Obsah (5)

§ 436§ 229§ 162§ 442§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-66372 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

) § 459, mille järgi saab alates hagi esitamisest nõuda elatise muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt p 26). Riigikohus on asunud lahendites seisukohale, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel ning lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (lahend nr 3-2-1-7-05 p 19, 3-2-1-19-07 p 12, 3-2-1-127-09 p 12, 3-2-1-33-11 p 25).

§ 436

lg 6 kohaselt ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjas.

1. Hageja on hagiavalduse esitamisest arvates nõudnud elatise vähendamist alates hagi esitamisest, seega ei saa hageja hinnangul käesolevas hagiavalduse terviktekstis esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid pidada hagi muutmiseks ning puudub vajadus saada selleks ka kostja nõusolek. Hageja hinnangul on tegemist esitatud faktiliste ja õiguslike väidete täiendamise ja parandamisega, ilma hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muutmata.
2. Hageja varaline seis 08.10.2008 hagiavalduse esitamisel oli järgmine. Hageja töökoht oli endiselt OÜ-s XX; hagejale kuulus OÜ XX (majandustegevus endiselt puudus) ja OÜ XX; kinnistu XX, XX vald, XX alevik, XX; laenukohustus 18.11.2005 laenulepingu nr 2005028669 alusel; ning hageja igakuine sissetulek oli umbes 4529 krooni (2008.a tuludeklaratsiooni kohaselt oli hageja palk ja muud tasud 54 350 krooni). Hagiavalduse esitamisel oli hagejal üks laps (kostja), kuid 24.09.2009 sündis hagejale teine laps (G V). Nimetatud asjaolud on eelnevalt hageja poolt 29.09.2009 hageja taotluses esitatud. Hagejal on iga-aastane laenukohustus summas 200 000 krooni ning laenu igakuine intressikohustus 900 krooni, s.o igakuiselt kokku umbes 17 566,67 krooni ehk 1122,71 eurot. Seega enamus hageja sissetulekust läheb hageja laenukohustuse kandmiseks. Hageja igapäevaseid kulusid aitab kanda hageja elukaaslane ning hagejal on teine laps (G. V), kes käib eralasteaias riikliku lasteaiakoha puudumise tõttu. Hageja ja tema elukaaslase ning lapse igakuisteks püsikuludeks on elekter umbes 200 eurot kuus, sideteenused umbes 50 eurot kuus, lasteaiamaks 415 eurot, prügivedu 14 eurot, vesi umbes 58 eurot kuus. Lisaks sellele igapäevased kulud toidule, riietele ja transpordile.
3. Hageja arvab, et A. U varaline seis on käesoleval ajal endiselt oluliselt parem kui hagejal ning seda asjaolul, et kinnistusraamatu andmetel kuulub A. Ule 21.11.2011 seisuga kaks kinnistut ja üks korteriomand, kuigi kostja poolt 21.10.2011 esitatud tõenditest tulenevalt oleks A. Ul justkui ainult korteriomand. A. U varaline seis 2008.a hagiavalduse esitamisel oli järgmine. A. U oli AS XX siseaudiitor ning sai töötasu üle 20 000 krooni kuus. Kohus nõudis välja arvelduskonto väljavõtted ning nimetatust on näha, et perioodil 29.
4. -05.12.2008 sai A. U kokku AS-ilt XX 241 646,69 krooni. Arvestades, et nimetatud summa sai A. U 4 kuu jooksul, teeb see keskmiseks kuusissetulekuks üle 60 000 krooni. 2009.a töötas A. U AS-is XX ning sai vahemikul 10.03.-01.07.2009 töötasu 266 152,09 krooni, mis teeb 4 kuu jooksul keskmiseks kuusissetulekuks umbes 66 500 4 krooni. Lisaks sellele kuulus A. Ule kinnisvara XX, XX linn, XX linnaosa, XX, mille väljaüürimisest sai A. U üüritasu 2009.a märts kuni oktoober eest umbes 40 400 krooni.
5. Vanemate varalist seisundit võrreldes nõustus kohus kostja seisukohaga, et käesolevaks ajaks, s.o 2011.a, on hageja varaline seisund oluliselt paranenud võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga. Hagi tervikteksti kohaselt töötas hageja 2001.a OÜ-s XX, kus tema töötasu juunis ja juulis oli 1600 krooni (102,26 eurot) kuus ning augustist novembrini 3000 krooni (191,73 eurot) kuus. 2001.a OÜ XX puhaskasum oli 552 250 krooni ja omakapital (ehk omaniku vara passiivne väärtus, st vara miinus kohustused) 1 631 208 krooni ning 2003.a OÜ XX puhaskasum oli 1 353 301 krooni ja omakapital 3 694 615 krooni. Hageja on majanduslikult eduka äriühingu (OÜ XX) ainuosanik. Ühingu ainuosanikuks olemine võimaldab ühingu varalisest seisundist teha järeldusi ka hageja varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Samale seisukohale asus käesolevas asjas ka ringkonnakohus (III tlk 64-65). OÜ XX
6. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ XX puhaskasum 2010.a 1 178 680 krooni (75 331,38 eurot) ja jaotamata kasum seisuga 31.12.2010 oli 13 281 543 krooni (848 845,31 eurot). Ühingu omakapital, mis näitab omaniku vara passiivset väärtust, on kokku 14 271 543 krooni (912 117,84 eurot). 2009.a võrreldes on omakapital suurenenud 978 680 krooni (62 549,05 euro) võrra. 2001.a võrreldes on omakapital suurenenud 12 640 335 krooni võrra. 2003.a võrreldes on omakapital suurenenud 10 576 928 krooni võrra. Dividendidena maksti hagejale 200 000 krooni (12 782,33 eurot). OÜ XX lühiajaliste kohustuste kattekordaja (käibevara jagatud lühiajaliste kohustustega) oli 7,58, mis näitab, et ettevõtte kohustused on käibevaraga kaetud enam kui 7-kordselt. OÜ-l XX oli seisuga 31.12.2010 sularahas ning pangakontodel raha kokku 3 762 213 krooni (240 449,23 eurot). Kohustusi on ühingul 1 315 175 krooni (84 055,00 eurot).
7. Kohus leidis ka, et kostja ema A. U varaline seisund on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga halvenenud ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2003.a töötas kostja apteekrina ning tema sissetulekuks oli u 5000 krooni (319,56 eurot) kuus. Alates 21.09.2009 on kostja töötu. Alates 04.09.2009 õpib A. U Tallinna Tehnikaülikoolis täiskoormusega. Tulenevalt eelnevalt mainitud asjaolust võttis Eesti Töötukassa A. U töötuna arvelt maha (IV tlk 45). A. Ule kuulub korteriomand XX aadressil XX, ¼ suurune mõtteline osa kinnistust XX aadressil XX ja kinnisasi XX, aadressil XX. Kinnisasjad on ostetud majanduse kõrghetkel, 2007.a kevadel ja suvel. Seetõttu on kinnisasjade varaline väärtus kostja jaoks negatiivne ja nende müümine tänasel päeval ei ole võimalik. Maa-ameti tehingute andmebaasi väljavõtte kohaselt on keskmiseks hoonestatud maa tehinguhinnaks XX külas, kus asub XX kinnistu, 157 620 eurot. Hüpoteek nimetatud kinnistul A. Ule kuuluval osal on 301 790,80 eurot. Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust minimaalselt 144 000 eurot. Keskmiseks korteriomandi tehinguhinnaks XX kesklinnas, kus asub XX korteriomand, on 1 202,13 €/m
8. XX korteriomandi suuruseks on 39,8 m2, seega võib nimetatud korteri väärtuseks pidada 47 844,77 eurot. Hüpoteek nimetatud korteriomandil on 2 040 000 krooni (130 379 eurot). Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust 82 534,23 eurot. Keskmiseks hoonestamata maa tehinguhinnaks XX alevikus, kus asub XX kinnistu, on 23,93 €/m
9. XX kinnistu suuruseks on 3842 m2, seega võib nimetatud kinnistu väärtuseks pidada 91 939,06 eurot. Hüpoteek nimetatud kinnistul on 115 000 eurot. Seega ületab hüpoteegi summa vara väärtust 23 060,94 eurot.
10. Kohus lähtus elatise mõistest ja eesmärgist ning selle väljamõistmiseks olulisest, s.o asjaolust, et elatis on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vanemalt välja mõistetud perioodiline rahaline hüvitis vana PKS § 61 lg-te 1 ja 2 ning ka täna kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel ning elatise väljamõistmisel lähtutakse lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. 5
11. 21.11.2011 hagi terviktekstis on hageja taotlenud, et kostja tõendaks lapse vajadusi ja A. U varalist seisundit. Hageja arvates kostja vajadused 2008.a hagiavalduse esitamisel on tõendamata ning kuivõrd kostja elab koos emaga, siis puudub hagejal võimalus kostja kulusid ja vajadusi tõendada. Eeltoodust tulenevalt on hageja taotlenud kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise vähendamist, kuivõrd pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Elatise suurust mõjutavateks asjaoludeks kehtiva PKS kohaselt on § 99 lg 1 järgi lapse vajadused ning § 102 lg 2 tulenevalt vanema varaline seisund (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-11, p 20), seega on asjaolud elatise suuruse vähendamise nõudes nii vana PKS kui kehtiva PKS alusel põhimõtteliselt ühesugused. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-11 p-s 26 seda ka märkinud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.
12. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et lapse vajadused on võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise ajaga suurenenud. Sedasama on ka hageja esindaja kinnitanud oma 05.12.2011 seisukohtades. Vaidlust selles ei ole, et lapse vajadused on muutunud. Eelnev on üldteadaolev asjaolu, mida kohtu arvates ei ole vaja üksikasjalikult välja tuua, kuna lapse kasvades ka vajadused suurenevad, mitte ei vähene. Samuti toob see omakorda kaasa lapsele tehtavate kulutuste suurenemise. Kostja on teinud ka eelnimetatud asjaolu usutavaks, et käesoleval ajal on lapse vajadused 2 130,80 eurot kuus ehk suuremad kui need olid kompromissi sõlmimise ajal. Eeltoodut on kostja oma vastuses tõendanud iga lapse kulutuse osas. 24.

