KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 40 lg-ga 1 ja § 56 lgtega 1 ja

1. Kaebaja palus vaides nimetatud haldusakti punkt 1 osaliselt tühistada ja väljastada luba rekonstrueerimistöödega alustamiseks ilma, et tuleks lammutada XXX tänava poolne ebaseaduslik juurdeehitis.
2. 03.02.
3. a vaideotsusega (tl 24, 47) jättis vastustaja kaebaja vaide rahuldamata, kuna leidis, et vaide esitaja ei ole põhjendanud, miks tuleb vaidlustatav haldusakt tühistada.
4. 14.12.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse (tl 17-18) Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.11.
5. a korralduse nr 331 p 1 tühistamiseks. Kaebaja jääb oma vaides toodud seisukoha juurde ning leiab, et vastustaja ei järginud vaidlustatava haldusakti andmisel

§-s 40 ja §-s 56 sätestatud nõudeid. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse läbiviimise käigus ei kuulatud ära haldusmenetluses osalevat isikut − XXX , Narva-Jõesuu hoonestajat − ega arvestatud tema vastuväidetega, mistõttu on vaidlustatav haldusakt puudulikult põhjendatud ega vasta

§-s 56 sätestatule. Kaebaja leiab, et arvestada tuleb ka haldusasjaga nr 3-10-288, milles kaebaja esitas oma seisukoha XXX tänava poolse ebaseadusliku juurdeehituse lammutamise kohta. Kaebaja viitab asjaolule, et lahend haldusasjas nr 3-10-288 ei ole veel jõustunud. Kaebaja leiab, et haldusorgan jättis haldusakti andmisel arvestamata tema seisukohtadega. Kaebaja leiab, et XXX tänava poolse ebaseadusliku juurdeehitise lammutamise nõue on ebaproportsionaalne, sest naaberkinnistud on eraldatud kiviaiaga, mis takistab tule levikut teistele hoonetele juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m (ehitisele ja selle osale esitatavate tuleohutusnõuete § 19 lg 2). Vastavalt ehitusprojektile ehitab hoonestaja tulemüüri kõrgusega 8 m, mis on vajalik Ida-Eesti Päästeameti poolt kindlaks määratud tuleohutuse tingimuste täitmiseks. Seega on ümber lükatud naaberkinnistu omaniku väited selle kohta, et ehitiste asukoht naaberkinnistutel on vähem kui 5 meetri kaugusel piirist, mis kujutab endast tulekahju tekkimise ohtu kaebaja kinnistul asuvatele ehitistele. Naaberkinnistu omanik ei ole andnud kooskõlastust vastavalt Narva-Jõesuu linna ehitusmääruse § 15 lg-le 6, mis näeb ette, et ehitis asub naaberkinnistu piirist vähemalt 5 meetri kaugusel. Kaebaja on seisukohal, et sellist normi ei sisalda ei ehitusseadus ega asjaõigusseadus.

1. Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus on oma vastuses (tl 40) seisukohal, et NarvaJõesuu Linnavalitsuse 26.11.
2. a korraldus nr 331 p 1 on seadusega kooskõlas. Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt 30.09.2010 esitatud ehitusprojekt näeb ette ebaseaduslikult püstitatud juurdeehituse kohale terrassi ehitamist elamu ja XXX kinnistu vahel. Kuna projekt ei sisalda täielikku informatsiooni ehitise osade lammutustööde kohta, siis pidas linnavalitsus vajalikuks näha ette selle hoone osalist lammutamist täiendava tingimusena. Sisuliselt on linnavalitsus ehitusloa tingimustega kindlaks määranud ehitustööde teostamise korra ebaseaduslikult püstitatud ehitise osas, mis on põhjustanud tüli kaebaja ja XXX kinnistu omaniku vahel. Vastustaja leiab, et ebaseaduslikult püstitatud ehitise osa tuleb lammutada võimalikult varajases ehitamisstaadiumis. 3 Esitatud ehitusprojekt näeb ette ebaseaduslikult püstitatud juurdeehituse kohale terrassi rajamist elamu ja XXX kinnistu piiri vahel, s.o lähemal kui 5 meetrit kinnistu piirini. Kaebaja ja naaberkinnistu XXX XXX omaniku vahel käib vaidlus juurdeehitise osas, mistõttu linnavalitsus annab võimaluse lahendada naaberkinnistute omanike erimeelsused. Samuti märgib vastustaja, et on valmis lahendama vaidluse kompromissiga ning tunnistama kehtetuks linnavalitsuse poolt määratud tingimuse juhul, kui kaebaja esitab naaberkinnistu XXX kooskõlastuse oma ehitusprojektile.
3. 01.12.2011 esitas kaebaja kohtule avalduse (tl 70), milles taotleb kuulata halduskohtu istungil ära Ida- Eesti Päästekeskuse töötaja A.G. .
4. 12.12.2011 halduskohtus toimunud istungil (protokoll tl 75-77) selgitas kaebaja 01.12.
5. a avalduses esitatud taotlust. Päästeameti spetsialist saaks kaebaja arvates kinnitada, et ehitusprojekti saab muuta nõuetele vastavaks nii, et see rahuldab nii kaebaja kui naaberkinnistu omaniku huve ja seda selliselt, et püstitada eraldav tulemüür, mis eraldab kinnistuid ja täidab vastavaid tule leviku tõkestamise funktsioone. Vastustaja ei nõustunud kaebaja taotlusega ning leiab, et ei ole selge, milles seisneb kaebaja huvide ja õiguse rikkumine, kuna kaebaja ei ole kinnistu omanik. Vastustaja viitab ehitustööde alustamise teatisele, milles nähtuvalt alustab J. Nesterenko ehitust sellel krundil.
6. Tartu Halduskohus jättis 28.12.
7. a otsusega (tl 81-82) kaebuse rahuldamata. Halduskohus on seisukohal, et linnavalitsus on põhjendatult asunud seisukohale, et ebaseaduslikult püstitatud ehitise osa tuleb lammutada võimalikult varajases ehitamisstaadiumis. Kuna kaebaja esitatud ehitusprojekt näeb ette ebaseaduslikult püstitatud juurdeehitise kohale terrassi rajamist elamu ja XXX tn XXX kinnistu piiri vahel, s.o lähemal kui 5 meetrit kinnistu piirist, on Narva-Jõesuu linna ehitusmääruse § 15 lg-st 6 tulenevalt antud juhul vajalik naaberkinnistu XXX tn XXX kooskõlastus kaebaja ehitusprojektile. Seega leiab halduskohus, et vastustaja ei ole 26.11.
8. a korraldusega nr 331 kaebaja õigusi rikkunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. 27.01.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 28.12.
10. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 92-94), milles palub otsus täies ulatuses tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Kaebaja leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme sellega, kui jättis läbi vaatamata tema 02.12.2011 kohtule esitatud taotluse kutsuda kohtuistungile Ida-Eesti Päästekeskuse töötaja tema arvamuse ärakuulamiseks tuleohutusnormide järgimise osas elumaja aadressil XXX , Narva-Jõesuu rekonstrueerimisel. Antud taotlust toetas kaebaja kaebuse arutamisel kohtuistungi käigus, kuid kohus jättis selle läbi vaatamata ning ka vaidlustatav otsus ei sisalda viidet sellele, et kaebaja taotluse rahuldamisest keeldutakse. Antud taotlus on motiveeritud sellega, et varem on Päästeamet väljendanud oma arvamust põlenud maja taastamise võimaluse suhtes ning kaebaja leiab, et kohtuistungil võib Päästeameti esindaja näidata, et kõige efektiivsemaks vahendiks tuleohutuse tagamisel on vajalike mõõtmetega tulemüüri püstitamine naaberehitiste vahel, aga mitte elumaja osa lammutamine. Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon, HKMS v.r) § 25 lg-s 7 sätestatud nõudeid, mille kohaselt vormistatakse kohtulahend, millega halduskohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused, määrusena. Taotluse läbi vaatamata jätmisega on jäänud tagamata kaebaja õigus esitada taotlust spetsialisti ütluste saamiseks, kes kaebaja arvamuse kohaselt pidi täiendavalt põhjendama tema kaebuses toodud väiteid ja taotlusi. 4 Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldustega, et osaliselt vaidlustatav haldusakt on rikkunud kaebaja õigusi või piiranud tema vabadusi. Kaebaja leiab, et halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise nõudeid, kuna halduskohtu otsuse põhjendava osa sisust ei nähtu kohtu põhjendusi kaebaja faktiliste väidetega mittenõustumise osas. Halduskohus ei tuvastanud kaebaja faktiväiteid ega teinud nendest vastavaid järeldusi ka selles osas, et vaidlustatava haldusakti andmise menetlus pole toimunud vastavalt haldusmenetluse põhimõtetele ning vaidlustatav haldusakt riivab õigustamatult kinnistu hoonestaja õigust põlenud elumaja taastamisele. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti andmisel läbi viidud haldusmenetlus pole toimunud vastavuses

