Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt A K hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud: riigilõiv 400 eurot. Välja mõista kostjalt A K hageja Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord lk 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja taotlus ja põhjendused Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmisid hageja Swedbank AS (edaspidi hageja) ja kostja A K (edaspidi kostja) 30.12.2010 laenulepingu nr 10-090709-VV (edaspidi leping) summas 83 519.00 EEK (kaheksakümmend kolm tuhat viissada üheksateist) intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2015, sihtotstarbega laenulepingute nr 07-149012- VL ja 08-016088-VL refinantseerimine. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval (lisa 1). Kostja jäi laenusumma ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 15.03.2011 – 15.10.2011, olles võlgnevuses 8 (kaheksa) osa- ja intressimaksega, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 27.04.2011 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 12.05.2011 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, lõpetab hageja lepingu ühepoolselt ning alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult (lisa 3). 21.10.2011 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles (Lisa 2). 07.03.2013 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6 557.69 EUR s.h põhiosa 4 468.12 EUR, intress 747.32 EUR perioodil 15.01.2011 – 21.10.2011 ja põhiosa viivis 1 342.25 EUR perioodil 15.02.2011-07.03.2013 (lisa 2). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. lk 3
kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palume kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina.
kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse , kui kostja võtab hagi kohtule esitatud avalduses või eelmenetluses hageja hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses õigeks.
’ lg 3 kohaselt võib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks määrata lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni .
lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind.
Sama sätte 2. lõike kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja nõue on 4 468.12 eurot. Ühe aasta viivis 0.055% (panga hinnakirjast tulenevalt, Lisa 4) aastamääraga on 896.98 eurot, seega hagihind on 7 454.66 eurot, milliselt summalt riigilõiv hagi elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu on 400 eurot (lisa 5). Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407, 440 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust, p a l u b h a g e j a : 1) lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult; 2) välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks 6 557.69 EUR; 3) välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt 4) (4 468.12 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni panga hinnakirjas sätestatud määras (lepingujärgne intressimäär aastas, 0.055%); 5) kõik menetluskulud jätta kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 EUR); 6) välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks menetluskulud; lk 4 7) välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 8) tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Kostja seisukoht Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Kostja leidis, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Kostja on nõus maksma võlga ositi, graafiku alusel, alates maist. Seoses raske materiaalse olukorraga peres (töökoha kaotus, ema surm ja muud asjaolud) ja sellega, et palk uuel töökohal on umbes 800-900 EUR kuus ja sellest lähevad maha elatis 175 EUR’i kuus ja Sampo panga laen 150-200 EUR’i kuus soovib hageja maksta osadena nii põhivõla kui menetluskulud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa Kohus selgitab pooltele, et
1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.