← Eesti

2-11-27262/34

Obsah (4)§ 84§ 151§ 167§ 69

Tsiviilasi nr: 2-11-27262 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2013, Tallinn Tsivii

) § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hagi esitati kohtusse 13.06.

  1. Seega ei ole nõue aegunud. Kostja tasaarvestus on põhjendamatu. Protokolli p-i 7.2 kohaselt oli küll Resuul Investeeringute OÜ ülesandeks kinnistu võõrandamiseks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu ning hüpoteegi loovutamise/kustutamise tehingu ettevalmistamine, vajalike dokumentide hankimine ja tehingu korraldamine, samuti tehingu finantseerimiseks vajalike finantsvahendite korraldamine ja tagamine ning vajalike läbirääkimiste pidamine. Samas pidi ka kostja, tulenevalt protokolli p-st 8.3, tegema kõik temast sõltuva, et hankida hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kinnistu müügilepingu sõlmimine jäi ära just Resuul Investeeringute OÜ-st tingitud asjaolul või et ta oleks lepingueelsete läbirääkimiste protokolli tõttu kandnud 141 600 krooni õigusabikulusid. Advokaadibüroo arvetest ei nähtu, et arved oleksid seotud vaidlusaluse protokolli ettevalmistamisega. Samuti on arved esitatud mitu kuud pärast lepingueelsete läbirääkimiste protokolli sõlmimist. Seega on tõendamata, et kostjal oli nõue Resuul Investeeringute OÜ vastu. Apellatsioonkaebus
  2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, palus kostja tühistada otsuse osas, milles jäeti rahuldamata kostja menetluslik tasaarvestusavaldus ning tasaarvestada kostja kahjunõue 9050,23 eurot Resuul Investeeringute OÜ vastu hagejate poolt hagis esitatud nõuetega kostja vastu kohtuotsusega rahuldamisele kuuluvas ulatuses ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Kohus tõlgendas lepingut ebaõigesti, kui leidis, et vastaspoolel oli protokollist taganemise õigus. Hageja eriõiguseellasel protokollist taganemise õigust ei olnud. Kuna lepingust taganemine on tühine, muutus hagejate nõue sissenõutavaks alates 31.05.
  3. Sellest tulenevalt aegus nõue 31.05.
  4. Samuti on kahju hüvitamise nõue aegunud. Kohus jättis ebaõigesti kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Vastustajate seisukoht
  5. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik
  6. Tallinna Ringkonnakohus tegi käesolevas tsiviilasjas 03.04.2012.a otsuse, millega maakohtu otsus tühistati ja hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusega ei nõustunud hagejad, kes esitasid otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas oma 04.12.2012.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-11-27262 Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Riigikohus leidis käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses, et hagejate eriõiguseellase ja kostja vahel 23.04.2008.a sõlmitud protokoll on vormisunni täitmata jätmise tõttu tühine ning hagejatel võiks olla kostja vastu protokolli alusel tasutud raha tagasisaamiseks alusetust rikastumisest tulenev nõue. Samas leidis Riigikohus, et asja uue läbivaatamise käigus tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas vastava nõude aegumine oli peatunud nõude rahuldamise üle läbirääkimiste pidamise tõttu.
  2. Käesoleva tsiviilasja raames ei vaidle pooled selle üle, et kostja sai hagejate eriõiguseellaselt viidatud protokolli sõlmimise päeval 250 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et lähtuda tuleb sellest, et protokoll oli vormisunni (AÕS § 119 lg 1) järgimata jätmise tõttu algusest peale tühine ning seetõttu ei oma taganemise õiguse olemasolu või lõppemine tähendust. Tühise tehingu alusel saadu kuulub tagastamisele alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1028 lg 1) kohaselt (

§ 84lg 1 lause 2).

