja eitas endiselt ükskõik milliste võlgnikuga seotud dokumentide hoidmist. Kahetsusväärselt jättis võlgniku esindaja ka seekord halduri juurde ilmumata, mistõttu kirjalikku seletust pole olnud võimalik võtta. Ülaltoodud asjaoludel pole halduril võimalik põhjendatult hinnata nii võlgniku kohustusi kui ka võimalikke nõudeid teiste isikute vastu, samuti pole võimalik anda hinnangut täpsete maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta, samuti võimalike tagasivõitmiste või –nõudmiste kohta. Halduril puuduvad pankrotiseaduse kohased õigused ja võimalused pankrotimenetluse raames saavutamaks sunnivahendite kohaldamisega enamat võlgniku majandusliku seisundi tuvastamisel. Asjaolu, et võlausaldajad hoidusid kõrvale isegi I üldkoosolekust osalemisest, ja pole seni ajani ilmutanud mingit huvi menetluse vastu, viitab sellele, et võlausaldajatel käesoleva menetluse vastu huvi puudub. AS SEB Pank, kelle eest on tasutud menetluskulude katteks kohtudeposiiti 32 000 krooni (2 045,17 eurot), on kaotanud huvi menetluse suhtes ja on 3 oma nõude loovutanud AS-le AV (pankrotis), millest haldur sai teada ainult juhuslikel asjaoludel. AS AV (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotimenetluse jätkamine olukorras, kus võlgnik on rahatu ja tagasivõitmise võimalused puuduvad ja puuduvad väljavaated võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, pole eelkõige võlausaldaja AS AV (pankrotis) kui võimalike menetluskulude kandja huvides jätkata pankrotimenetlust. Haldur on kohtule esitanud kaks taotlust pankrotimenetluse lõpetamises raugemisega, kuna pankrotivara ei ole, tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused puuduvad, ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiidi tasunud võlausaldaja taotleb kohtudeposiidi tagastamist. Kohus jättis taotluse kirjadega rahuldamata, leides, et kuna pankrotimenetluse kulude katteks (s.o.
kohaste maksete tegemiseks) on raha olemas (deposiidis 2 045,17 eurot), siis menetlust raugemisega lõpetada pole võimalik, samuti puudub seadusekohane alus deposiidi tagastamiseks võlausaldajale. Haldur tutvustas võlausaldajatele 26.11.2012 üldkoosolekul halduri taotlusi ja Harju Maakohtu vastuseid neile. Võlausaldajate 26.11.2012 üldkoosolekul arutati halduri taotlust vajalike tehtud kulutuste (bürookulude- ruumide rent, transpordikulud, paljundus-, arvuti-, side jm. kulutused, samuti jooksva raamatupidamise teenus) hüvitamises arvestusega 30 eurot ühe menetluse kuu kohta, millele lisandub seadusekohane käibemaks, ja väljamaksega OÜ Parasmäe poolt esitatud arve alusel. Kulutuste üldsumma on 1 080 eurot (36 kuud x 30 eurot), millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga on väljamakse 1 296 eurot. Üldkoosoleku otsusega anti haldurile nõusolek halduri poolt teda teenindava OÜ Parasmäe büroo kaudu tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks summas 1 080 eurot, millele lisandub seadusekohane käibemaks. Kulutused on OÜ Parasmäe arve alusel hüvitatud. Haldur selgitas võlausaldajate 26.11.2012 üldkoosolekul, et
65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Põhjusel, et pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul endal vara puudub, on halduri tasu määramisel asjakohane arvestada
Haldur selgitas, et pankrotimenetluse läbiviimisel kulutas haldur oma aega üldkoosolekute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, võlgniku vande võtmiseks, võlausaldajate nõuete analüüsiks ja võlgniku esindajaga kontakti otsimiseks, kohtule taotluste koostamiseks ja esitamiseks kokku 9 töötundi. Haldur taotleb temale tunnitasu määramist (võttes arvesse
lg 3 sätestatud tunnitasu ülemmäära 96 eurot) 70 eurot, ja seega halduri tasu suuruseks 630 eurot, millele lisandub kuluna sotsiaalmaks 207,90 eurot, maksmiseks haldurit teenindavale OÜ Parasmäe büroole. Haldur juhtis koosoleku tähelepanu asjaolule, et ajutise haldur tasu ja hüvitis määrati kohtu poolt summas 1 324,85 eurot, seega taotleb haldur endale tasu määramist oluliselt väiksemas summas kui kohtu poolt määrati ajutisele haldurile. Haldur selgitas, et halduri tasu määrab kohus, võttes arvesse pankrotitoimkonna (käesoleval juhul üldkoosoleku) arvamust. Üldkoosoleku otsusega andsid võlausaldajad kohtule nõusoleku halduri tasu määramiseks summas 630 eurot, millele lisandub kuluna sotsiaalmaks 207,90 eurot, väljamaksmiseks haldurit teenindava OÜ Parasmäe büroo kaudu. Kuivõrd raha võlgniku pangakontol on 779,28 eurot, seejuures lisanduvad pangakulud, siis taotleb haldur temale tasu määramist summas 585,70 eurot, millele lisandub kuluna sotsiaalmaks 33%, s.o. 193,30 eurot, kokku väljamaksmiseks haldurit teenindavale büroole summas 779 eurot. Pankrotihalduri aruanne Pankrotihalduri 15.01.2103 esitatud