§-s 3 sätestatud haldusmenetluse põhimõtetega ning halduskohus on kaebaja esitatud sellekohased vastuväited jätnud analüüsimata. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

1. Vastustaja palub oma ringkonnakohtule esitatud vastuses (tl 110 ja pöördel) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, 26.11.
2. a korralduse nr 331 p-s 1 sätestatud tingimuse seadmine on põhjendatud, kuna kaebaja ja naaberkinnistu XXX XXX omaniku vahel on juba vaidlus selle juurdeehitise osas ning selle tingimusega annab linnavalitsus võimaluse lahendada naaberkinnistute omanike vaidlus. Vastustaja hinnangul ei ole vajalik kutsuda kohtuistungile Ida-Eesti Päästekeskuse töötajat tema arvamuse ärakuulamiseks tuleohutusnormide järgimise osas elumaja rekonstrueerimisel aadressil XXX , Narva-Jõesuu, kuna tuleohutuse tagamine on lahendatud ehitusprojektiga ning näeb ette tuletõkkeseina püstitamise. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vaidlustatud korraldus tema õigusi rikub. Kaebaja ei ole kinnistu XXX , Narva-Jõesuu hoonestusõiguse omanik ning tema huvi selles vaidluses jääb vastustajale arusaamatuks. Ka kohtuistungil ei esitatud väljavõtet kinnistusraamatust, kuid esitati uue omaniku (J. Nesterenko) avaldused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Kaebus tuleb rahuldada, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.
4. a korraldus nr 331 tuleb tervikuna tühistada ja kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust kaebaja ehitusloa taotlus uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevat asja ei ole menetlusökonoomia huvides mõistlik saata tagasi esimesse astmesse, sest Narva-Jõesuu 26.10.
5. a korraldus nr 331 kuulub tühistamisele õiguslikel põhjustel, milleks ei ole vajalik täiendavalt tõendeid koguda. Samadel põhjustel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse kutsuda tunnistajaid, kuna tunnistaja ülekuulamine ei aitaks kaasa käesoleva asja lahendamisele. Tuleohutusnormide järgimise küsimust tuleb vastustajal hinnata ehitusloa taotluse uuel läbivaatamisel.
6. Kõigepealt tõlgendab ringkonnakohus esitatud kaebust. Kaebaja soovib Narva-Jõesuu 26.10.
7. a korralduse nr 331 tühistamist eeltingimuse osas lammutada ebaseaduslik juurdeehitis XXX tänava poolt. Nimetatud eeltingimus on ehitusloa kõrvaltingimus. Haldusakti kõrvaltingimust on võimalik haldusaktist isoleeritult tühistada ainult siis, kui kõrvaltingimuse õiguspärasus ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 53

lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus või lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Nende kahe vahe seisneb selles, et

§ 53

lg 1 p 2 sätestab lisakohustuse, mille täitmisest ei sõltu akti põhiregulatsioonist tulenevate õiguste tekkimine, nt loa jõustumine, samal ajal kui

§ 53

lg 1 p 3 sätestab aga lahutamatu lisatingimuse ilma mille täitmiseta haldusakt ei kehti (vrd A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 5 2004, lk 270). Kui tegemist on kõrvaltingimusega

§ 53

lg 1 p 2 mõttes, tuleb käesolevat kaebust tõlgendada tühistamiskaebusena, kui aga tegemist on kõrvaltingimusega

§ 53

lg 1 p 3 mõttes, tuleb kaebust tõlgendada kohustamiskaebusena ehitusloa andmiseks ilma piirava kõrvaltingimuseta. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegu haldusakti kõrvaltingimusega

§ 53

lg 1 p 3 mõttes, sest ilma tuleohutusnõudeid järgimata ei oleks ehitusluba õiguspärane ja tuleks tervikuna tühistada. Vastustaja poolt 26.10.2010. a korralduse nr 331 p-s 1 kehtestatud kõrvaltingimus on seega lahutamatu kõrvaltingimus.