§ 229

lg 1 sätestab tõendi mõiste ning selle kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel teeb kohus seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Samas ei kuulu elatise puhul arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel arvestatakse lapse põhjendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Nimetatud seisukohta on Riigikohus korduvalt rõhutanud (lahendid nr 3-2-1-705 p 19, 3-2-1-19-07 p 12, 3-2-1-127-09 p 12, 3-2-1-33-11 p 25). 05.12.2011 kostja vastuses hagi terviktekstile on esitatud tõendid, mida hageja on taotlenud ja millele kohus otsuses tugineb kostja vajaduste kohta ning A. U varalise seisundi (sissetulekute) kohta hinnangu andmisel. Seega kohus arvestas kostja esitatud tõenditega ning kostja esitatud tõendid tagastamisele ei kuulu, nagu hageja esindaja on 12.12.2011 seisukohtades taotlenud. 25. Kõige eeltoodu põhjal leidis kohus, et käesolevas vaidluses elatise suuruse muutmiseks ei ole alust, kuna lapse vajadused ja/või vanema(

1. te)varaline seisund ei ole võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja on tuvastanud, et asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et annaksid alust elatise suurust muuta. Eeltoodud kohtu järeldust kinnitab Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-127-09, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(
2. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et eelmise kohtulahendi asjaolud oleks sedavõrd muutunud, mis annaks alust hagi rahuldamiseks, jääb hageja nõue rahuldamata. 26.

