← Eesti

2-12-11490/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-11490 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2013 Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Ande Tänav, Malle Seppik Tsiviilasi S.P hagi B.P vastu elatise ja tagasiulatuvalt elatise võlgnevuse väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 13.09.2012 otsus Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 821,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.P (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX X-XX, XXXXXX, XXXXXXXX), seaduslik esindaja K.P, lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello; S.P apellatsioonkaebus Kostja B.P (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXX, XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kruus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.09.2012 otsus osas, millega maakohus jättis tagasiulatuvat elatist puudutavas osas hagi osaliselt rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada kohtuotsuse resolutsioon elatise väljamõistmist puudutavas osas järgnevalt: 2.1 Välja mõista alates 20.03.2012 B.P lt S.P kasuks elatis 145 eurot (ükssada nelikümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui ½ maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni 27.06.
  3. Välja mõistetud elatisest ajavahemiku 20.03.2012–27.06.2022 eest arvata maha kostja poolt tasutud elatis summas 537,1 eurot. 1 2.2 Välja mõista B.P lt välja elatis S.P kasuks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist 20.03.2012 summas 883,49 eurot. 2.3 Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja K.Pi arveldusarvele.
  4. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Jätta nii esimese kui teise astme kohtu menetluskulud B.P kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
  5. 20.03.2012 esitatud hagis palus S.P (hageja) B.P lt (kostja) välja mõista alates märtsist 2012 igakuise elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Tagasiulatuvalt palus hageja välja mõista elatise ajavahemiku 2011 märts kuni 2012 jaanuar eest 899,95 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  6. Hagiavalduse kohaselt on kostjal ja hageja seaduslikul esindajal ühine laps, kes elab alates 2005 aprillist koos emaga kostjast eraldi.
  7. Kostja maksab küll hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale elatist, kuid see on ebapiisav. Kostja maksab elatist vähem kui on minimaalne elatis alaealisele lapsele. 2011 märts kuni 2012 jaanuar oleks pidanud kostja tasuma elatist kokku 1680,10 eurot, kuid tasutud on 780,15 eurot, mis on 899,95 euro võrra vähem kui seaduses sätestatud elatise alammäär. Hageja nõuab elatist alammäära piires perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1, § 99 ja § 101 alusel. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt püüdnud kostjaga saavutada kohtuvälist kompromissi, kuid kostja on sellest keeldunud.
  8. Hageja seaduslik esindaja ei nõustunud kostjaga selles, et kostja ühepoolselt tasutavad kindlustusmaksed tuleks arvestada elatisena. Samuti ei aktsepteerinud hageja kostja tehtud kulutusi riietele ja jalanõudele. Kostja tehtud kulutuste arvelt ei ole võimalik rahuldada hageja igapäevaelu vajadusi ja vajalikke kulutusi. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt palunud kostjal eelnevalt nimetatud kulutuste tegemise asemel maksta lapsele igakuiselt miinimummäras elatist, kuid sellest hoolimata on kostja jätkanud ühepoolselt kindlustussummade tasumist.
  9. Hageja ei viibi kostja juures märkimisväärset osa oma ajast, seega ei saa seda aega, mida kokku on kalendriaastas maksimaalselt 7 nädalat, arvestada elatise väljamõistmisel.
  10. Põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine alla alammäära. Kostjal on piisav sissetulek. Kostjal teise lapse olemasolu ei ole iseenesest aluseks, et mõista kostjalt välja elatis alla alammäära. 2
  11. Kostja ei väida, et ta ei suuda elatist miinimummääras tasuda, vaid kostja vastustest on selgelt loetav, et ta on nõus tasuma elatist miinimummääras, kuid mitte kogu summat rahas. Seega on kostja väited suutmatuse kohta elatist miinimummääras tasuda kohut eksitavad, pahatahtlikud ning ebaõiged. Kostja vastuväited
  12. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kannab igakuiselt hageja ülalpidamiseks 96 eurot. Lisaks sellele maksab kostja igakuiselt hageja telefoniarve eest 5 eurot ja kindlustusarve eest 21 eurot. Kostja ostab hagejale riideid ja jalanõusid ning hoolitseb tema ülalpidamise eest, kui hageja viibib kostja juures. Kostja palus ka nimetatut otsuse tegemisel arvesse võtta.