  1. Kostja esitas maakohtu menetluses aegumise vastuväite. Kuivõrd maakohus lähtus asja lahendamisel ekslikult sellest, et protokoll sõlmiti kehtivalt ja ei selgitanud menetlusosalistele, et protokoll oli tühine ning et protokolli alusel tasutud raha võiks kuuluda tagastamisele alusetu rikastumise sätete kohaselt, siis ei saa kostjale ette heita, et kostja ei toonud kohtu ette täpsemaid aegumise vastuväite aluseks olevaid asjaolusid. Kohus peab selgitamiskohustusest tulenevalt hoolitsema selle eest, et menetlusosalised teaksid enne asja sisulise arutamise lõpetamist maakohtus, millise nõudenormi alusel hagi rahuldamist kohus kaalub. Seejärel saab kostja kohtu ette tuua täpsed aegumise vastuväite aluseks olevad asjaolud. Maakohus hagi alusetust rikastumisest tuleneval alusel rahuldamise võimalusele ei viidanud ning sellest tulenevalt ei selgitanud kohus kostjale ka vastava nõude osas aegumise vastuväite arvestamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastava rikkumise saab kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kuivõrd kostja esitas aegumise vastuväite, tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas nõue sellel alusel, millisel see ringkonnakohtu hinnangul võiks rahuldamisele kuuluda, on aegunud.
  2. Kostja pidi aegumise vastuväitele tuginemiseks esile tooma selle, millal algas alusetu rikastumise nõude (VÕS § 1028 lg 1) aegumine. Kohus leiab, et

§ 151

lg-st 1 tulenevalt algas tühise protokolli alusel saadud raha tagastamise nõude osas alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemine raha maksmisele järgnevast päevast, sest viidatud normist tulenevalt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja eriõiguseellane maksis kostjale 250 000 krooni 23.04.2008.a, so päeval, mil sõlmiti lihtkirjalik kinnisasja üleandmise kohustust sisaldav protokoll, mis oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Kuivõrd hageja eriõiguseellane sõlmis lihtkirjaliku protokolli, mis pidi seaduse kohaselt olema notariaalselt tõestatud vormis ja kuivõrd hageja eriõiguseellane maksis samal päeval ise kostjale 250 000 krooni, pidi hageja õiguseellane selle sõlmimise hetkel teadma, et tehing on tühine ning et tühise tehingu alusel sooritatut võib tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete kohaselt. 11. Kuivõrd aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 24.04.2008.a ja kuivõrd aegumistähtaeg on kolm aastat, aegunuks tühise tehingu alusel tasutud raha tagasisaamise nõue 23.04.2011.a kell 24.00. Sellest rahasummast osa tagastamisele suunatud hagi esitati maakohtusse 13.06.2011.a. Seega oleks vaidlusalune nõue aegunud juhul, kui ei esine 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-11-27262 aegumise peatumise asjaolusid, millest saaks järeldada, et aegumine oli peatunud vähemalt 51 päeva (24.04.2011.a kuni 13.06.2011.a). 12. Kuigi hagejad ei ole enne Riigikohtu otsuse tegemist kohtumenetluses otsesõnu väitnud, et nad soovisid läbirääkimistele ja raha tagastamiseks täiendava tähtaja andmisele viitamisega tugineda aegumise peatumise asjaoludele, kontrollib ringkonnakohus vastavaid asjaolusid Riigikohtu juhistest tulenevalt. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul tuleb asja uue arutamise käigus kontrollida, kas alusetust rikastumisest tulenev, tühise tehingu alusel makstud raha tagastamisele suunatud nõude aegumine võis olla peatunud nõude üle läbirääkimiste pidamise tõttu (

§ 167

lg 1 alusel) või seetõttu, et õigustatud isik andis kostjale raha tagastamiseks täiendava tähtaja (

§ 167lg 2 alusel).