§ 162lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

6 Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada elatise vähendamise hagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni igakuine elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Kohtuotsus on ebaselge ning seda, milliseid tõendeid ja kuidas kohus on hinnanud ning millele tuginevalt ja kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et asjaolud ei ole võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud, ei ole võimalik jälgida. Kohus on kopeerinud kohtu põhjenduste juures vaheldumisi poolte seisukohti, jättes muutmata isegi sõnastuse, ning täielikult on puudu kohtu põhjendused. Kohtu põhjenduste all peab olema selgelt jälgitav, millised on kohtu seisukohad ja põhjendused, kohtu tuvastatud asjaolud ning nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele kohus järeldused on rajanud. Puudub põhjendus, kuidas ja millistele tõenditele tuginevalt on kohus kohtuotsuse resolutsioonis tehtud järeldusele jõudnud. Kohtuotsuse põhjenduste juures ei ole jälgitav, milliseid seadusi kohus kohaldas ning millistele normidele tuginevalt on kohus jõudnud järeldusele, et elatise vähendamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Asjas kuulusid rakendamisele kehtiva PKS ning ka varasemalt kehtinud PKS sätted ning kohus pidi hagi lahendama mõlema seaduse järgi. Kas ja milliseid järeldusi on kohus teinud vana PKS alusel ning milliseid uue PKS alusel, jääb täielikult selgusetuks. Segadust lisab veel asjaolu, et kohus on nõustunud hageja esitatud seisukohtadega (kuivõrd kohus on kohtu põhjenduste alla nimetatud seisukohad olulisel määral kopeerinud), kuid sellest hoolimata jõudnud vastupidisele seisukohale. See, millest tulenevalt kohus hageja seisukohtadega nõustudes leidis põhjendatud olevat teha vastupidine lahend, jääb arusaamatuks, kuivõrd kohtu selgitused selles osas puuduvad. Kohus rikkus

§ 442

lg 8 ja on jätnud täielikult nimetatud kohustused täitmata ning teinud sellest tulenevalt ka ebaõige kohtulahendi.

1. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg-te 2 ja 3 kohaselt määrati elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võis kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 01.07.2010 kehtima hakanud ja täna kehtiva PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema elulaadist lähtudes. Kohus on kohtuotsuse põhjenduste juures korduvalt viidanud vajadusele selgitada välja lapse vajadused ning märkinud ka seda, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada eelkõige lapse põhjendatud vajadusi viidates Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-7-05 p 19, 3-2-1-19-07 p 12, 3-2-1-127-09 p 12, 3-2-133-11 p
2. Samas on kohus sellest hoolimata lapse põhjendatud vajadused jätnud välja selgitamata. Kohus ei ole selgitanud, millele tuginevalt ta leidis, et hageja poolt lapse vajaduste osas esitatud tõenditele esitatud vastuväited olid põhjendamatud. Kohus lihtsalt ei käsitlenudki hageja vastavaid vastuväiteid lapse kulude osas esitatud tõenditele ning nentis üksnes, et kostja on teinud ka eelnimetatud asjaolu usutavaks, et käesoleval ajal on lapse vajadused 2130,80 eurot kuus ehk suuremad, kui need olid kompromissi sõlmimise ajal ning et vajaduste suurenemine on tõendatud iga kulutuse osas. Eeltoodu on oluline materiaalõigusnormi rikkumine ning lapse põhjendatud vajaduste väljaselgitamiseta ei ole võimalik elatise vähendamise asjas kohtuotsust teha. Käesolevas asjas on kohus jätnud täielikult analüüsimata lapse vajaduste tõendamiseks esitatud tõendid ja nendele esitatud vastuväited, seega on kohus jätnud välja selgitamata, millised on lapse põhjendatud vajadused, mis omakorda on viinud kohtuotsuses ebaõige järelduse tegemiseni.
3. Õigusaktidest ja Riigikohtu lahenditest tulenevalt tuleb elatise suuruse muutmisel võrrelda kas ja millises ulatuses on vanemate varaline seis ja lapse vajadused muutunud võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise ajaga. Seega on elatise vähendamise 7 asjas vajalik tuvastada millised olid lapse põhjendatud vajadused ning vanemate varaline seisund elatise kompromissi sõlmimisel ning hagiavalduse esitamisel. Kohtuotsuse põhjendustes nimetatud asjaolude tuvastamine ja võrdlus puudub ning samuti kohtu järeldused hindamaks, kas asjaolud on sellest tulenevalt muutunud või mitte. Kohus on jätnud hindamata lapse vajaduste tõendamiseks esitatud tõendid ja neile hageja poolt esitatud vastuväited, kuid nimetatud tõendeid hindamata ja lapse põhjendatud vajadusi välja selgitamata ei ole võimalik elatise vähendamise hagiavaldust lahendada. Kohus on leidnud, et töötu vanemaga A. Uga koos elava lapse kulutused on summas 2130,80 eurot (s.o 33 339,78 krooni) kuus usutavad ja tõendatud, samas kui kohus oleks pidanud selgitama välja, millised on lapse põhjendatud ja vajalikud kulutused. Kohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et hagis esitatud nõue on elatise vähendamine, kuna hageja peab kompromissi alusel tasuma elatist peaaegu 4-kordses miinimummääras, s.o 2012.a igakuiselt u 530 eurot kuus, kusjuures minimaalne elatis on 145 eurot kuus ning hageja soovib elatise vähendamist, et maksta elatist kahekordses miinimummääras.
4. Arvestades asjaolu, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-11 leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus, on kahekordses miinimummääras elatise tasumine enam kui piisav. Seda enam, et A. U peab lapse ülalpidamisse samaväärselt panustama ning sellisel juhul oleks lapse igakuine ülalpidamiseks kuluv summa võrdne kahekordse Eesti Vabariigi töötasu alammääraga. Lisaks sellele on kohus jätnud põhjendamata, millele tuginevalt peab kohus põhjendatuks lapse 7 korda suuremaid kulusid ja vajadusi võrreldes seaduses sätestatud miinimumiga.
5. Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja varalist seisundit ning tuginenud üksnes OÜ Martval majanduslikele näitajatele. Kohus on täielikult jätnud hindamata muud hageja varalise seisundi tõendamiseks esitatud selgitused ja tõendid ning analüüsimata hageja varalise seisundi muutused kompromissi ja hagiavalduse esitamise sisuga. Selle asemel on kohus esitanud kohtuotsuse põhjenduste all teatud OÜ Martval majandusnäitajad, kusjuures ka nimetatud näitajate osas puudub analüüs, selgitused ja kohtu poolt tehtud järeldused. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et hagejal on veel üks laps (G V). Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et OÜ XX vara ning vahendid ei ole üks-ühele samastatavad hageja varalise seisundiga ning hageja võib olla OÜ XX ainuomanik, kuid see ei tähenda, et hageja saab kasutada vastavalt oma äranägemisele OÜ XX vara elatise tasumiseks.