  13. Kostja majanduslik seis ei ole käesoleval hetkel selline, et ta oleks võimeline maksma igakuiselt hageja kasuks 145 eurot elatist ja kandma veel teisi kulutusi. Kostja sissetulek on väga piiratud, mida tõendab kostja palgatõend. Kõigi seniste kulutuste kandmisel hageja heaks on kostjat abistanud ka tema praegune elukaaslane. Lisaks on kostja ülalpidamisel veel üks alaealine laps – G.P. Hageja seadusliku esindaja soovitud suurusjärgus elatise maksmine hageja kasuks seab teise ülalpeetava lapse selgelt ebavõrdsesse ja kehvemasse seisu, mistõttu antud elatisnõue on ilmselgelt liiga suur. Seega esinevad alused elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.
  14. Hageja seadusliku esindaja käitumine on pahatahtlik, sest ta on lasknud kostjal tasuda hageja elukindlustusmakseid, samas arvestamata neid ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kostja on seisukohal, et elukindlustusmaksed on lapse huvides ja tuleks kindlasti arvestada ülalpidamiskohustuse hulka.
  15. Kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et ta tasub rahas elatist igakuiselt 120 eurot ja ülejäänu tasub kindlustusmaksetena ning ostab hagejale vajaminevad asjad, kui hageja viibib kostja juures. Maakohtu otsus
  16. 13.09.2012 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja mõistis alates 20.03.2012 kostjalt hageja kasuks ja ülalpidamiseks välja elatise 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni 27.06.
  17. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Väljamõistetud elatisest ajavahemiku 20.03.2012–27.06.2022 eest arvas kohus maha kostja tasutud elatise 537,1 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja tagasiulatuvalt hageja kasuks ja ülalpidamiseks elatise ajavahemiku 22.02.2012– 19.03.2012 eest 130,41 eurot, millest kohus arvas maha kostja tasutud elatise 62,82 eurot. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
  18. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt PKS § 101 lg-le
  19. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 169 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot alates 01.01.
  21. Hageja nõuab elatist minimaalmääras. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja peab maksma elatist alammääras, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas kogu elatis tuleb maksta rahas või on kostjal õigus anda osa ülalpidamist muul viisil. Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et ta on nõus tasuma rahas elatist 120 eurot kuus ja 25 euro eest kuus ostaks kostja hagejale vajaminevad asjad ning peaks hagejat üleval, kui hageja on kostja juures. 3
  22. Kostja on oma kirjalikes seisukohtades (I kd, tl 166) avaldanud, et tema majanduslik olukord ei võimalda anda kogu ülalpidamist rahas ning kanda lapse ülalpidamisega seotud kulutusi. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustunud, sest kostja enda väidetu on vastuoluline. Kohtule jäi arusaamatuks kostja seisukoht selles, et kogu elatist ei ole tal võimalik maksta rahas, kuna selleks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Samas on aga kostja nõus maksma osa rahas ja ülejäänud osas on nõus ostma asju. Asjade ostmine igakuiselt 25 euro eest ja elatise maksmine 120 euro ulatuses ei ole odavam kui elatise maksmine rahas 145 eurot.
  23. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-08 asunud seisukohale, et arvestada tuleb, kui olulise osa ajast on laps lahus elava vanema juures. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laps viibib kostja juures 1,5 kuud aastas. See aeg kujuneb nädalavahetustest ja koolivaheaegadest. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise ajavahemikuga, mis annaks aluse mõista elatise välja alla alammäära. Hageja ei viibi kostja juures järjest 1,5 kuud. Kui hageja viibib kostja juures nädalavahetusel, siis ilmselgelt annab kostja hagejale süüa, kuid see ei tähenda, et sel ajal tuleks osta lapsele riideid ja jalanõusid. Kui laps viibib koolivaheajal kostja juures, siis ei ole järjestikune kostja juures viibimise aeg sellise pikkusega, mil tuleks osta hagejale riideid ja jalanõusid. On loomulik, et ka lahus elav vanem soovib osa võtta koos lapsega kultuuriüritustest ja pakkuda talle parimaid ajaveetmisvõimalusi ning osta talle riideid, jalanõusid, mänguasju jm vajaminevat. Kuid sama loomulik on ka see, et vanemad, täites oma ülalpidamiskohustust, ei saa alati arvestada vaid enda huvidega. On üldteadaolev asjaolu, et vanem, kelle juures on laps igapäevaselt, panustab nii rahaliselt kui ka igapäevase majapidamise ja lapse eest hoolitsemisega rohkem kui elatist maksev vanem. Seetõttu ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine alla alammäära juhtudel, kui laps viibib teise vanema juures vaid lühiajaliselt.
