lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja omaksvõtuga on tõendatud debitoorne võlgnevus kokku 1 255.23 eurot, mille põhiosalt on arvestatud viivist 7% aastas kokku 9.49 eurot. Poolte vahel 22.04.2008 sõlmitud liisingulepingu nr XXX üldtingimuste punkti 3.
lg 1 sätestas, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus, võttes arvesse analoogilistes asjades tehtud Riigikohtu lahendeid (viimane RKL 3-2-1-18412), asub seisukohale, et hageja liisingulepingu üldtingimuste punktid 3.7, 7.4 ja 7.4.1 on tühised osas, milles need seovad liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed liisingueseme tagastamise aegse väärtuse asemel liisingueseme võõrandamisest saadud müügihinnaga, kuna liisinguandja võib üldtingimustest tulenevalt müüa liisingueseme põhjendamatult odavalt ning seega liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustada. Eelnevast tulenevalt kohaldab kohus lepingu tühiste üldtingimuste asemel
Vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt anti sõiduki valdus üle hageja koostööpartnerile SAAS-ile 06.01.2011. SAAS-i müügiaktist nr XXX nähtuvalt anti sõiduk müüki 12.01.2011 ja müüdi 05.05.2011 NV hinnaga 9312 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole lasknud sõiduki väärtust hinnata selle üleandmise ajal 06.01.2011 ning on asunud seisukohale, et sõiduki väärtuseks on 05.05.2011 tasutud müügihind. Riigikohus on otsustes (tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08 ja 3-2-1-77-08) rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb vastavalt
lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud, et poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. 18.01.2011 kostjale saadetud teatega on tõendatud, et hageja suunas liisingueseme müüki 12.01.2011 hinnaga 12 900 eurot (käibemaksuta). Hageja väitel võttis ta müükisuunamise hinna määramisel arvesse sõiduki tehnilist seisukorda. SAAS 07.01.2011 ostueelse kontrolliga on tõendatud, et sõidukil olid alljärgnevad puudused: esi-, taga- ja suunatulede helisignaal, samuti peeglite, ukselukusüdamike ja tagaluugi seisukord on halb (remonti vajav); väikese defektiga on klaasid, klaasipühkijad, salong ja salongivalgustus, armatuuri valgus ja näidikuteplokk, rehvid, rooliliigendid. Lisaks on samas aktis märgitud, et sõiduk vajaks tõsisemat diagnostikat esinduses, kuna olulistes elektrisüsteemides on vead, gaasipedaal jääb alla kinni, tagaluugi servomootor jääb kinni, vasakus roolivardas väike lõtk, esi- ja tagastangel väikesed vigastused, vasaku ksenooni element pime. Sõiduki läbisõit oli 190 251 km. 01.03.2011, 31.03.2011 ja 28.04.2011 teadetega kostjale on tõendatud, et sõidukile ei leidunud alghinnaga ostjat, mistõttu alandas hageja müügihinda 11 600 euroni (käibemaksuta), seejärel 10700 euroni (käibemaksuta) ja lõpuks 9600 euroni. Müügiportaali väljavõttega on tõendatud, et sõiduk oli müügis ka sõidukite interneti müügiportaalis auto24.ee. 3 Kostja poolt esitatud auto24.ee hinnapäringust perioodil 01.01.2011-01.03.2011 nähtuvalt pakuti analoogilisi sõidukeid Mercedes-Benz E 320, ehitusaasta 2003, mootor 3.2, võimsus 150 kw jne. hindadega vahemikus 9700 eurot kuni 28 441 eurot, keskmise hinnaga 15 485 eurot (käibemaksuga). Samas nähtub hageja esitatud auto24.ee hinnapäringust ajavahemikul 12.01.2011-04.05.2011, et keskmine pakkumishind antud ajavahemikul oli 12 625 eurot ning, et valdav enamik sõidukitest, mis olid müügis jaanuaris-veebruaris 2011 olid kas samade hindadega või alandatud hindadega müügis ka veel maikuus, millest saab järeldada, et enamus sõidukeid jäid jaanuarikuus märgitud hindadega müümata. Seega ei saa jaanuari – veebruarikuu loetelus märgitud pakkumishindasid pidada sõidukite müügihindadeks, kuna nende hinda edaspidi alandati või jätkati müüki alandamata hindadega. Ka kostja sõiduk, mis suunati müüki keskmisest kallima hinnaga, so 12 900 euroga, jäi hinnaga 11 600 eurot (01.01.-01.03.2011 hinnapäringu kolmas rida) müümata. Esitatud päringu viimasel leheküljel asuvalt diagrammilt on näha, et 49% pakkumistest tehti hinnavahemikus 8000-11 999 eurot (käibemaksuga). Hageja müüs sõiduki hinnaga 9312 eurot, koos käibemaksuga hind 11 174,40 eurot, mis jääb keskmise pakkumishinna vahemikku. Kohus on seisukohal, et sõiduki müügihinda võisid võrreldes teiste müügis olevate sõidukitega langetada vaidlusalusel sõidukil olevad ja eelpool esile toodud puudused ja defektid. Seega saab järeldada, et müügihind vastas sõiduki turuväärtusele selle tagastamise ajal. Kohus peab sõiduki neljakuust müügi aega mõistlikuks ajaks, mis kasutatud auto müügiks kulub ja mille käigus on erinevatel huvilistel võimalus tutvuda pakutava kaubaga ning teha omapoolseid ostupakkumisi. Tõendatud on, et hageja saatis kostjale korduvaid teatisi liisingueseme müügiprotseduuride kirjeldusega, milles on selgitatud kuidas toimub liisingueseme tagastamine pärast lepingu ülesütlemist, millised on liisinguvõtja õigused müügiprotsessis osalemiseks ning millisel juhul on liisinguvõtjal õigus ise liisinguese välja osta. Hageja teavitas kostjat igakordsest sõiduki hinna alandamisest. SAAS arvega nr 302603209 06.05.2011 ja maksekorraldusega 12.05.2011 on tõendatud, et SAAS esitas hagejale osutatud teenuse, vara realiseerimise eest arve summas 325.92 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Kohus leiab, et sõiduki realiseerimise eest makstud tasu 3,5% sõiduki müügihinnast ei ole ebamõistlikult kõrge ja vastab teiste analoogilise teenuse pakkujate hindadele.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb
lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Nõude arvestusest nähtuvalt oli hageja nõue kostja vastu 14 101.73 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest 12 511.09 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 1255.23 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku 325.92 eurot (käibemaksuta) ja viivismaksete võlgnevusest 9.49 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 9 312.00 eurot (käibemaksuta), seega on kostjal kohustus hagejale hüvitada 4 789.73 eurot.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Vastavalt liisingulepingu punktile 5.1 on viivisemäär 7% aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks 4 muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhinõudeks on nõue, millelt on maha arvestatud viivis 9.49 eurot ja intress 242.41 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks liisingulepingust tulenev võlgnevus 4789.73 eurot ning viivis põhinõudelt 4537,83 eurot 7% aastas alates hagi esitamisest 25.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud kostja. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.