§ 53

lg 2 p 2 järgi võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata.

§ 53

lg 3 sätestab, et kui kõrvaltingimuse kehtivuse lõppemisel muutub haldusakt õigusvastaseks, tunnistab haldusorgan haldusakti viivitamatult kehtetuks või kehtestab uue kõrvaltingimuse. Nimetatud sätetest tuleneb, et ilma kõrvaltingimust kehtestamata oleks tulnud ehitusluba andmata jätta ning kõrvaltingimusest mittekinnipidamise korral kaebaja poolt on vastustajal õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada või uus kõrvaltingimus anda. Ringkonnakohus lisab, et kõrvaltingimuse õiguspärasuse hindamisel kehtivad kõik haldusakti õiguspärasusele esitatavad nõuded ning lisaks tuleb arvesse võtta kõrvaltingimuse iseloomu, mis seisneb käesoleval juhul selles, et tegemist on lahutamatu kõrvaltingimusega. Järelikult mõjutab kõrvaltingimuse õiguspärasus käesoleval juhul ehitusloa kui terviku õiguspärasust. HKMS § 2 lg 4 ls 2 järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Et kaebaja tahe on suunatud ilma piirava kõrvaltingimuseta ehitusloa saamisele, käesoleval juhul on aga tegu ehitusloast lahutamatu kõrvaltingimusega, tuleb esitatud kaebust tõlgendada kui kohustamiskaebust, et vastustaja väljastaks kaebajale ilma kõrvaltingimuseta ehitusloa. 19. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on eksinud ehitusloa kõrvaltingimust kehtestades

§-s 40 ja §-s 56 sätestatu vastu.

§ 40

lg 1 sätestab menetlusosalise ärakuulamisõiguse: „Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.“

§ 40

lg 3 loetleb erandid sellest põhimõttest.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse viia läbi menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul on pooled kogu lisatingimuse kehtestamiseks vajaliku teabe eelnevalt vahetanud. Ehitusloa väljastamisele eelnes korduv pooltevaheline suhtlus XXX kinnistu hoonestamise teemal: - 25.07.2007 kaebaja taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks; - 06.08.2008 projekteerimistingimuste väljastamine vastustaja poolt; - 10.07.2009 kaebaja esimene ehitusloa taotlus; - 29.07.2009 esimese taotluse tagastamine kaebajale koos puudusi kajastava menetluslehega; - 10.09.2009 esitas kaebaja teise ehitusloa taotluse; - 30.09.2009 vastustaja keeldumine ehitusloa väljastamisest; - 30.09.2009 kaebaja kolmas ehitusloa taotlus; - 26.10.2010 ehitusloa väljastamine. 6 Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei ole vastustaja käesoleval juhul rikkunud

§ 40lg 3 p-i 2.

20.

§ 56

lg-d 1-3 sätestavad: „Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.“ „Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.“ „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.“ Käesoleval juhul tekitavad küsimusi nii haldusakti õigusliku aluse kui ka põhjenduses kaalutluste märkimine, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

1. Ringkonnakohus leiab, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.
2. a korraldus nr 331 ei sisalda viidet kõrvaltingimuse korrektsele õiguslikule alusele. Vastustaja on 26.10.
3. a korralduses nr 331 märkinud ehitusloa väljastamise alusteks ehitusseaduse (EhS) § 23 ja Narva-Jõesuu linna ehitusmääruse § 15 lg-d 1 ja
4. EhS § 23 sätestab ehitusloa andmise ja on seega ehitusloa väljastamise õiguslikuks aluseks, kuid see ei saa olla kohustava kõrvaltingimuse õiguslikuks aluseks. Narva-Jõesuu linna ehitusmääruse § 15 lg-d 1 ja 2 sätestavad: „Ehitise omanik või omaniku esindaja on kohustatud enne projekti koostamise alustamist taotlema linnavalitsuselt projekteerimistingimusi.“ „Ehitusprojekt peab olema koostatud, kooskõlastatud ja linnavalitsusele esitatud vastavuses Ehitusseaduse nõuetega.“ Ehitusmääruse § 15 lg 1 ei sobi juba oma reguleerimisala poolest õiguslikuks aluseks kõrvaltingimusele. Ehitusmääruse § 15 lg 2 nõuab üldiselt kooskõla ehitusseadusega, hõlmates seega iseenesest ehitusseaduse sätted, mis sobiksid kõrvaltingimuse õiguslikuks aluseks. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et seda ei saa pidada piisavaks. Tegemist on üldklausliga, mis viitab ehitusseadusele kui tervikule.