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: pankrotivara oli raha pangakontol 18.993,53 krooni, muu vara puudus; 2. Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: pankrotimenetluses maksti välja ajutise halduri tasu ja hüvitis, kokku 18 500 krooni, tasuti päringutasu 1,60 eurot, kanti pangakulusid 0,32 eurot; maksti välja halduri tehtud vajalike kulutuste hüvitus summas 1 296,00 eurot; pangakontol on jääk 779,28 eurot;
p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 3 järgi peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
lg-s 4 on sätestatud, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Vastavalt
lg 3 tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur halduri ülesannete täitmisest. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse OÜ DMTS (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku vara puudumise tõttu ning halduri aruande. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvel 5 rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate 26.11.2012 üldkoosolek on nõustunud menetluse lõpetamisega raugemisega.
lg 6 järgi kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Harju Maakohus määras 29.01.2013 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava ettemaksu summa suuruseks 1 500 eurot ja selle tasumise tähtaja ning tegi OÜ DMTS (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (võlausaldajale, võlgnikule ja kolmandatele isikutele) ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitkontole OÜ DMTS (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.01.2013. Käesolevaks ajaks OÜ DMTS (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks raha kohtu deposiitkontole laekunud ei ole. Aruandest nähtuvalt ei ole olnud pankrotihalduril võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega, seega ei ole võimalik öelda, millal kujunes välja võlgniku püsiv maksejõuetus. Ka ei ole haldur tuvastanud kuriteotunnustega teo tunnuseid ega juhtimisvigu. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse osas. Arvestades eeltoodut ning tuginedes halduri aruandele ja tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele, leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik
lg 2 tähenduses maksejõuetu ning kuna võlgnikul puudub vara ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu
p 2 ja § 158 lg 4 alusel.
lg 1 ja § 66 lg 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitist halduri kohustuste täitmisel tehtud vajalike kulutuste eest.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Halduri tegevuse tulemusel ei ole käesolevas menetluses pankrotivarasse raha laekunud, kuid haldur on täitnud seadusest tulenevaid halduri kohustusi, korraldanud ja viinud läbi üldkoosolekuid ning teostanud muid pankrotiseadusest tulenevaid toiminguid, mistõttu kohtu hinnangul on tasu määramisel asjakohane arvestada pankrotiseaduse § 65 lg 6 ja 11 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Nimetatud sätete kohaselt määrab kohus halduri tasu, arvesse võttes halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamisel võetakse aluseks halduri ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. OÜ DMTS (pankrotis) halduri esitatud aruandest nähtuvalt on haldur kulutanud menetluses kokku 9 töötundi, mille eest taotleb tasu määramist tunnitasust 70 eurot lähtuvalt summas 630 eurot, millele lisandub kuluna sotsiaalmaks 207,90 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud halduri tasu määramisega summas 630 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 6 207,90 eurot. Arvestades asjaolu, et võlgniku pangakontol on raha vaid 779,28 eurot, palub pankrotihaldur kohtul määrata pankrotihalduri tasu kavandatust väiksemas summas, so summas 585,70 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 193,30 eurot ja kinnitada pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused 1 296 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 585,70 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 193,30 eurot. Aruandest nähtuvalt on haldur teinud pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmisel vajalikke kulutusi paljundus-, side-, arvuti- ja transporditeenustele, ruumide rendile ja muudele kulutustele, kokku summas 1 080 eurot, koos käibemaksuga 1 296 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud kulutused koos käibemaksuga 1 296 eurot on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et OÜ DMTS (pankrotis) tuleb likvideerida ja äriregistrist kustutada ning pärast äriühingu registrist kustutamist tuleb pankrotihaldur Peeter Allikvere vabastada OÜ DMTS (pankrotis) pankrotihalduri ülesannete täitmisest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Pankrotihaldur palub nimetada OÜ DMTS (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks juhatuse liige D T (isikukood XXX). Kohus nõustub halduri taotlusega ja leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda DT (isikukood XXX). vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.