3-13-597/16

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-597 Otsuse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V.P. kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Kohtuistung 02.05.2013 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: V.P., Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Tunnistada, et V.P. on õigusvastaselt represseeritud isik, kes viibis alates sünnist xxx kuni oma isa A. P. asumiselt reaalse vabanemiseni xxx koos temaga asumisel Vene NFSV xxx rajoonis. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 7.06.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. V.P. on edastanud 15.03.2013 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-4), milles ta kirjeldab oma isa A.P. asumisel viibimisega seotud asjaolusid ning palub tuvastada, et viibis alates sünnist 26.09.1953 kuni 06.03.1959 asumisel ja omab seetõttu õigust taotleda soodustingimustel vanaduspensioni viis aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist.
4. Sotsiaalkindlustusameti kirjalikus seisukohas (tl 26) märgiti, et kuna kaebaja isa A.P. puhul oli asumisel oleku ajaks arvestatud 25.03.1949 kuni 02.08.1957 ja järgneva perioodi kuni 06.03.1959 staaži hulka arvamist ta ei taotlenud ega esitanud ka vastavaid tõendeid, tuleb kaebaja puhul lähtuda samast staažist. Samas ei välistata võimalust, et A. P. tagasipöördumist takistanud asjaolud võisid kvalifitseeruda õigusvastaselt võetud õiguse alla.
5. Kohtuistungil jäi V.P. kirjalikult esitatu juurde (tl 35-36). Ta väitis, et isa ei teadnudki varem vabastamise dokumentidest, ta oli ehitajana vajalik ja kuna post tuli sovhoosi direktori kätte, otsustas just tema, kellele dokumendid väljastada ja kellele mitte. Veel väitis ta, et isa ise ei taotlenud dokumentides märkimata aja arvamist staaži hulka, kuna see sai ka ilma täis. Asja arutamisele kaasatud Sotsiaalkindlustusamet oma esindajat kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid talle teada (tl 14 ja 20). 25.04.2013 edastatud taotluses (tl 34) teatas kaasatud isiku volitatud esindaja, et jääb kirjalikult esitatu juurde ja palus asja ilma temata arutada.
6. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud V. V. ja J. K.kinnitasid, et teavad kaebaja perekonda, Eestisse naasmist kevadel 1959 ning seda, et post käis sovhoosi direktori kaudu, kes otsustas, keda ja kuna täpselt koju lubada. Tunnistaja R. V. väitis, et tuli Eestisse koos P.perega aastal 1959, kuid täpset kuupäeva ja dokumentide saamisega seonduvat ei mäletanud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et V.P. on sündinud Vene NFSVxxx 26.09.1953 ajal, kui tema isa A.P. viibis seal kohtuväliselt väljasaadetuna. Samuti puudub vaidlus selle üle, et A.P. vabastati asumiselt ENSV Ülemkohtu otsuse alusel 02.08.1957 (tl 5), kuid töötas x nimelises sovhoosis veel kuni 06.03.1959 (tl 9). Seega on vaja lahendada küsimus, kas nimetatud isik sai peale vabastamise otsust koheselt koos perekonnaga Eestisse tagasi pöörduda või saabus vastav võimalus reaalselt alles 06.03.
9. Asumisel või kinnipidamiskohas viibinud isikute ja nende laste pensioniõigusi reguleerib okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Selle § 2 lg 2 loetakse õigusvastaselt represseerituks muuhulgas ka asumisele saatmisega karistatud isiku laps, kes sündis vanema asumisel viibimisel või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Sama seaduse § 12 p-st 1 ja § 13 lg 1 p-st 5 tulenevalt on niisugusel isikul võimalik saada kuni viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist soodustingimustel vanaduspensionile ning tema vanema asumisel oleku aeg kuni ajani, mil talle anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt.
10. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 13 lg-st 2 tulenevalt arvestatakse ja tõendatakse selles seaduses ettenähtud pensioniõigusi riikliku pensionikindlustuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud “Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra” § 2 on loetletud need dokumendid, millistega võib staaži tõendada. Sama korra § 28 sätestatu kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži või selle eri perioode tõendada kohtu korras juhul, kui dokumendid ei ole säilinud. V.P. isa asumiselt tegeliku vabanemise aja kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid, kuid kohtus üle kuulatud tunnistajad kinnitavad veenvalt, et väljasaadetutele ei antud vabastamise dokumente koheselt kätte ja enne kaebaja poolt nimetatud kuupäeva polnud tema isal reaalselt võimalik Eestisse tagasi tulla.
11. Eeltoodu kohaselt on V.P. huvi oma isa ja iseenda asumisel viibimise tegeliku aja tuvastamisel igati põhjendatud ning kuna Tartu Halduskohtul puudub alus tema enda väidetes ja tunnistajate ütlustes kahtlemiseks, on võimalik kaebus rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 2