  1. Hageja leidis, et alusetust rikastumisest tuleneva, tühise tehingu alusel makstud raha tagastamise nõude aegumine oli peatunud põhjusel, et hageja eriõiguseellane ja kostja pidasid läbirääkimisi nõude üle kuni protokollist taganemise avalduse esitamiseni. Ringkonnakohus selle väitega nõustuda ei saa. Hagimenetluses saab kohus lähtuda üksnes selles tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest. Seda, et käesolevas menetluses tuleb aegumise peatumist kontrollida nende asjaolude alusel, mida pooled esitasid maakohtu menetluses ja et hiljem esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtumiseks alust ei ole, kinnitas ringkonnakohtule ka hagejate tehinguline esindaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2013.a kohtuistungi protokolli lk 3). Seega saaks lugeda, et aegumine on peatunud üksnes juhul, kui hagejad oleksid toonud käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette sellised asjaolud, millest saaks järeldada, et hagejad või hagejate eriõiguseellane ja kostja pidasid läbirääkimisi just protokolli alusel makstud raha tagastamise nõude täitmise üle või et hagejad või hagejate eriõiguseellane andis kostjale sedavõrd pikalt konkreetse täiendava tähtaja või konkreetseid täiendavaid tähtaegu tühise tehingu alusel makstud raha tagastamiseks, et aegumise peatumine oli sedavõrd pikk, et see välistab aegumise. Ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole.
  2. Hagejate esindaja väitis 15.02.2013.a toimunud ringkonnakohtu istungil, et hagejate eriõiguseellane ja kostja pidasid läbirääkimisi nii protokolli täitmise kui ka protokolli alusel makstud raha tagastamise üle kuni protokollist taganemise avalduse tegemiseni 2009nda aasta suvel. Kostja vaidles sellele hagejate väitele vastu. Kostja väitis, et kuni protokollist taganemiseni pidasid hagejate eriõiguseellane ja kostja läbirääkimisi üksnes protokolli täitmise üle. Seega tulnuks hagejatel oma väidet tõendada. Hagejad käesoleva kohtumenetluse raames selliseid tõendeid, millest saaks järeldada, et kuni protokollist taganemise avalduse esitamiseni nõudis hagejate eriõiguseellane protokolli täitmisele alternatiivselt ka protokolli alusel makstud raha tagastamist, esitanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda, et hagejate vastavasisuline väide on tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul viitab käesoleva tsiviilasja raames esitatud protokollist taganemise avaldus (t I kd lk 19 jj) sellele, et hagejate eriõiguseellane nõudis kuni protokollist taganemiseni vaid protokolli täitmist ja mitte raha tagastamist. Taganemisavalduses heidab hageja eriõiguseellane kostjale ette üksnes protokollist tulenevate kohustuste täitmata jätmist ja mitte protokolli alusel raha tagastamata jätmist. Taganemisavaldusest nähtus, et hagejate eriõiguseellane ootas kuni taganemisavalduse tegemiseni seda, et kostja protokollist tulenevaid kohustusi täidaks. Olukorras, kus hagejate eriõiguseellane nõudis kostjalt protokollile tuginedes lepingu täitmist, ei ole eluliselt usutav, et ta nõudis samaaegselt raha tagastamist. Taganemisavaldusest ei nähtu, et hagejate eriõiguseellane oleks raha tagastamist nõudnud varem. Taganemisavaldus on sõnastatud selliselt, et sellest võib järeldada, et raha tagastamist nõuti esmakordselt alles protokollist taganemisel – taganemise tõttu. Seega tuleb järeldada, et hagejad ei ole 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-11-27262 tõendanud, et kostjaga oleks peetud läbirääkimisi protokolli alusel hagejate eriõiguseellase poolt tasutud raha tagastamise üle. Konkreetse nõude üle peetavad läbirääkimised tähendavad seda, et pooled räägivad läbi just selle nõude osas. Olukorras, kus pooled pidasid läbirääkimisi protokolli täitmise üle (kinnisasja võõrandamiseks ettevalmistuste tegemine, kinnisasja võõrandamine, hüpoteegi kustutamine jne) ei saa järeldada, et läbirääkimised toimusid protokolli alusel tasutud raha tagastamise üle. 15. Hagejad väitsid ka, et hagejate eriõiguseellane andis kostjale korduvalt protokolli alusel makstud raha tagastamiseks täiendavaid tähtaegu. Ringkonnakohus rõhutab, et aegumise peatumise hulka saab arvestada üksnes neid tähtaegu, mille andmine on käesoleva menetluse raames piisavalt selgelt esile toodud ja tõendatud. Seejuures on tähtis, millal sai kostja täiendava tähtaja andmise tahteavalduse kätte, mitte see, millise kuupäevaga hagejate eriõiguseellane vastava tahteavalduse dateeris. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aegumise peatumise hulka arvata kõik need tähtajad, mida hagejate eriõiguseellane või hagejad andsid enne nõude aegumist kostjale, kus nõuti protokolli alusel tasutud raha tagastamist, sõltumata sellest, millisele õiguslikule alusele nõude esitajad raha tagastamiseks täiendava tähtaja määramisel tuginesid.

