Obsah (4)

§ 108§ 152§ 109§ 285

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2149 Haldusasi Kaie Ilvese (Ilves) ja D

) § 152 lg 1 p 4 alusel ning mõistis Vihula Vallavalitsuselt kaebuse esitaja K. Ilves kasuks välja 637,28 eurot ja kaebuse esitaja D. Filantšuki kasuks välja 637,28 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt kannab vastavalt

§ 108

lg-le 6 haldusasjas menetluskulud vastustaja, kuna menetluse lõpetamine

§ 152lg 1 p 4 alusel on tingitud kaebuste esitamisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. 16.02.2012 esitas Vihula Vallavalitsus määruskaebuse, milles vaidlustab Tartu Halduskohtu 03.02.
2. a määrust vastustajalt kaebuse esitajate kasuks menetluskulude väljamõistmise osas. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on vääralt kohaldanud

§ 108lg 6 ja § 152 lg 1 p 4 koostoimes.

Vaidlustatud haldusakti tühistamise aluseks oli kolmanda isiku, OÜ Merisiil 17.01.2012 Vihula Vallavalitsusele esitatud taotlus talle 11.08.

1. a korralduse nr 267 alusel väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Vihula Vallavalitsusel puudusid alused 2 nimetatud taotluse rahuldamata jätmiseks. Asjaolu, et nimetatud haldusakt oli kaebajate poolt halduskohtus vaidlustatud ja selle üle oli käimas menetlus, ei omanud haldusakti kehtetuks tunnistamisel tähtsust. Määruskaebuse esitaja hinnangul on halduskohus ebaõigesti sidunud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse esitamisega K. Ilvese ja D. Filantšuki poolt, esitades selle põhjendusena asjaolu, et vaidlustatud õigusakt on tühistatud kohtumenetluse ajal. Käesoleval juhul ei ole halduskohus sisuliselt hinnanud akti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise seotust. Ainus põhjus on määruse kohaselt asjaolu, et vaidlustatud haldusakt on tühistatud kohtumenetluse ajal. Juhul, kui ringkonnakohus siiski leiab, et haldusakti kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebuse esitamisest, palub määruskaebuse esitaja temalt välja mõistetud menetluskulusid vähendada. Arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu ei ole õigusabikulud määruskaebuse esitaja hinnangul kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Haldusasjas ei peetud kohtuistungit. Kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajav materjal ei olnud mahukas ning kaebuse koostamine ei olnud seetõttu eriti keeruline. Nii K. Ilvese kui D. Filantšuki kaebus oli esitatud ühesuguses sõnastuses 20-l A-4 formaadis lehel, täiendavad seisukohad ja vastuväited vastustaja seisukohtadele 6-l lehel. Vihula Vallavalitsus leidis juba 26.09.2011 esitatud vastuses kaebuste kohta, et kaebused on oma sisult ebaselged ja vastuolulised, neis esineb kordusi ja asjassepuutumatuid väiteid ning kaebuste maht on paisutatud kunstlikult ülimahukaks ja seetõttu on kaebused tervikuna raskesti jälgitavad. Kaebuse esitajate 12.01.2012 esitatud täiendavad seisukohad kordavad paljus varem kaebustes esitatud seisukohti.
2. Kaebuse esitajad ning kolmas isik G. Filantšuk paluvad oma 01.03.
3. a vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebuse esitajad on seisukohal, et vastustaja on võtnud omaks, et kaebuse esitajate poolt toodud põhjustel on vaidlustatud Vihula Vallavalitsuse 26.07.
4. a korraldus 267 „Ehitusloa väljastamine“ õigusvastane ning vastustaja on esitatud kaebusest tingituna tühistanud vaidlustatud korralduse ja ehitusloa. Nimetatut kinnitab nii OÜ Merisiil taotlus ehitusloa tühistamiseks kui ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 2, mis sätestab nõuded menetluse lõppemisele. Seega on vastustaja käsitlenud ehitusloa kehtetuks tunnistamist kui ehitusloa andmise menetluse osa. Kaebuse esitajad märgivad, et vaidlustatud haldusaktist ja ehitusloast iseenesest ei teki mitte ühtegi takistust uue ehitusloa taotlemiseks, kuna ühele ehitisele väljastatavate ehituslubade arvu ei ole ehitusseadusega piiratud. Seega saab ainsaks takistuseks uue ehitusloa väljastamisel olla käesolev kohtumenetlus ja selle raames rakendatud esialgne õiguskaitse, mille ajal ei ole võimalik hea halduse põhimõtete kohaselt väljastada uut ehitusluba. Eeltoodud põhjendustel on kaebuse esitajate hinnangul vaidlustatud korraldus ja selle alusel antud ehitusluba tühistatud käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Antud juhul on kaebuse esitajate hinnangul selge, et kuna vaidlustatud ehitusloaga kaasnenud esialgne õiguskaitse tekitab piiranguid vastustaja tegevusele ning kuna ehitusloa tühistamise alusena on fikseeritud soov vabaneda piirangutest, siis järelikult on vastustaja lähtunud ehitusloa tühistamisel kaebusega seotud piirangutest. Väljamõistetud menetluskulude suuruse osas leiavad kaebuse esitajad, et käesoleval juhul ei välju nende poolt kantud menetluskulud asja mahukust ja õiguslikku keerukust arvestades mõistlike kulude piirest. Kuna käesoleval juhul on haldusasja menetlus olnud õiguslikult piisavalt keerukas ning kohtule on tulnud esitada vastuväiteid vastustaja seisukohtadele, on igati põhjendatud menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine kaebuse esitajate kasuks. Menetluskulude täies ulatuses väljamõistmata jätmine viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni olukorras, kus kantud, vajalikud ja põhjendatud ning sellise vaidluse lahendamisel tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad vaidlustatud haldusakti tühistamisel ehk kaebuse eesmärgi saavutamisel vastustaja poolt kandmata. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.02.
6. a määrus muutmata. 14.

