3-12-2698/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 30.aprillil 2013.a. Tallinnas 3-12-2698 T.V. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti õigusvastase toiminguga tekitatud kahju väljamõistmiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 30.mail 2013.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1.09.2012.a. kell 17.41 toimus Harju maakonnas Anija vallas Kiiu-Soodla tee

1. kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduauto Nissan Primera reg.nr xxx xxx, mida juhtis alkoholijoobes T.V., sõitis teelt välja vastu puud. Avariis vigastada saanud masina toimetas OÜ "Falck Autoabi" samal päeval Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvasse Politsei- ja Piirivalveametile(PPA) kuuluvasse valvega parklasse, kus see 3.09.2012.a. kella 01.00 paiku põlema süttis. 23.11.2012.a. kirjaga keeldus PPA rahuldamast T.V. taotlust auto süttimisega temale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub PPA-lt välja mõista 1600 eurot varalise kahju hüvitamiseks. 1.09.2012.a. toimus kaebaja sõiduautoga Nissan Primera reg.nr xxx xxx liiklusõnnetus Kiiu-Soodla teel ning masin toimetati PPA valvega parklasse, kus see samal kuupäeval tekkinud lühise tagajärjel iseeneslikult süttis, kuna sõiduki esiosa oli liiklusõnnetuses deformeerunud. Enne auto valvega hoiukohta toimetamist soovis kaebaja, et sõiduki võimaliku iseenesliku süttimise välistamiseks eemaldataks sellelt aku, kuid politseiametnikud keeldusid seda tegemast, öeldes, et aku eemaldab sõidukit pukseeriv ettevõte OÜ "Falck Autoabi". Kaebajal on tunnistajaks M. V., kes viibis koos kaebajaga samas sõidukis ning ka politseinikega vestluse juures. M.V. oli küll alkoholijoobes ja viidi sündmuskohalt kiirabiga haiglasse, kuid alles pärast seda, kui kaebaja oli esitanud avariipolitseinikele aku eemaldamise taotluse; ta oli adekvaatne ja mäletab väga hästi, mis sündmuskohal toimus. Riigivastutuse seaduse(RVS) § 7 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju polnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega(lg 1). Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi(lg 2). Kahjuks ei eemaldanud sõiduki akut ei politseinikud ega sõidukit pukseeriv ettevõte OÜ "Falck Autoabi". Samas ei lubanud politseinikud auto akut eemaldada ka kaebajal. Seega jätsid politseiametnikud õigeaegselt toimingu sooritamata, mille tagajärjel hävisid tulekahjus sõiduk ja selle pagasiruumis olnud saed Husqvarna 254 väärtusega 600 eurot ja Husqvarna 357 väärtusega 700 eurot; tööriistakott, kus olid kahed haaratsid, langetuslabidas, kaks mõõdulinti, kiiver koos kõrvaklapi ja maskiga, viilid, kolm saeketti, kaks saelatti - kokku väärtusega 200 eurot; tööpüksid ja -jakk kokku väärtusega 100 eurot - kogusummas 1600 eurot. Kaebaja esitas hävinenud asjade turuväärtuse interneti andmetel, mille eest ta saab osta samaväärsed asjad asemele, kuid need pole uute esemete hinnad, arvestatud on nende kasutusaega. Auto oli väga vana, 1991.a. väljalase, avarii tagajärjel oli sõiduki esiosa lömmis. Alusetu on vastustaja väide, et PPA ei vastuta sõiduki hävimise eest. Pole oluline, kas masin süttis
2. või
3. septembril, alates hetkest, kui politseiametnikud võtsid kaebaja auto oma valdusesse, vastutavad nad täielikult masina hävimise eest. Ainuüksi fakt, et sõiduki esiosa oli avariiline, mille tõttu ei saanud avada isegi sõiduki kapotti, mida kinnitasid ka kohtuistungil üle kuulatud 2 politseiametnikku, tähendab, et oht sõiduki süttimiseks lühise tõttu oli täiesti reaalne, sest on üldteada, et sõiduki esiosas paiknevad nii mootor kui ka aku. Seega oleks politsei pidanud tarvitusele võtma kõik meetmed, et välistada sõiduki iseeneslikku süttimist, kuid neid ei rakendatud, sest loodeti kergemeelselt, et midagi ei juhtu. Kui politseinikel endil puudusid vastavad teadmised või tööriistad aku eemaldamiseks, oleksid nad pidanud tegema kõik endast oleneva, et aku saaks eemaldatud, kasvõi välja kutsuma päästeameti, seda enam, et sellele juhtis tähelepanu ka kaebaja. Kuid PPA vastutaks sõiduki hävimise eest ka siis, kui kaebaja poleks aku eemaldamise taotlust esitanud, kuna politsei võttis auto oma parklasse. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebusest pole võimalik aru saada, milline on see õigusvastane tegu, mis põhjustas kaebajale kahju. Sündmuskohal tegutsenud politseinikud kinnitavad, et kaebaja ei pöördunud nende poole taotlusega eemaldada sõidukist aku, et välistada auto võimalikku iseeneslikku süttimist. Kuid isegi kui kaebaja oleks niisuguse taotluse esitanud, poleks selle täitmata jätmine olnud õigusvastane tegu. Ükski õigusakt ei kohusta politseinikku eemaldama akut avariiliselt sõidukilt, politseiametnikel puudub aku ohutuks eemaldamiseks varustus ja väljaõpe. Akud paiknevad sõidukitel erinevates kohtades, samuti on erinevad nende kinnitused. Konkreetse auto ehitust tundmata oleks politseinik aku eemaldamise käigus võinud ise saada viga, samuti põhjustada lühise ja sõiduki süttimise. Aku eemaldatakse ainult siis, kui selleks on põhjust, näiteks kui midagi tilgub või kui on suitsu, siis kutsutakse kohale päästeamet. Praegusel juhul polnud mingit põhjust hakata akut eemaldama, kuna kapott oli nii kortsus, et seda ei saanud lahti. Päästeameti kutsumiseks polnud põhjust, sest puudus päästesündmus, sõidukil puudusid mistahes viited selle võimalikule süttimisohule. Kui kaebaja pidas aku eemaldamist vältimatuks, oleks ta võinud teha seda ka ise. Tegemist pole politsei veaga, auto läks põlema alles 2 päeva peale avarii toimumist 3.09.2012.a. Auto põlengu kohta koostati akt, seal ei tuvastatud süütamist. Vastustajale teadaolevalt sai tugevas alkoholijoobes olnud M.V. avariis viga ja viidi kiirabiga sündmuskohalt haiglasse. Nende andmete põhjal on tõsiselt alust kahelda, kas M.V. oli avariipaigal seisundis, mis võimaldas ta ümbritsevat adekvaatselt tajuda. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja esitatud tulekahjus hävinud asjade nimekirja, mille eest ta soovib hüvitist saada, kuid vaidlustab asjade maksumust. Vastustajale pole teada, millises seisukorras olid need esemed tulekahju tekkimise ajal. Kaebaja väidab, et sai sõiduki põlengu tõttu 1600 eurot kahju, kuid pole oma väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Kahju suuruse tõendamiseks 2 ei piisa kaebaja paljasõnalistest väidetest. Kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud kahju suurust, siis ei saa kahju hüvitamine mingil juhul kõne alla tulla. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab RVS(§ 1 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega(§ 7 lg 1). Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi(§ 7 lg 2). Viidatud sätete alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu(§ 7 lg 3). RVS §-s 7 lg 1 sisaldub ka põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel, mis tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult. Sama põhjusliku seose nõue laieneb ka tegevusetusega tekitatud kahjule. Kaebaja väitel süttis tema auto PPA parklas põlema sellepärast, et politseinikud jätsid masina aku juhtmed lahti ühendamata, kuigi tema seda avariipaigal nõudis. Seega taotleb kaebaja vastustajalt politseiametnike tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud sündmuskohal käinud politseiametnikud Kersti Kald ja Liivi Leukmann-Sügis eitavad, et kaebaja oleks nõudnud akujuhtmete lahtiühendamist. Kuivõrd sõiduki ninaosa oli avarii tagajärjel tugevalt deformeerunud, oleks juhtmete lahtiühendamiseks pidanud kohale kutsuma päästeameti meeskonna, milleks aga puudus põhjus, kuna autost kütust ega õli ei lekkinud ja suitsu ei tulnud. Seega puudus PPA-l kohustus tagada, et kaebaja auto aku juhtmed oleks peale liiklusõnnetust lahti ühendatud ning PPA pole vastutav auto hilisema süttimisega kaebajale väidetavalt põhjustatud varalise kahju eest. Kui kaebaja leidis, et akujuhtmed tuleb lahti ühendada, oli tal endal võimalik seda teha pärast liiklusõnnetuse materjali vormistamise lõpetamist 1.09.2012.a. politseis, auto süttis ju alles 3.09.2012.a. kell 01.
4. Samuti oli kaebajal enne põlengut piisavalt aega, et viia ära auto pagasiruumi jäänud esemed, mille hüvitamist ta nüüd vastustajalt nõuab. Peale selle pole tõendamist leidnud, et kaebajale üldse oleks kahju tekkinudki. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja esitatud tulekahjus hävinud asjade nimekirja, mille eest ta soovib hüvitist saada, kuid vaidlustab asjade maksumust. Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, millal ja mis hinnaga ta omandas kõnealused esemed ning milline oli nende kulumisaste 1.09.2012.a. seisuga. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 3