§ 167

lg 2 kontekstis ei ole määrav see, et õigustatud isik viitaks täiendava tähtaja andmisel ka õigele õiguslikule alusele. 16. Hagejate eriõiguseellane esitas kostjale protokollist taganemise avalduse (t I kd lk 19 jj). Kostja võttis omaks, et ta sai selle avalduse kätte 24.07.2009.a. Selles avalduses andis hagejate eriõiguseellane kostjale protokolli alusel makstud raha tagastamiseks tähtaja kuni 04.08.2009.a. Seega tuleb lugeda, et aegumine oli peatunud 25.07-04.08.2009.a, so 11 päeva. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hagejad esitasid koos hagiavaldusega 11.04.2011.a ja 26.04.2011.a kirjad (t I kd lk 31-40), milles anti kostjale täiendav 10-päevane tähtaeg protokolli alusel saadud raha tagastamiseks, ei saa nende tõendite alusel lugeda, et aegumine oleks olnud täiendava tähtaja andmise tõttu peatunud.

§ 69

lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus väljendada ja see muutub kehtivaks adressaadi poolt kättesaamisega. Kostja väitis kohtule, et tema ei ole neid kirju saanud enne kui koos hagiavaldusega. Sellele asjaolule, et kostja neid kirju saanud ei ole, viitavad ka hagejate endi poolt esitatud Eesti Posti märkmed (t I kd lk 39 ja 40), millest võib järeldada, et kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel. Varasema järjekindla Riigikohtu praktika kohaselt ei saa nö tavatsiviilkäibes tahteavalduste edastamisel tähitud kirja saamise kohta käiva teate postkasti panemist võrdsustada kirja adressaadi mõjusfääri jõudmisega, sest postkasti ei panda kirja ennast vaid üksnes teade kirja saatmise kohta (vt näit tsiviilasjas nr 2-11-118 tehtud Riigikohtu otsus). Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui saaks lugeda, et kostja sai need kirjad kätte ja isegi kui lugeda, et kostjale määrati kummagi kirjaga 10-päevane täiendav täitmise tähtaeg, ei oleks see aegumise välistamiseks piisav, sest eespool leidis ringkonnakohus, et aegumise vältimiseks oleks aegumine pidanud olema peatunud 51 päeva ja mitte 31 päeva. Praegusel juhul saab aga tõendatuks lugeda üksnes seda, et aegumine oli peatunud vaid 11 päeva. 17. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et aegumise peatumise asjaolude osas tuleks lähtuda omaksvõtu eeldusest. Kostja hagi õigeks ei võtnud, vaidles hagile vastu, esitas hagis aegumise vastuväite ja ühtegi hageja faktiväidet selgesõnaliselt omaks ei võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad kohtu ette toonud sedavõrd konkreetseid väiteid, mille alusel saaks aegumistähtaja peatumise tõttu aegumise välistamist järeldada. See, kui hagejad väitsid, et hagejate eriõiguseellane pidas kotjaga võlgnevuse üle läbirääkimisi, ei ole sedavõrd konkreetne väide, millest saaks isegi omaksvõtu korral järeldada, et aegumine oli mingi konkreetse päevade arvu võrra peatunud. Sellele lisaks ei saa omaksvõtu eeldusest 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-11-27262 lähtuda ka põhjusel, et kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et nõue on aegunud. Selles olukorras nähtub kostjapoolne vaidlustamise tahe TsMS § 231 lg 4 alt 2 kontekstis piisavalt selgesti.
  1. Eespool toodust tulenevalt tuleb lugeda, et võimalik nõue, mis hagejatel kostja vastu võiks olla, on aegunud. Kuivõrd protokoll on tühine, ei saa rahuldamisele kuuluda ka protokollist tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneda võiva kahju hüvitamise nõue. Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis viitaksid deliktilisele vastutusele. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hagejate kanda. Kuivõrd hagejad osalesid menetluses läbi ühise esindaja ja kuivõrd hagejate esindaja esitas kõik menetlusdokumendid mõlema hageja nimel ja kõik menetlustoimingud tehti mõlema hageja nimel ja kuivõrd kostja tegi ka kõik menetlustoimingud mõlema hageja suhtes, leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jätta mõlema hageja kanda solidaarselt, sest kostjale oleksid tekkinud samasuured menetluskulud ka siis, kui hagi oleks esitanud ükskõik kumb hagejatest eraldi. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Kaupo Paal 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.