§ 152

lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab menetluskulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 p-i 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Alates 01.01.2012 kehtiva

§ 285

lg 1 järgi kohaldatakse enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni, so kuni 31.12.2011 kehtinud

-is (

v.r) sätestatut.

v.r § 93 lg 1 nõudis ilma igasuguste eranditeta menetluskulude väljamõistmise eeldusena seda, et enne kohtuvaidlusi tuleb kohtule esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ning nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesoleval juhul tuleb niisiis kuni 31.12.2011 tehtud menetlustoimingutele kohaldada

v.r § 93 lg-t 1 ja alates 01.01.2012 tehtud menetlustoimingutele

§ 108lg-t 6.

15. Kaebaja on kohtule esitanud kokku neli arvet: 31.12.2011 kuupäevaga arved nr 652 ja 653 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamise eest kumbki summas 413,31 eurot (442,03-28,75=413,31) ning 23.01.2012 kuupäevaga arved nr 663 ja 664 täiendavate seisukohtade koostamine ja vastuväited vastustaja 26.09.2011 seisukohtadele kumbki summas 224 eurot. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus jõudsid halduskohtusse 26.08.2011, täiendavad seisukohad on saadetud kohtule 12.01.2012.

v.r § 93 lg 1 järgi tuleb niisiis hüvitada enne 31.12.2011 tehtud menetlustoimingute eest kummalegi kaebajale menetluskulu vastavalt 31.12.2011 kuupäevaga arvetele nr 652 ja

2. 12.01.2012 kuupäeva kandvate arvete osas tuleb seevastu lähtuda alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku kuluregulatsioonist, s.t

§ 108lg-st 6 ja § 109 lg-st 6.

Ringkonnakohus leiab, et

§ 108lg 6 tingimused on käesoleval juhul täidetud.

Vastustaja tunnistas 11.08.2011. a korralduse nr 267 kehtetuks kolmanda isiku taotluse alusel. Ringkonnakohus märgib, et ka kolmanda isiku taotluse alusel kehtetuks tunnistava ehitusloa puhul võib siiski olla tegu kaebuse esitamisest tingitud haldusakti kehtetuks tunnistamisega

§ 108lg 6 mõttes.

Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse ning võtta arvesse ka kaebuse eduväljavaateid. Ringkonnakohtu hinnangul paneb seejuures asjaolu, et haldusakt on kohtulikult vaidlustatud, põhjendamiskoormuse haldusorganile, kelle haldusakt on vaidlustatud. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole käesoleval juhul teinud piisavalt usutavaks, et 11.08.2011. a korralduse nr 267 kehtetuks tunnistamise ja selle eelneva kohtuliku vaidlustamise vahel seos puudub. 17. Tulenevalt vastustaja argumentidest võtab ringkonnakohus seisukoha ka küsimuses, kas kaebaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud

§ 109lg 6 mõttes.

Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu ei ole õigusabikulud kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud, vaid leiab, et kaebajal peab olema võimalus vastata vastustaja seisukohtadele. Vastamine eeldab vastusega tutvumist ja materjali 4 läbitöötamist. Esitatud kulud ja kulutatud aeg ei ole küll väikesed, kuid jäävad veel mõistlikkuse piiresse. 18. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 5 Madis Ernits