lg 1 kohaselt on maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. V. K kriminaalmenetluses antud ütlustest ja teistest kriminaalmenetluses kogutud tõenditest tuleneb, et OÜ Seviko Ehitus esitas tahtlikult maksuhaldurile
lg 1 p 5 kohaselt peatub maksusumma määramise aegumine kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. OÜ Seviko Ehitus suhtes kriminaalasja nr 06930000105 algatamisel peatus aegumine 16.06.2006 ja aegumise peatumine lõppes Pärnu Maakohtu 08.04.2011 määruse jõustumisel 19.04.2011. 3. 08.11.2011 esitas OÜ Seviko Ehitus kaebuse LäMTK 08.07.2011 maksuotsuse nr 12.23/1692-6 tühistamiseks. 4
§-st 92 või muust seadusest või määrusest tulenev alus. Seega on maksuotsuses toodud viide
Juba ainuüksi ebaõige motiveerimise tõttu tuleb maksuotsus tühistada. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on esitanud 2004. a juuni kuni novembri käibedeklaratsioonide parandused samades summades, kui on maksuotsusega määratud.
ei näe ette parandusdeklaratsioonide esitamise puhul maksuotsuse tegemist. Analoogiliselt ei anta maksuotsust juhul, kui maksukohustuslane ise revisjoni käigus deklaratsioone parandab. Puudub igasugune alus põhjendada maksu määramist kriminaalasjas kogutud tõenditega, kui maksu tasumise kohustus tuleneb juba parandatud deklaratsioonidest. Antud juhul ei ole maksumenetlust sisuliselt üldse läbi viidud. 2) Maksu määramine on aegunud. Maksu tasumise õigsuse kontrolli alustati esimese menetlustoiminguga, milleks oli kaebaja aadressil 07.04.2011 korralduse saatmine teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks.
lg 1 p 5 kohaldamise eelduseks on maksumenetluse alustamine, sest maksusumma määramise peatumine saab alata maksumenetluse ajal. Käesoleval juhul oli maksukontrolli alustamise ajaks 07.04.2011 juba maksu määramise aegumistähtaeg möödunud. Isegi juhul, kui
lg 1 p 5 kohalduks vaatamata maksumenetluse mittealustamisele, rakenduvad
-s aegumistähtaja peatumist reguleerivad sätted (§ 99) vaid juhul, kui kriminaalasja menetlemise tõttu ei ole maksuhalduril sisuliselt võimalik maksuotsust anda. Käesoleval juhul ei saanud kriminaalmenetluse alustamine takistada maksu määramist. Nii kriminaalmenetluse kui maksumenetluse läbiviijaks oli Maksu- ja Tolliamet. Kuna maksuotsuses on tuginetud ütlustele, mis on antud enne 16.06.2006, olid maksu määramise asjaolud maksuhaldurile juba teada ning takistust maksumenetluse varasemaks alustamiseks polnud. Kuna kriminaalasjas ei ole tehtud toiminguid pärast 2007. a lõppu, tuleb aegumise peatumine sellest ajast arvates lugeda lõppenuks. Riigikohtu lahendis
lg-le 2 antud hinnang, et selle normi eesmärk on kaitsta maksukohustuslast aegumise peatumise põhjendamatu kestmise eest, on kohaldatav ka käesoleval juhul. 3) KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral ei ole põhjendatud kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tugineda, kuna menetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei tõenda isiku süüd. Samuti on kriminaalasjas kogutud tõendeid ebaseaduslikult. V. K on üle kuulatud tunnistajana kriminaalasjas nr 04930000186 30.12.2004 ja 04.05.2004. Kriminaalasjas nr 0593000012 kuulati V. K tunnistajana üle 10.03.2005 ja ta on tunnistanud oma süüd. 10.03.2005 on temalt ka ära võetud vaidlusalused OÜ Rem Pluss arved, kuid kriminaaltoimikus puuduvad andmed, et talle oleks selgitatud tema õigusi seoses nende arvete üleandmisega. OÜ Mnr Mets arvete üleandmise kohta on märge V. K kui tunnistaja 30.12.2004 ülekuulamise protokollis. Isiku tunnistajana antud ennast süüstavate ütluste ja esitatud tõendite kasutamine on lubamatu. Isiku, keda sisuliselt kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, ülekuulamine tunnistajana ja tema hoiatamine kriminaalvastutusega ütluste andmisest keeldumise ja valeütluste andmise eest on põhiseaduse § 22 lg-st 3 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 6 lgst 1 tuleneva enese mittesüüstamise privileegi rikkumine. Kuna OÜ Rem Pluss ja OÜ Mnr Mets arved ja V. K tunnistajana ülekuulamisel saadud ennast süüstavad ütlused on saadud õigusvastaselt, ei ole nende kasutamine lubatav. Õigusvastaselt on kogutud ka kõik järgnevad tõendid, sest nende kogumiseks lähteandmete hankimine toimus õigusvastaselt. 4) Tsiviilhagist loobumise tagajärgede osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 429 ja 432 ning samal alusel nõude esitamine ei ole lubatud. Nõudena on käsitletav deklaratsioonide parandamise kohustus, mis on pandud kriminaalasja lõpetamise määrusega ja täidetud. 5