  24. Kostja väidetel on tema varaliseks võimaluseks saadav töötasu, mis november 2011 kuni juuli 2012 oli kokku 2985,54 eurot (I kd, tl 49 ja 86), mis keskmiselt teeb 331 eurot kuus. Kohus nõudis välja Maksu- ja Tolliameti tõendi (I kd, tl 155), mille kohaselt
  25. a oli kostja maksustatav tulu 7411,55 eurot, millest arvestati maha tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse. Seisuga 30.06.2012 oli kostja maksustatav tulu 2477,47 eurot. Peale seaduses sätestatud maksude mahaarvamist jäi kostjale 2011–2012 juulini 8044,24 eurot, mis teeb 446,90 eurot kuus. Nimetatud summast on võimalik kostjal tasuda hageja kasuks elatist 145 eurot kuus ja ka G.P i ülalpidamiseks jääb 145 eurot kuus ning kostjale endale jääb 156,90 eurot kuus. Seega on kostjal võimalik tagada mõlema lapse, nii hageja kui G.P i võrdväärne ülalpidamine. Kostja puhul on tegemist terve, noore, parimas tööeas isikuga, seega ei ole põhjendatud arvata, et kostja tervislik seisund võiks takistada tal teha tööd ja saada suuremat sissetulekut. Kuna kostja on tasunud igakuiseid makseid auto järelmaksuna 191,73 eurot, siis annab see aluse arvata, et kostja tegelik elustandard ei ole sugugi mitte ainult miinimumpalk. Kohus on seisukohal, et kostjal on piisavalt varalisi vahendeid, et tasuda elatist seaduses sätestatud alammääras 145 eurot kuus.
  26. Kostja väide, et tema poolt igakuiselt tasutavad elukindlustusmaksed 21 eurot tulevad arvestada elatisena, ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et elatis on mõeldud lapse igapäevavajaduste rahuldamiseks. Kindlustusmaksete arvelt ei ole võimalik rahuldada lapse igapäevavajadusi.
  27. PKS § 101 lg 2 ja hageja taotluse alusel mõistis kohus elatise välja muutuva suurusena nii, et kostja makstav elatis ei ole maksmise ajal väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
  28. Hageja nõuab PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt elatist 2011 märtsist kuni 2012 veebruarini summas 899,95 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-07 asunud seisukohale, et kuna 4 laps vajab ülalpidamist iga päev, siis peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Kohtu hinnangul kehtib sama põhimõte PKS § 108 kohaldamisel ka käesoleval ajal. Hagist nähtub, et kostja on tasunud igakuiselt elatist 96 eurot kuus, milles poolte vahel vaidlust ei ole. Ettepanek kostjale kohtuvälise elatise tasumiseks on tehtud 22.02.