§ 56

lg 2, mis nõuab haldusakti õigusliku aluse nimetamist eeldab aga, et viide normile esitatakse paragrahvi lõike ja punkti täpsusega (vrd A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 304). EhS § 3 lg 3 ls 2 kohaselt peab ehitises olema muuhulgas takistatud tule levik naaberehitistele. EhS § 29 lg 2 p 5 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama, et ehitise ehitamisel peetakse kinni maakorralduslikest, tuleohutus-, keskkonnakaitse- ja muudest õigusaktides sätestatud nõuetest. EhS § 3 lg 11 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt nõuded ehitisele või selle osale. Selle alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 27.10.

1. a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg-d 1 ja 2 sätestavad: „Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.“ „Lõikes 1 nimetatu täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.“ Kohustuse lammutada XXX tänava poolne ebaseaduslik juurdeehitis materiaalõiguslike alustena tulevad kõne alla EhS § 3 lg 3 ls 2 koosmõjus EhS § 29 lg 2 p-ga 5 ja Vabariigi Valitsuse 27.10.
2. a määrusega nr
3. Hävinenud hoone paiknes naaberkinnistu XXX krundi piirile lähemal kui 5m. XXX kinnistul asuvad XXX kinnistu piiri läheduses (aia juures) väikeehitised. Kaebaja on väitnud, et need on ebaseaduslikult püstitatud. Vastustajal tuleb enne uue ehitusloa väljastamist asjaolusid uurida ja kaalumisel arvesse võtta.
4. Ringkonnakohus on peale selle seisukohal, et ehitusloa kõrvaltingimusel puudub

§ 56järgi nõutav põhjendus.

Samal ajal kui ehitusluba ise ei vaja kui soodustav haldusakt

§ 56lg 4 järgi põhjendamist, vajab põhjendamist kõrvaltingimus kui piirang.

Vastustaja on küll nii halduskohtule esitatud vastuses kaebusele kui ka vastuses apellatsioonikaebusele 7 esitanud põhjendusi, miks ta kõrvaltingimuse kehtestas, kuid seda ei saa pidada piisavaks. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kaalutlusotsuse põhjuste esitamine tagantjärele kohtumenetluse käigus ei ole piisav (RKHKo 28.10.2003, 3-3-1-66-03, p-d 20 ja 23; 27.02.2007, 3-3-1-93-06, p 16; 12.11.2007, 3-3-1-57-07, p-d 17 ja 18; 24.01.2008, 3-3-162-07, p 16). Riigikohus on seda seisukohta ise põhjendanud järgmiselt: „Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 33-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses“ (RKHKo 05.11.2008, 3-3-1-49-08, p 11). Haldusakti põhjenduses sisalduvad põhjendused peavad näitama ära, miks materiaalõiguse normi eeldused on täidetud. Riigikohus on märkinud, et haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele (RKHKo 11.02.2009, 3-3-1-79-08, p 28; 11.02.2009, 3-3-1-80-08, p 22; 11.02.2009, 3-3-1-81-08, p 22). Hiljuti on Riigikohus täpsustanud: „Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas asunud seisukohale, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. […] Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt“ (RKHKo 03.12.2012, 3-3-1-47-12, p 15). Ringkonnakohus leiab, et ei saa pidada piisavaks, kui haldusorgan esitab mis tahes põhjendusi, vaid õiguspärane on haldusakti põhjendus ainult siis, kui haldusorgan esitab piisava põhjenduse, miks on täidetud normi eeldused, mille alusel ta tegutseb. Eelnevast tulenevalt rikub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.
5. a korralduse nr 331 p-s 1 sisalduv kõrvaltingimus

§ 56lg-tes 1–3 sätestatud nõudeid.