lg 1 p-le 4 (maksuotsuse lk 1 ülevalt esimeses lõikes) on eksimus, mis ei anna alust maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maksuotsuse p-s 5 „Maksu määramise õiguslik alus ja metoodika“ on maksu määramise õigusliku alusena näidatud
lg 1 p 2, mille kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Asjaolu, et kaebuse esitaja esitas 04.04.2011 maksudeklaratsiooni parandused, ei välista maksusumma määramist maksuotsusega. Maksuhalduril oli õigus maksuotsusega maksukohustus õiguslikult siduvalt kindlaks määrata (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-91-08, p 12). Jääb arusaamatuks millest tulenevalt kaebaja leiab, et maksumenetlust ei ole sisuliselt läbi viidud. Maksumenetlust alustati korraldusega, mida on kinnitanud ka kaebaja, kaebaja esindajalt võeti ütlused ja lõpptulemusena on väljastatud maksuotsus. 3) Aegumistähtaeg pole möödunud. Maksuotsusega tuvastati, et kaebaja esitas maksudeklaratsioonis valeandmeid tahtlikult, ning sellele ei ole kaebaja vastu vaielnud.
lg 1 ps 5 ei ole aegumise peatumisele seatud muid tingimusi kui kriminaalmenetluse alustamine. Vastustajal polnud tõesti takistusi maksumenetlust varem alustada, kuid see ei ole vaidlustatud maksuotsuse tühistamise aluseks.
lg 1 kohaselt saab maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist teha maksudeklaratsioonides parandusi. 04.04.2011 käibedeklaratsioonide parandusi esitades kinnitas kaebaja oma käitumisega, et maksusumma määramine pole aegunud. 4) Kuna kriminaalmenetluses kogutud tõendite lubatavust ei välista HMS ega ka
, võis antud maksumenetluses nendele tõenditele tugineda (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-54-01 ja 3-11-120-03). Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga, et kriminaalmenetluse käigus on tõendeid kogutud ebaseaduslikult. Kaebaja juhatuse liige on kahtlustatavana üle kuulatud kriminaalasjas nr 06930000105 13.07.2006 ja kriminaalasjas nr 07930000132 31.08.2007 ning ta on tunnistanud oma süüd. Kahtlustatavana üle kuulamisel selgitati talle kahtlustatava õiguseid ja kohustusi. Tulenevalt KrMS § 34 lg p-st 1 ja § 71 lg-st 2, on kahtlustataval õigus loobuda tunnistajana antud ütlustest ning neid ütlusi ei saaks siis kasutada menetlustes tõendina, kuid kaebaja juhatuse liige seda antud juhul teinud ei ole, tunnistades kahtlustatavana oma süüd. Ta andis ka maksumenetluses selgitused, mis kanti 26.04.2011 ja 08.07.2011 maksukohustuslase suuliste selgituste protokolli, ja 26.04.2011 suuliste selgituste protokollis on ta märkinud, et on nõus varasemalt kriminaalmenetluses antud ütlustega ja jääb nende juurde. Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel on teatud määral isikut süüstav toime (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-84-10, p 34). 5) Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks olla riigi maksunõue süüdistatava vastu, sest maksunõuet ei saa esitada TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses, vaid maksumenetluses (vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-60-07, p 38; 3-1-135-08, p 25; 3-1-1-73-09, p 9; 3-1-1-101-09, p 9). Et MTA esitas kriminaalasjas avalduse tsi6
Maksuotsuse p 7 „Kokkuvõte“ kohaselt on maks määratud
Eeltoodud asjaolud kinnitavad maksuhalduri väiteid eksimusest maksuotsuse esimesel leheküljel õiguslikule alusele viitamisel. Seega tuleb maksuotsuse õiguslikuks aluseks lugeda
2) Arvestades
lg-t 1, § 88 lg-t 1 ja §-i 95, ei tulene kehtivast õigusest keeldu maksusummat määrata, kuni nõude aegumistähtaeg pole möödunud. Maksuõigussuhte uuesti tuvastamine pärast kaebaja poolt deklaratsioonide esitamist ei saa iseenesest rikkuda maksumaksja õigusi, sest deklaratsioonide esitamine ei kustuta maksuvõlga ning maksuotsuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust. 3) Maksuotsusega on tuvastatud, et kaebaja esitas tahtlikult maksuhaldurile 2004. a juunist kuni novembrini käibedeklaratsioonides valeandmeid. Nimetatud asjaolu kaebaja vaidlustanud ei ole. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat.