  29. Hagi on esitatud kohtule 20.03.
  30. Kui hageja leidis, et tema ülalpidamiseks makstav elatis ei ole piisav, siis tulnuks tal esitada hagi alates sellest ajast, mil ta leidis, et tema õigusi on rikutud. Käesoleval juhul on hageja teadlikult tekitanud kostjale elatisevõla, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja esitas 22.02.2012 kostja vastu kohtuväliselt nõude, et ta ei ole nõus kostja poolt makstava elatisega 96 eurot kuus. Seega sai kostja 22.02.2012 teada, et hageja ei nõustu tema poolt makstava elatisega, mis on väiksem kui elatise alammäär. Kohtu hinnangul ei ole õiglane ja Riigikohtu seisukohtadega kooskõlas elatise tagasiulatuv väljamõistmine alates märtsist
  31. Tagasiulatuvalt tuleb välja mõista elatis alates 22.02.2012 kuni hagi esitamiseni, s.o 20.03.
  32. Kuna kohus rahuldab elatise minimaalmääras, siis tuleb ka tagasiulatuv elatis välja mõista 145 eurot kuus.
  33. Kõikidest väljamõistetavatest summadest tuleb maha arvata kostja poolt hageja seadusliku esindaja arvele tasutud elatis alates 22.02.
  34. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja tasunud 16.01.2012 elatise 36 eurot veebruarikuu eest ja 13.02.2012 96 eurot märtsikuu eest (I kd, tl 6). Tagasiulatuvalt tuleb elatis välja mõista veebruaris 2012 kaheksa päeva ja märtsis 2012 üheksateistkümne päeva eest kokku 130,41 eurot (145 : 30 päevaga x 27 võlgnevuses oleva päevaga). Kostja on tasunud alates 22.02.2012 kuni 19.03.2012 elatist hagejale 68,82 eurot (veebruaris 22.
  35. kuni 29.02 9,92 eurot ja märtsis 01.03 kuni 19.03 58,9 eurot). Seega on kostjal tasumata tagasiulatuv elatis kokku 61,59 eurot (130,41 - 68,82).
  36. Ajavahemiku 20.03.2012 kuni 31.03.2012 eest tuleb kostjal tasuda elatist 56,16 eurot (145 : 31 päevaga x 12 päevaga). Kostja on selle ajavahemiku eest tasunud 37,1 eurot (96 58,9). Seega on kostjal tasumata veel 19,06 eurot.
  37. Alates 08.03.2012 kuni 09.07.2012 (I kd, tl 83) on kostja tasunud elatist ajavahemiku aprill kuni august (k.a) 2012 eest 500 eurot, mis tuleb maha arvata alates 20.03.2012 väljamõistetud elatisest. Apellatsioonkaebus
  38. 15.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi tagasiulatuva nõude osas rahuldamata ning hageja menetluskulud hageja kanda ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on hinnanud vääralt tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõigust ning jõudnud seetõttu ebaõige järelduseni.
  39. Kohus on üllatuslikult jätnud hageja tagasiulatuva nõude osaliselt rahuldamata. Menetlusosalistest keegi ei ole menetluses väitnud, et hageja oleks teadlikult tekitanud kostjale elatisevõla, nimetatu kohta ei ole esitatud ka mingeid tõendeid. Seega jääb hagejale täielikult arusaamatuks, millele tuginevalt on kohus sellisele järeldusele jõudnud. Kohtuotsusest jääb mulje, et kohus heidab hagejale ette asjaolu, et hageja tegi kostjale 22.02.2012 kohtuväliselt ettepaneku elatise ja elatise võlgnevuse tasumiseks. Hageja hinnangul on selline käitumine pigem mõistlik ning heas usus tehtud ettepanek, et vältida ebavajalike menetluskulude tekkimist.
  40. Kohtu seisukoht, et vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud hagejale igakuiselt elatist 96 eurot kuus, on vastuolus asjas esitatud tõenditega ning hagiavalduse p-s 3 esitatud konto väljavõttega, millest nähtub, et kostja ei tasunud elatist üldse aprillis, septembris ja 5 detsembris 2011 ning tasus vähem kui 96 eurot 2011 mais ja 2012 veebruaris. Lisaks ei ole ühegi tõendiga tõendatud, et kostja nõustus elatisega 96 eurot kuus.
  41. Käesolevas asjas ei ole kohane tugineda ka maakohtu viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-157-07, kuivõrd nimetatus jäi elatise tagasiulatuv nõue välja mõistmata seetõttu, et vana PKS sätestas § 70 lg-s 2 elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise piirangu juhuks, kui kohus tuvastab PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolu. Käesolevas vaidluses on aga kohus ise leidnud, et alused elatise alla alammäära välja mõistmata jätmiseks puuduvad. Seega on kohus teinud tagasiulatuva nõude osalise rahuldamata jätmise osas hagejale üllatusliku otsuse, mis on vastuolus nii kohtu enda otsuses sätestatuga kui ka viidatud Riigikohtu lahendiga.