6. Kohus on ebaõigesti hinnanud A. U varalist seisundit ning jätnud arvestamata asjaolu, et A. Ul puudus kompromissi kinnitamise ajal kinnisvara ning ta sai töötasu u 319,56 eurot kuus, samas kui hagiavalduse esitamisel töötas A. U siseaudiitorina, saades töötasu üle 1278 euro kuus, s.o 4 korda rohkem kui kompromissi kinnitamisel ning talle kuulub kaks kinnistut ja üks korteriomand. Kohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et A. U on vabatahtlikult töötu ja õpib tasulises ülikoolis, kuid arvestades tema haridustaset ning eelnevaid töökohti, on A. U võimeline teenima töötasuna märgatavalt suuremat tasu, kui kompromissi kinnitamise ajal. Kinnisvaral lasuvate hüpoteekide osas on kohus jätnud tähelepanuta, et hüpoteeki ei saa samastada laenukohustuse suurusega ning hüpoteek ei tõenda et A. Ul on laenukohustused. Tõendeid, mis tõendaksid, et A. Ul on hüpoteekidele vastavad laenukohustused, esitatud ei ole. Lisaks sellele on asjas esitatud tõenditest selgelt näha, et kui kinnistutel lasuvate hüpoteekide osas tegelikult on laenukohustused, siis ei ole need A. U laenukohustused. Ka kinnistute turuväärtuste osas puuduvad kohtu selgitused, kuidas kohus on jõudnud järeldusele ning millele tuginevalt loeb kohus tõendatuks, et A. U kinnistute turuväärtused on väiksemad, kui neil lasuvate hüpoteekide summad. 8
7. Eeltoodust tulenevalt on kohus jätnud lapse põhjendatud vajadused välja selgitamata ning hinnanud ebaõigesti hageja ja A. U varalise seisu hindamiseks esitatud tõendeid. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele hageja varalise seisu paranemise ja A. U varalise seisu halvenemise osas ning tegelikkuses on asjas esitatud tõenditega tõendatud vastupidine olukord, st A. U varalise seisu oluline paranemine ning hageja varalise seisu halvenemine. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi.
10. Hagi on esitatud 08.10.
11. Enne 01.07.2010 reguleeris kohtu poolt elatise välja mõistmise aluseid kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt lähtuti lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel enne 01.07.2010 laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Elatise suuruse muutmise alused sätestas enne 01.07.2010 PKS § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või laste vajadused. Samasisulise regulatsiooni sätestavad alates 01.07.2010 kehtivas PKS-s §-d 96-102 ning elatise suuruse muutmisel tuleb sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi. Sarnaselt enne 01.07.2010 kehtinud PKS-le, tuleb ka kehtiva PKS §-de 99 ja 102 kohaselt elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist.
12. Pooled on eri meelt selles, kas kostja vajadused võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga võrreldes on muutunud, samuti on vaidluse all mõlema lapsevanema varalise seisundi muutumine. Riigikohus on eespoolviidatud õigusnorme tõlgendades lahendi nr 3-2-1-3311 p-s 34 märkinud, et elatise suuruse muutmise üle otsustamisel tuleb võrrelda, kas ja millises ulatuses on vanemate rahaline seis ja lapse vajadused muutunud võrreldes elatise kohta kompromissi kinnitamise ajaga. Riigikohtu juhiste järgi tuleb võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et need annavad alust elatise suurust muuta. Seega saab ringkonnakohus lähtuda eeldusest, et seni kompromissiga kinnitatud elatise suurus vastab kostja vajadustele ning nende muutumist peaks seetõttu tõendama hageja. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja vajadused on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga vähenenud. Hageja on küll toonud välja, et laps ei vaja enam mähkmeid, turvatooli ja lutipudelit, mis on kompromissiga kinnitatud elatusraha suuruse arvestamisel aluseks võetud, kuid on jätnud tähelepanuta, et lapse kasvades suurenevad ka lapse vajadused. Nii näiteks tuleb kompromissi sõlmise hetkel arvesse võetud kulude asemel täna arvestada ilmselt veelgi mahukamate kulutustega koolikohustusele, huviringidele ning ka suuremate kulutustega toidule ja riietele. Asjaolu, et lapse kasvades suurenevad tavapäraselt ka tema ülalpidamiskulutused, ei vaja kolleegiumi arvates pikemat arutelu. Erilisi asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kostja kasvades tema vajadused vastupidiselt tavapärasele hoopis vähenevad, ei ole hageja esile toonud. Eeltoodu põhjal ei ole hageja väited lapse vajaduste muutumise kohta piisavalt 9 veenvad ning seetõttu on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et lapse vajaduste vähenemise motiivil hagi rahuldamisele ei kuulu.