lg 1 seob maksusumma määramise aegumistähtaja vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaga, mitte maksuhalduri tegevusega/tegevusetusega maksumenetluse läbiviimisel/läbiviimata jätmisel. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise ajavahemiku ja maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeva üle. Vaidlusaluse maksusumma määramise aegumine peatus seoses kriminaalasjaga nr 07930000132 ning maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul. 4) Lähtudes
lg-st 1, on maksumenetluses tõendiks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite lubatavust haldusmenetluses ei välista haldusmenetluse seadus ega maksukorralduse seadus. Seega võivad kriminaalmenetluses kogutud tõendid olla tõenditeks ka haldusmenetluses. Kas kriminaalmenetlus lõpetati ning kas kriminaalmenetluses tuvastati/tõendati isiku süü või mitte, ei välista iseenesest kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamist haldusmenetluses. Ei kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses too tõendi kogumise õigusvastasus alati kaasa selle tõendi lubamatust. Tõendi lubamatuse toob kaasa üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine. Kui kriminaalmenetluses on tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõend lubamatuks, siis on sama tõend lubamatu ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kui seadusega ei sätestata teisiti. Halduskohtu ülesanne pole kontrollida, kas ja millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasjas otsustamisel. Ühtegi tõendid selle kohta, et vaidlusaluses kriminaalmenetluses on V. K tunnistajana või kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused tunnistatud lubamatuks tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu, asjas esitatud ei ole. V. K on kriminaalasjas kahtlustavana ülekuulatud 13.07.2006 ja 31.08.2007, kus isik ülekuulamise kohta koostatud protokollis tunnistab oma süüd (I kd tl 42 pöördel, 45 pöördel, 48). Samuti on 7
Menetlusosaliste vahel pole vaidlust selle üle, et maksukohustus tuleneb kaebaja poolt parandatud deklaratsioonidest, maksuhaldur ei ole parandatud andmetes kahelnud ning sama summa on kaebajale määratud tasumiseks maksuotsusega. Kohus ei tuvastanud selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata. 7) Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Seviko Ehitus apellatsioonkaebuses taotletakse Tallinna Halduskohtu 22.06.2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebus. 1) Apellant kordab, et tuginemine maksuotsuses viidatud
lg 1 p-le 4 on motiveerimata ja see on maksuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks. Halduskohus on asunud ise maksuotsust motiveerima, mis on lubamatu ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega (lahendid nr 33-1-14-97, 3-3-1-30-97, 3-3-1-54-03, 3-3-1-54-11). Riigikohus on haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata jätmist, kui akti sisuline õiguspärasus pole kohtu poolt kontrollitav, pidanud akti tühistamise aluseks (lahend nr 3-3-1-39-07, p 13, 3-3-1-87-08, p 19). 2) Kohus on eksinud maksu määramise ja maksuvõla mõistes. Maksu määramine toimub maksuotsusega
Käesoleval juhul ühtegi
Maksuvõla mõiste on sätestatud
§-s 32, mille kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Maksuvõlg tekib deklaratsiooni esitamisega või maksuotsusega maksu määramisega. Maksuvõla tasumise kohustamiseks on maksuhalduril õigus anda korraldus (
Kohtu tõlgendus, et deklaratsioonide esitamine ei kustuta maksuvõlga, on seega asjakohatu. Vaidlust ei ole maksuvõlas, vaid maksuotsuse andmises olukorras, kus deklaratsioonid on esitatud ning nende alusel on juba tekkinud maksuvõlg. 3) Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud
Apellant kordab seisukohti maksu määramise aegumisest. 4) Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud kriminaalmenetluses kogutud tõendite lubatavust. Apellant kordab seisukohti, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tuginemine on alusetu ja kriminaalasjas on kogutud tõendeid ebaseaduslikult. Halduskohtu väide, et pole esitatud 8
Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, justkui oleks kohus ise asunud maksuotsust motiveerima. Järelduse, et maksuotsuse õiguslikuks aluseks on
