Obsah (4)

§ 23§ 2§ 25§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2013, Tallinn Haldusasjade numbrid 3-12-2253 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus-

) §-le

2. Taotluste kohaselt pidas PPA Lõuna prefektuuri Koidula piiripunkti teenistuse lõpetanud ametnikud 26.10.2012 kell 21.15 Meremäe vallas Piusa-Obinitsa teel Veretinä teeristis (ajutisest kontrolljoonest umbes 1 km kaugusel) kontrolliks kinni kaks Eesti Vabariigi registreerimismärgiga sõidukit: Ford Focus r/m xxxxxx, mida juhtis A. Š. ja sinist värvi Volkswagen Sharan´i, mille juhti ja registreerimisnumbrit ei suudetud fikseerida, kuna sõiduk põgenes sündmuskohalt. Politseiametnike saabumisel viibis Ford Focus`e juures 1 lisaks juhile veel kolm asiaadi välimusega isikut, ja vähemalt viite asiaadi välimusega isikut nähti ametnike poolt põgenemas metsa. Koheselt teavitati Piusa kordonit, kes saatis sündmuskohale lisa autopatrullid. Sündmuskohale saabus appi Saatse kordonist patrull koos koeraga. Kokku tabati sõiduki juurest ja sündmuskoha vahetust lähedusest metsast 10 asiaadi välimusega isikut. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik end Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanikuks, kuid tal ei olnud kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Isik tuvastati tema endi ütluste järgi kui Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanik V. L. N., sündinud xx xx xxxx Vietnamis.
3. V. L. N.’il puudus tulenevalt välismaalaste seaduse §-st 43 seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Piirivalveametnike poolt oli kindlaks tehtud, et isik ületas 26.10.2012 õhtusel ajal ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Oletatava piiriületuskoha (Vene piiritähise 302-50m) juures toimunud piiriesindajate kohtumisel jäädi eriarvamusele piiriületusjälgede tuvastamisel. Alustatud oli menetlust karistusseadustiku § 1331 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel (inimkaubanduse toetamises, mis on toime pandud kahe või enama isiku suhtes ning nooremate kui kaheksateistaastaste isikute suhtes). 26.10.2012 kell 21:15 peeti V. L. N. kinni ja vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr
4. V. L. N.`il puudusid reisidokumendid, teda polnud võimalik koheselt saata tagasi kodakondsusjärgsesse riiki, samuti on Venemaa Föderatsioon keeldunud teda koheselt tagasi võtmast. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, ei pidanud PPA Lõuna prefektuur proportsionaalseks V. L. N.`i viibimist vabaduses. Kuna tegemist võis olla inimkaubanduse ohvriga ja et kõnealune isik ei langeks taas võimaliku inimkaubanduse ohvriks, pidas Lõuna prefektuur vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Arvestades asjaolu, et V. L. N.`i väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, taotles PPA Lõuna Prefektuur vastavalt

§ 23lõikele 1 Tartu Halduskohtult luba paigutada V.

L. N. väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 28.10.2012 andis Tartu Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-12-2253 PPA-le loa V. L. N.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 28.12.

2. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal ütles V. L. N., et tema tegelik sünniaeg on xx xx xxxx. 13.11.2012 tegi PPA Soomes asuvale Vietnami Suursaatkonnale päringu palvega osutada abi V. L. N.´i dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole veel PPA oma päringule vastust saanud. 21.01.2013 taotles isik varjupaika ning ütles, et tema tegelik perekonnanimi on P., mitte N. Tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. 08.03.2013 keelduti V.L.P.´ile varjupaiga andmisest.
3. 11.03.2013 edastas Vietnami Suursaatkond PPA-le V.L.P.´i tagasipöördumistunnistuse. Käesoleval ajal on isiku väljasaatmine korraldamisel. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et käesoleval ajal on V.L.P.´i alles korraldamisel, taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt

§-le

1. KOHTU PÕHJENDUSED 2
2. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus V.L.P.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 7.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.

§ 24

lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. 8. Isikute väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. V.L.P.´il puudub isikut tõendav dokument, elukoht, sugulased või perekond Eestis ning tal ei ole Eestis sissetulekuallikaid. Enne väljasaatmiskeskusesse paigutamist andis V.L.P. enda kohta valeütlusi (nime ja sünniaja kohta), lootes sel viisil ilmselt takistada tema isiku tuvastamist ja Eestist väljasaatmist. Samuti esitas ta alusetu varjupaigataotluse, et vältida Vietnami tagasipöördumist. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus veendunud, et V.L.P.’i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma või igal juhul raskendaks see oluliselt isiku väljasaatmist riigist. 08.03.2013 otsusega keelduti V.L.P.’ile varjupaiga andmisest (isikule on nimetatud otsus vietnami keele tõlgi vahendusel 13.03.2013 ette loetud) ja isik ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. 11.03.2013 edastas Vietnami Suursaatkond PPA-le V.L.P.’i tagasipöördumistunnistuse ja isiku väljasaatmise korraldamine võtab veel veidi aega. Isiku kodakondsusriik asub Eestist kaugel, omavahelist riigipiiri ei ole, mistõttu vajab korraldamist transport ja saatmine. Taotleja selgitas kohtuistungil, et V.L.P. saadetakse Eestist välja esimeste seas, kuid ei osanud veel öelda täpset kuupäeva. 9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa V.L.P.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isik kohe väljasaatmiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 3