  42. PKS § 180 järgi on tagasiulatuva nõude esitamise aluseks ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmine, mida apellant on teinud nii kohtuväliselt kui esitatud hagis. Hageja hinnangul on kohtu seisukoht, mille kohaselt elatist tagasiulatuvalt ei ole võimalik välja nõuda, kuivõrd nõue tuleb esitada õiguse rikkumisest arvates, vastuolus seaduses sätestatud õigusega tagasiulatuva nõude esitamiseks. Kohtu seisukoha kohaselt ei olegi üldse võimalik tagasiulatuvat nõuet põhimõtteliselt rahuldada, mis ilmselgelt ei ole see, mida Riigikohus lahendis nr 3-2-1-57-07 mõtles. Nimetatud lahendis selgitatut ei ole võimalik kohaldada kehtiva PKS § 108 puhul, kuivõrd kehtiva PKS ning vana PKS sätted tagasiulatuva nõude osas on erinevad.
  43. Lisaks sellele läheb maakohtu nimetatud seisukoht vastuollu ka seaduses sätestatuga, mille kohaselt vanem on kohustatud maksma elatist alammääras ning alla selle elatise maksmine on võimalik vaid erandkorras. Kohus erandlikke asjaolusid ei tuvastanud. Seega ei ole kostja täitnud oma seadusest tulenevalt ülalpidamiskohustust, kui on hagejale tasunud elatist alla alammäära ning jätnud osadel kuudel tagasiulatuva nõude perioodil elatise ka tasumata. Hageja tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-108-07 ja 3-2-1-119-
  44. Kostja ei ole esitanud tõendeid ning kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse tagasiulatuva nõude elatise alammääras väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Seega palub hageja rahuldada nõude tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks perioodi 20.03.2011–21.02.2012 eest 821,90 eurot, kuna kostja oleks nimetatud perioodil pidanud tasuma elatist 1554,90 eurot, kuid tasus hagiavalduse p-s 3 esitatud väljavõtte kohaselt 733 eurot.
  45. Hageja ei nõustu ka menetluskulude jaotusega, s.t kohtu põhjendusega, et kuivõrd kohus on rahuldanud hagi osaliselt, on põhjendatud jätta kohtukulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka sellega, et hagiavaldus oli esitatud seaduses sätestatud alammääras elatise väljamõistmiseks nii edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest kui ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Lisaks tuleb arvestada seda, et elatisenõudes on hagejaks alaealine laps, kellel sageli puudub endal vara, mille arvelt menetluskulusid kanda ning ainsaks sissetulekuks suure tõenäosusega ongi väljamõistetud elatis. Seega ei ole õiglane jätta nimetatud nõude rahuldamise puhul menetluskulusid hageja kanda.
  46. Kuivõrd hageja on vaidlustanud ka selle osa, mille kohus on osaliselt rahuldamata jätnud, siis on hageja endiselt seisukohal, et tema nõue kuulus täielikult rahuldamisele ning kohus oleks pidanud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätma kostja kanda. Isegi juhul, kui hageja tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmine oleks olnud õigustatud, oleks kohus pidanud jaotama menetluskulud teisiti. Kohus on jätnud täielikult arvestamata, et hageja seaduslik esindaja püüdis kohtuväliselt jõuda kostjaga elatise tasumise osas kokkuleppele, kuid tulemusteta. Seega oleks kohus pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma TsMS § 163 lgst 2, kuid kohus ei ole isegi põhjendanud, miks ta ei pidanud võimalikuks nimetatud sätte alusel menetluskulusid jaotada. Samuti oleks kohus võinud tugineda TsMS § 164 lg-le 3, kuivõrd kostja ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus ei ole selgitanud, millele tuginevalt ta ka nimetatud sätet ei kohalda. Eeltoodu tõtu on kohus jätnud otsuse olulisel määral selgitamata ning jõudnud ebaõigele järeldusele. 6 Vastustaja seisukoht
  47. Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  48. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 13.09.2012 otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu kaevatavas osas tühistada. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 saab ringkonnakohus teha tühistatud osas uue otsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning hageja on vaidlustanud otsust üksnes tagasiulatuva elatise osaliselt väljamõistmata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas, ei kontrolli ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu lahendi paikapidavust muus osas.