13. Kostja poolt hageja taotlusel esitatud tõendite kohaselt nähtub vastupidiselt hageja väidetele kostja vajaduste suurenemine. Tõendite kohaselt kulub kostja vajaduste rahuldamiseks täna 2130,80 eurot kuus. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et selliste kulutuste vajadus on usutav ja põhjendatud, ei räägi esitatud tõendid siiski ka senise elatise vähendamise kasuks. Kuivõrd kostja elatise suurendamist ei nõua, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostja vajaduste suurenemise tõendatuse osas seisukohta võtta.
14. Elatise suuruse vähendamise teise aluse ehk vanemate varalise seisu muutumise osas, on ringkonnakohus samuti maakohtuga ühel meelel. Maakohus on õigesti tuvastanud hageja majandusliku seisu kompromissi kinnitamise ajal 15.05.2003, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu seisukohti selles osas korrata. Hageja praeguse majandusliku seisu kohta märgib kolleegium, et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja OÜ XX ainuosanik. OÜ XX
15. majandusaasta aruandest (IV kd, t.lk-d 132-146) nähtub, et äriühingu puhaskasum oli
16. aastal 75 331,38 eurot (1 178 680 krooni) ja jaotamata kasum seisuga 31.12.2010 oli 773 513,92 eurot (13 242 588 krooni). Kuna hageja on äriühingu ainuosanik, on ettevõtte kasumi jaotamine dividendide väljamaksmise näol ehk äritegevusest tulu saamine üksnes hageja enda otsustada. See aga võimaldab hagejal kujundada oma sissetulekut viisil, mis võimaldab tal kostja ülalpidamise kohustust senises määras täita. Lisaks dividendide maksmisele on hagejal võimalik suurendada oma sissetulekut ka enda kui juhtorgani liikme töö tasustamise kaudu. Eeltoodu tõttu ei anna hageja väited tema varalise seisu muutumise kohta alust kokkulepitud elatise vähendamiseks.
17. Kuna hagejale kuulub võimalus ettevõtlusest piisavat tulu saada, ei anna ringkonnakohtu hinnangul kostjale makstava elatise vähendamiseks alust ka asjaolu, et hagejal on sündinud uus laps G V (II kd, t.lk 178). Hageja võimalus oma sissetulekuid kujundada võimaldab kolleegiumi hinnangul hagejal pidada võrdselt heal järjel oma mõlemat last. Seetõttu puudub kohtul alus arvata, et G V sündimine hageja perekonda mõjutaks hageja majanduslikku seisu sedavõrd, et tal puuduks võimalus kostjale kompromissiga kinnitatud elatist maksta. Võrreldes hageja esitatud andmeid enda sissetulekute kohta ning hageja pangakontode väljavõtetest nähtuvaid väljaminekuid (IV kd, t.lk-d 175-179, 186-190), võib arvata, et hageja poolt kohtule esitatud andmed sissetulekute kohta ei ole täielikud ning hageja tegelik majanduslik seisund ei vasta sellele, millisena hageja seda näidata püüab.
18. Kostja ema A. U varalisele olukorrale hinnangu andmise osas nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu tuvastatuga ning ei pea ka selles osas vajaklikus maakohtu seisukohti korrata. Kolleegium nõustub, et A. U varaline olukord ei ole sedavõrd muutunud, et see annaks hagejale alust kostjale vähem elatist maksta. Kolleegium möönab, et A. Ul võib olla võimalus ülikoolis käimise asemel või õpingute kõrvalt oma praegusele kvalifikatsioonile vastavat tööd teha ja lapse ülalpidamises suuremal määral osaleda. Üksnes A. U võimalus tööle asuda ei anna siiski alust vähendada hageja poolt kostjale makstavat elatist. Ka juhul, kui A. U töötaks, tuleks enne hageja poolt makstava elatise vähendamist võrrelda vanemate võimalust lapse ülalpidamisse panustada. Tõendeid, mis üheselt kinnitaks, et kostja emal on võimalus kostjat hageja asemel piisaval määral üleval pidada, ei ole kohtule esitatud. Ka sõlmitud kompromissis ei ole A. U tööle asumist elatise muutmise tingimuseks seatud.
19. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 44.

§ 171lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

10 Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 11