lg 1 p 2, rajas kohus kohtuotsusest nähtuvalt maksuhalduri väitele, maksumenetluses tuvastatule ja maksuotsuses kirjeldatule. 2) Asjaolu, et apellant on esitanud korrektsed maksudeklaratsioonid, ei kustuta apellandi poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummat ja sellelt arvestatud intressi. Maksuvõlg tekib, kui maksukohustus on välja arvutatud, deklareeritud või määratud ning maksumaksja ei ole tähtaja saabumisest hoolimata oma kohustust täitnud. Seega on maksuvõlgnik isik, kellel on pärast maksu tasumise tähtpäeva maksukohustus täitmata. Maksukohustust ei loeta täidetuks ainuüksi maksudeklaratsiooni esitamisega. 3) Kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tuginemine ei ole alusetu ja kriminaalasjas on kogutud tõendid seaduslikult. V. K muudab 13.07.2006 kahtlustatavana antud ütlustega oma 30.12.2004, 10.03.2005 ja 04.04.2005 tunnistajana antud ütlusi ehk sisuliselt tunnistab tunnistajana valeütluste andmist. Kuna V. K poolt tunnistajana antud ütlused on ebausaldusväärsed, võis kohus jätta nimetatud tõendid HKMS § 62 lg 6 alusel käesolevas haldusasjas arvestamata. 4) Kohus on võtnud seisukoha kõikide kaebuse esitaja väidete kohta. Kohtuotsusest nähtub, et halduskohus on nõustunud kõigi vastustaja seisukohtadega ning seetõttu ei hakanud kohus seda põhjendust kohtuotsuses kordama. HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus juhul, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Maksu määramise õigusliku alusena on maksuotsuse osas 5 „Maksu määramise õiguslik alus ja metoodika“ näidatud
Maksuotsuse kohaselt tingis maksu määramise asjaolu, et OÜ Seviko Ehitus on esitanud maksuhaldurile maksustamisperioodil juuni kuni november 2004 esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, vähendades enda tasumisele kuuluvat käibemaksu alusetult OÜ Rem Pluss ja OÜ Mnr Mets rekvisiitidega arvetel näidatud sisendkäibemaksu võrra. Selle faktilise põhjenduse õigsuse korral oli maksu määramine
lg 1 p 2 alusel õigustatud.
lg 1 p 2 kohaldamist ei välistanud asjaolu, et veel enne maksumenetluse alustamist oli OÜ Seviko Ehitus esitanud maksuhaldurile juuni kuni novembri 2004 käibedeklaratsioonide parandused, mis kontrolli tulemusel osutusid õigeks.
lg 1 teise lause kohaselt on maksuhalduril õigus maksukohustuslase poolt deklaratsiooni alusel arvutatud tasumisele kuuluvat maksusummat kontrollida ja vajaduse korral määrata maksusumma. Seda vajadust ei kaota valeandmetega maksudeklaratsioonide parandamine. Vastustaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-91-08 (p 12), milles selgitatakse, et siduvalt saab maksukohustuse kindlaks määrata vaid
Maksudeklaratsiooni parandamisega ei ole maksukohustust lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud. Maksudeklaratsiooni parandamine ei ole haldusakt. Maksumaksjal on õigus aegumistähtaja jooksul maksudeklaratsioone parandada korduvalt niikaua kuni selles deklaratsioonis deklareeritava maksukohustuste kohta ei ole tehtud maksuotsust. Pärast maksuotsuse tegemist saab maksuotsusega tuvastatud maksukohustust korrigeerida vaid maksuotsuse vaidlustamise teel (nt vaide või kaebuse esitamisega) või taotledes maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vastavalt
§-dele 101-104. Kuna maksuotsuse õigusliku alusena on maksuotsuses viidatud
lg 1 p-le 2, ei ole sellele sättele kohtumenetluses viitamine käsitatav maksuotsuse täiendava motiveerimisena. 9. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all see, et OÜ Seviko Ehitus poolt maksustamisperioodil juuni kuni november 2004 esitatud käibedeklaratsioonid sisaldasid valeandmeid, mille tõttu oli maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks väiksem käibemaksusumma võrra, mis määrati OÜ-le Seviko Ehitus vaidlustatud maksuotsusega ja kuulub OÜ Seviko Ehitus poolt täiendavalt tasumisele ka 04.04.2011 esitatud käibedeklaratsioonide paranduste kohaselt.
kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest; kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt viis maksuhaldur läbi maksumenetluse, kontrollimaks OÜ Seviko Ehitus poolt 04.04.2011 esitatud käibedeklaratsioonide paranduste õigsust, ning täiendavad tõendid ei näidanud nende käibedeklaratsioonide paranduste ebaõigsust. Järelikult esines vaidlustatud maksuotsusega täiendava käibemaksu määramiseks
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vaidlust ei ole maksuotsuses toodud andmetes, et aegumistähtaeg esimese ebaõigete andmetega käibedeklaratsiooni (
lg 1 p 5 kohaselt peatub maksusumma määramise aegumine kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Seadus ei sea aegumise peatumisele täiendavaid tingimusi. Seetõttu pole asjakohane arutleda kriminaalmenetluse läbiviimise õiguspärasuse üle ja selle üle, kas maksumenetlust oli võimalik alustada varem kui 07.04.2011. Tulenevalt
lg 1 p-st 5, polnud vaidlustatud maksuotsuse andmise ajaks 08.07.2011 möödunud ka sama seaduse § 98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.