) § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste maht vähemalt 187 592,45 eurot (tl 43). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks varaks 46,47 eurot (tl 43). Ajutisel halduril nõustub võlgniku selgitustega maksejõuetuse tekkimise osas, mille kohaselt ühelt poolt oli võlgnikul surve palkade tõstmiseks ja teiselt poolt transporditeenuse hinna alanemine, mis muutis niigi vähese kasumi marginaaliga majandustegevuse kahjumlikuks. Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu
Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ka juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, mille kohaselt võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole pankroti väljakuulutamine põhjendatud ning menetlus tuleb lõpetada raugemisega. 2 2-13-14345
lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 26.04.2013 määrusega määras kohus
alusel Osaühingu A pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasutud ei ole.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Pankrotimenetluse kuludeks on mh ajutise halduri tasu (
lg 1 p 2).
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu 12,5 töötunni eest 875 eurot (arvestusega 1 tund = 70 eurot), millele lisandub käibemaks 175 eurot. Lisaks on ajutine haldur kandud kulutusi 64 euro suuruses summas, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot. Ajutine haldur palub
lg-le 4 tuginedes hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot riigi vahenditest, millest on võimalik katta kulutused 76,80 eurot ja tasu 320,20 eurot. Kohus leiab, et
lg 1 alusel on tasu suurus põhjendatud.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 175 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1).
lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt ajutisele haldurile tasu välja maksta. Seega kuulub ajutisele haldurile hüvitamisele määratud tasust riigi vahenditest väljamaksmisele 397 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kantud kulutused kuuluvad väljamaksmisele võlgniku varast (
Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu jätta 729,80 euro ulatuses võlgniku juhatuse liikme TL kanda solidaarselt võlgnikuga. 26.04.2013 istungil ei olnud võlgniku juhatuse liikmel vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruse ning maksmise osas. Juhindudes ajutise halduri taotlusest ja TL kohtule avaldatust, jätab kohus TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel halduri tasu ja kuludest 729,80 eurot võlgniku juhatuse liikme TL kanda solidaarselt võlgnikuga. 3 2-13-14345 Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on ÄS § 58 lg 1 p 1 nimetatud juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab 10 aastaks vastutavaks dokumentide hoidjaks TLning edastab käesoleva määruse vastava kande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 46 lg 2). Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.