  49. Ringkonnakohus jagab hageja seisukohta, et maakohus on teinud kehtiva PKS § 180 kohaldamise osas ekslikud järeldused Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-57-07, milles käsitleti enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 70 lg 2 kohaldamist. Viidatud lahendi kohaselt pidas Riigikohus erandina elatise tagasiulatuvat nõuet põhjendamatuks, kuna nimetatud tsiviilasjas leidis tuvastamist PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et praegusel juhul ei esine aluseid, mis annaks põhjust elatise alammäära välja mõistmata jätmiseks ja seetõttu ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-57-07 väljendatud seisukohad käesoleva vaidluse asjaoludega ühildatavad.
  50. Kuna hagi on esitatud 20.03.2012, kuulub käesoleval juhul tagasiulatuva elatise väljamõistmise üle otsustamisel kohaldamisele kehtiva PKS § 180, mille järgi on tagasiulatuva elatise nõude esitamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Asjakohased on apellatsioonkaebuses toodud viited Riigikohtu hilisematele lahenditele nr 3-2-1-108-07 ja 32-1-119-07, milles kolleegium on korranud otsustes nr 3-2-1-57-04 ja 3-2-1-121-04 esitatud seisukohta, mille kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt ning vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist sellisel viisil. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses elatist maksnud, puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse tagasiulatuva nõude elatise alammääras väljamõistmiseks rahuldamata jätta.
  51. Maakohus on mõistnud tagasiulatuva elatise välja summas 130,41 eurot, millest tuleb maha arvata 68,82 eurot. Apellatsioonkaebuses toodud arvestuse kohaselt on tagasiulatuva elatise suuruseks täiendavalt perioodi 20.03.2011–21.02.2012 eest 821,90 eurot. Summa põhineb tehtel, mille kohaselt oleks kostja vaidlusalusel perioodil pidanud tasuma elatist 1554,90 eurot, kuid tasus hagiavalduse p-s 3 kajastatud kontoväljavõtte kohaselt ja poolitatavate kuude päevi arvestades 733 eurot. Kokku on tagasiulatuva elatise suuruseks seega 883,49 eurot (821,90 + 130,41 – 68,82 = 883,49). Kostja ei ole hageja arvestuse matemaatilist õigsust kahtluse alla seadnud ja seetõttu peab kolleegium õigeks hagi kaebuses märgitud ulatuses rahuldada.
  52. Kostja seisukoht, et tagasiulatuval perioodil makstud elatise hulka tuleks arvestada ka kostja poolt lapse kasuks tehtud elukindlustuse maksed, ei ole õige. Maakohus on kostja sellekohasele väitele vastanud ning leidnud põhjendatult, et kindlustusmaksed ei taga lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist. Seisukohta, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine on Riigikohus rõhutanud otsustes nr 3-2-1-119-07 ja 3-2-1-33-
  53. See tähendab, et elatist tuleb reeglina maksta perioodiliste rahaliste maksetena. Kulutusi, mida lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks lisaks elatise maksmisele, saab Riigikohtu otsuse nr 3-2-166-08 kohaselt elatise määramisel arvesse võtta reeglina juhul, kui laps viibib lahus elava 7 vanema juures olulise osa ajast. Sel juhul on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kuna elukindlustusmaksed ei ole seostatavad lapse viibimisega kostja juures ega tema igapäevaste vajaduste rahuldamisega, ei saa kolleegium neid tagasiulatuva elatise vähendamisel arvestada.
  54. Kolleegium peab apellatsioonkaebust põhjendatuks ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lg-t 1 ja jätta menetluskulud kostja kanda. Iko Nõmm Ande Tänav Malle Seppik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.