396 lg 1 järgi kohustub laenulepingu järgi üks isik (laenuandja) teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, § 397 lg 1 alusel tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab laenu ja millelt tuleb maksta intressi, lepingu lõppedes tuleb krediit koos intressidega tagasi maksta. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta käivaid sätteid
lg 3
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest,
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
lg 3 alusel võib käendus olla piiratud rahasummaga või muu tingimusega.
lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingus olema märgitud käendaja vastutuse maksimumsumma,
lg 1, § 397 ja § 401 krediidilepingu (kuna tuli maksta intressi) ehk laenulepingu nr XXX(laenuleping 1) 789 117 eurot tähtajaga 10.10.2008, milliseks ajaks võlgnik laenu tagasi ei maksnud. o Laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustisi tagas AB (kostja 1) käendus vastavalt tarbijakäenduslepingule 03.09.2007 nr XXX summas 1 044 763 eurot ja kostja EKkäendus tarbijakäenduslepingu 03.09.2007 nr XXX maksimumsummas 1044763 eurot. o Laenulepingust tulenevaid kohustusi tagasid hüpoteegid, mis olid seatud kinnistutele XXX,XXX,XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX, nr XXX, nr XXX) o Käendajate ehk kostjate vastutus on eelmainitud käenduslepingute järgi laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete tagamisel võlgnikuga solidaarne. o Võlgniku pankrot kuulutati välja 06.07.2009. o Kostjaid kui käendajaid on pankrotimenetlusest teavitatud. o Võlgniku pankroti väljakuulutamise ajas seisuga võlgnes võlgnik hagejale laenulepingu nr XXXjärgi põhivõlga 789117 eurot, intressi 5425,18, viivist 114134,57 eurot. o Hageja kui pandipidaja pidi kandma pankrotimenetluse kuludest 46,7%, st 11,49% pandieseme müügist laekunust läheb pankrotimenetluse kulude katteks. o Laenulepingu XXX katteks laekus hüpoteekidega koormatud kinnisasjade realiseerimisest 358547 eurot, millest kulude mahaarvamisel jäi alles 317349,95 eurot ning võlg põhivõla osas oli 789117 eurot. o Hageja nõuab põhivõlga vaid osaliselt, so 632267 eurot. o XXX, Tallinn kinnistule nr XXX seatud pandiõiguse vaidlustas haldur (23 524 000 kr), kuna see ei taganud laenulepingust nr XXX (laenulepingu 1) ega ka laenulepingust nr XXX ja 238-06J (laenulepingud 2, 3) tulenevaid nõudeid. o EK olid käenduslepingu sõlmimise ajal võlgniku juhatuse liige, AB kuulus võlgniku osalus. Vaidlus Kostjad, eriti aga EK väitis, et XXX, Tallinn kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (vana nr XXX) pankrotimenetluse käigus müügist laekunud raha 335 000 euro, pidi minema laenulepingust 1 tuleneva võla katteks. Õige on kostja EK väide, et võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanekust nähtuvalt laekus XXX, Tallinn asuva kinnistu nr XXX müügist 335 000 eurot. Kohus ei nõustu EK selles, et märgitud summa pidi minema laenulepingust 1 tuleneva nõude katteks. Kostja EK ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pankrotimenetluses toimunud XXX, Tallinn kinnistu müügist oleks 335 000 eurot läinud hageja nõude, sh laenulepingust 1 tuleneva nõude rahuldamiseks. Hageja väitis, et märgitud rahasumma läks teiste võlausaldajate vahel jagamisele ning kostja EK pole tõendanud vastupidist ning seda ei nähtu ka esitatud jaotusettepanekust. PankrS § 2 järgi rahuldatakse pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise kaudu. Seega toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine erikorra (pankrotiseaduse) järgi, mitte aga võlasusaldaja ehk antud juhul hagejast pandipidaja suva järgi või pandipidaja kontrolli all. Nii ei saa tugineda kostja väitele, et tema ei vastuta selle 5