23. Riigikohtu halduskolleegium peab haldusakti tühistamise aluseks selle nõuetekohaselt põhjendamata jätmist, kui akti sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav (RKHKo 17.10.2007, 3-3-1-39-07, p 13; 15.01.2009, 3-3-1-87-08, p 19; 20.10.2011, 3-3-1-54-11, p 13). Ringkonnakohus leiab sellele tuginedes, et

§ 56

rikkumine vastustaja poolt on käesoleval juhul piisav alus haldusakti tühistamiseks. Kuna XXX tänava poolse juurdeehitise lammutamise kohustus on haldusakti lahutamatu kõrvaltingimus

§ 53

lg 1 p 3 mõttes, siis ei ole võimalik tühistada kõrvaltingimust eraldiseisvalt, vaid tühistada tuleb Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.

1. a korraldus nr 331 tervikuna ja kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust kaebaja 30.09.2010 esitatud ehitusloa taotlus uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Ringkonnakohus tõlgendas kaebaja taotlust lõppastmes kui kohustamiskaebust, et vastustaja väljastaks kaebajale ilma kõrvaltingimuseta 8 ehitusloa. Ringkonnakohus ei kohusta aga vastustajat väljastama kaebajale ilma kõrvaltingimusteta ehitusluba, vaid kohustab kaebaja 30.09.2010 esitatud ehitusloa taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi. Seega näib, nagu poleks kaebaja täies ulatuses võitnud. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et kohustamiskaebuse korral ei ole kaebajal tihti võimalik sajaprotsendilise kindlusega ette näha, kas tuleb esitada taotlus soorituse saamiseks või haldusorgani kohustamiseks talle esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks. Mõlemal juhul on vastustaja allajäämise korral tegu haldusorgani õigusvastase tegevusega põhjustatud halduskohtumenetlusega. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et juhtudel, kus kaebaja on taotlenud või kohus on tõlgendanud kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib haldusorganile esitatud taotluse 100%-list täitmist, on põhjendatud kohaldada HKMS § 108 lg-t 1 ja mõista kohtukulud täies ulatuses vastustajalt välja. Kaebaja on tasunud esimeses astmes 15,97 eurot riigilõivu ja selle tasumise eest 0,38 eurot teenustasu (tl 27) ning teises astmes 19,97 eurot riigilõivu ja 1,90 eurot teenustasu (tl 104). Nõutav riigilõivu määr oli nii esimeses kui teises astmes RLS § 57 lg-te 13 ja 20 järgi 15,97 eurot. Riigikohus on asunud seisukohale, et kantud kohtukulud, mis mõistetakse välja, hõlmavad ka riigilõivu tasumisel pangale makstud teenustasu (RKHKo 21.11.2005, 3-3-1-6005, p 10). Seega kuulub vastustaja poolt hüvitamisele kokku 31,94 eurot tasutud riigilõivude eest ja 2,28 eurot teenustasude eest, kokku niisiis 34,22 eurot. Kaebaja on teises astmes tasunud riigilõivu 4 eurot Tartu Ringkonnakohtu 16.02.
3. a määruses (tl 96) märgitud nõutavast määrast rohkem. Ringkonnakohus on 13.03.
4. a määruse p-des 3 ja 4 (tl 106) juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, kuidas on võimalik liigselt tasutud riigilõivu riigilt tagasi taotleda, ega hakka seda siinkohal kordama.
5. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt 12.12.2011 tehtud kinnistusraamatu väljavõtte (2 lk), kuna leiab, et see annab vajalikku taustainformatsiooni asja otsustamisel. Tegemist on informatsiooniga, mis on menetluse pooltele teada. Samuti võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 28.04.
6. a kirja (4 lk), mis on esitatud vastuseks kaebusele haldusasjas nr 3-10-288, ning selle kirjaga koos kohtule esitatud järgmised lisad: - Ida-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 11.03.
7. a vastus järelepärimisele (1 lk), - kaebaja 10.09.2011 kuupäevaga kaaskiri ehitusloa taotlusele (2 lk), - Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.09.
8. a korraldus nr 338 (2 lk), - Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.09.
9. a korraldus nr 338 peale 13.11.2009 esitatud vaie (4 lk), - Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17.12.
10. a korraldus nr 422 (3 lk). Ringkonnakohus on seisukohal, et need materjalid sisaldavad samuti otsuse tegemiseks vajalikku taustainformatsiooni, mida toimikus ei ole. Mõlema kohtuvaidluse pooled on samad ja nimetatud vastuskirja ning selle lisadega tuttavad. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ 10