) § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 17 tundi. Selle aja hulka kuulub: - krediidiasutustele järelepärimiste koostamine – 1 tund; - võlgnikule järelepärimise koostamine – 0.5 tund; - võlgnikuga suhtlemine – 1 tund; 2 2-12-41896 - aruande koostamine – 12 tundi. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 1 015 eurot Sirje Tael’a kasuks. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Ajutise pankrotihalduri õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb
Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 1 015 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 335 eurot. Sotsiaalmaksu maksjaks on väljamakse tegija. Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %. Ajutine pankrotihaldur on palunud tema poolt tehtud vajalike kulutuste eest hüvitada 270 eurot. Nimetatud summa koosneb bürookuludest (arvutikasutus, paljundamine, paber, post) ja töötajate nõuete esitamisest Töötukassale, millele lisandub käibemaks 54 eurot. Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja ajutise pankrotihalduri vajalikke toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja seega tuleb 270 eurot välja mõista.
lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb ning kuivõrd antud juhul on haldur taotlenud kulude välja mõistmise büroole, siis tuleb 324 eurot (s.h käibemaks) määrata osaühingule V .
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihalduri aruandest tulenevalt nähtub, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ning seetõttu ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ajutisele haldurile Sirje Tael tuleb määrata ajutise halduri tasu 1 015 eurot ja kulud osaühingule V 324 eurot. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks, samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks. mistõttu kuulub
lg 4 alusel ajutisele pankrotihaldurile Sirje Tael’ale ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja
Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.