lg 1 ja § 145 lg 3 (kohustus tuleb täita vastavalt lepingule; käendus võib olla piiratud muu tingimusega). Seda ei tulene ka EB sõlmitud käenduslepingust, mis oli sõlmitud laenulepingu nr 1 tulenevate kohustuste tagamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on EK väide, mille kohaselt pidi laenulepingu nr 1 võla katteks laekuma täiendavalt 335 000 eurot ning seetõttu ole õige EK väide, et pankrotimenetluses saadu katab hagetava nõude 632267 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et laenulepingust nr XXX(laenuleping 1) tulenev põhivõlg hagetavas ulatuses 632267 eurot on seni täitmata. TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. EK väitis, et käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine, mille vaidles hageja vastu. Kostja EK oli temaga 03.09.2007 sõlmitud käenduslepingu nr XXX sõlmimise ajal võlgniku juhatuse liige, mistõttu pidi ta juhatuse liikmena äriühingu kohustusi tagades mõistlikult võttes aru saama äriühingu majandustegevusega seotud riskidest ning nende realiseerumise negatiivsetest tagajärgedest. Kostja on käenduslepingule isiklikult alla kirjutanud (I kd lk 20-21), seega pidi ta aru saama, et ta võttis endale käenduskohustuse. Võttes käenduskohustust enda poolt juhitud äriühingu laenukohustuste tagamiseks, pidi EK saama laenukohutuste täitmata jätmise tagajärgedest ehk seda, et kui äriühing (võlgniku) kohustust ei täida, võib võlausaldaja nõuda käenduskohustuse täitmisest EK. Eeltoodu tõttu ei ole veenev ega usutav EK väide, et hageja oli lubanud, et EK ei teki mingeid kohustusi ja et tema allkiri käenduslepingul oli formaalne. Sellist asjaolu ei ole hageja omaks võtnud. Vaidlusalusest laenulepingust nr XXX(laenuleping 1) tulenevaid nõudeid tagas mitte ainult EK käendus vaid ka AB kui äriühingu omaniku käendus ning lisaks tagasid samast laenulepingust tulenevaid nõudeid ka kolm hüpoteeki, mis olid seatud kinnistutele nr XXX (XXX), nr XXX (XXX), nr XXX (XXX). Märgitud hüpoteegid olid seatud hageja kasuks. Seega kinnitab tagatiste paljusus (5 tagatist - 2 käendust, 3 hüpoteeki) kohtu arvates seda, pank ehk hageja ei ole jätnud laenulepingust tulenevaid negatiivseid riske üksi EK kanda, vaid oli maandanud ja hajutanud laenulepingu 1 täitmisega seotud riske ehk käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et EK käenduskohustuse ulatus (vt vaidlustamata asjaolu) ei ole, arvestades talle lepingu sõlmimise ajal kuuluvat ühte korteriomandit ja tagatiste hulka, tegelikult tasakaalust tema kahjuks väljas. Võlgnik pankrotistus ja selle tõttu tekkis faktiline olukord, kus hüpoteekide realiseerimisel ja pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel, jäi hageja laenulepingust 1 tulenev nõue osaliselt veel rahuldamata. Kuid selline faktiline olukord, mis toob kaasa kostja EK käenduskohustuse rakendumise, ei tähenda aga seda, et E. K sõlmitud käenduskohustus oleks olnud kõiki tagatisi arvestades lepingu sõlmise ajal kohustuse ulatuse tõttu kostja kahjuks tasakaalust väljas. Kohtu arvetes ei ole seetõttu E. K sõlmitud käendusleping heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühine TsÜS § 86 järgi. Käendusleping nr XXX (lk 20, I kd) on kehtiv, sest on sõlmitud kirjalikus vormis ning selles on märgitud EK käenduskohustuse maksimumsumma, vastates seega
Ka A. B sõlmitud käendusleping nt XXX on kirjalik (lk 211, I kd ) ning selles on märgitud tema vastutuse maksimumsumma ning seega on tema käendusleping samuti kehtiv
lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõua kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist.
alusel võib võlasusaldaja nõuda solidaarvõlgnike puhul kohustuse täitmist võlgnikelt korraga või eraldi.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täielikult või osaline täitmata jätmine, sealjuures täitmisega viivitamine. Kuna käesolevaks ajaks ei ole laenulepingust nr XXX (laenuleping nr 1) tulenev põhivõlg 632267 eurot täidetud, siis rikuvad kostjad nendega sõlmitud käenduslepingust tuleneva laenulepingu 1 täitmise tagamise kohustust
Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda käendajatelt ehk kostjatelt solidaarselt põhivõlgniku kohustuse täitmist
lg 1, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 ja § 396 lg 1, § 401 lg 1 järgi. Ülaltoodust lähtudes on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks 632267 eurot, mis ei ületa käenduslepingutes märgitud kostjate vastutuse maksimumsummat. Kuna hagi laenulepingu nr 1 järgi kuulub kostjate suhtes rahuldamisele, ei pea kohus andma hinnangut laenulepingutele nr 2, 3 tuleneva võlgnevuse suurusele, nende nõuete rahuldamise tulemustele pankrotimenetluses, kostja A. B vastutusele laenulepingutust 2, 3 tulenevate kohustuste täitmisel, vastavatele A. B käenduslepingutele. Hageja sellekohane tingimuslik alternatiivne nõue kostja A. B vastu laenulepingust nr 2 ja 3 tuleneva põhivõla nõudes kuid mitte üle 632267 euro, jääb rahuldamata. Menetluskulud 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.