← Eesti

2-11-9076/35

Obsah (6)§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-9076 Tsiviilasi OÜ E hagi Osaühingu R (endise ärinim

§ 174

lg-st 1 ning 175 lg-st 1 palub hageja määrata kindlaks hagejale hüvitavad menetluskulud (sellest 3780 € õigusabikulud ja 1278,23 € riigilõiv) summas 5058,23 eurot. Hageja soovib kulude hüvitamist lepingulise esindaja OÜ Actum Consult arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Kohus edastas 25.02.2012 määrusega hageja avalduse kostjatele. Kostjate lepinguline esindaja sai avalduse kätte 25.02.2013, kuid vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 2 Harju Maakohtu 14.12.2012 otsus jõustus 15.01.2013. Hageja esitas 13.02.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab

§ 174

lg 3 ja lg 6 nõuetele.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 3780 eurot ja riigilõivu 1278,23 eurot, kokku 5058,23 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 255,64 eurot (kd I lk 13) ja haginõude suurendamise avalduselt 1022,59 eurot (kd II lk 11), kokku 1278,23 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 1278,23 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjatel hagejale hüvitada. Hageja avaldusest nähtuvalt kasutas ta õigusabiteenuseid hinnaga 80-100 eur/h+km ning kokku kasutas ta esindaja teenust 41 tundi, mis kulus hagiavalduse ja täiendavate avalduste koostamisele, kostja seisukohtadega tutvumisele ja nendele vastuste koostamisele, samuti istungiteks ettevalmistamisele ja istungitel osalemisele. Kohus leiab, et kuigi kostja pole esitanud vastuväidet hageja lepingulise esindaja kulude kohta, on hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus osaliselt selgelt põhjendamatu. Selgelt põhjendamatu on hageja esindaja poolt Harju Maakohtu kostja kaasamise määrusega tutvumiseks ja edastamiseks näidatud aeg 1 tund. Tavatingimustes ei peaks Harju Maakohtu 27.03.2012 kostja kaasamise määrusega (vt I kd, TL 144) tutvumiseks ja edastamiseks kuluv aeg ületama 1-5 minutit, kuid ühelgi juhul ei saa mõistlikuks pidada antud mõnerealise määrusega tutvumiseks ja edastamiseks kuluvat aega üle 15 minuti. Sama kehtib hageja esindaja poolt 11.05.2012 kohtuistungi edasilükkamise taotlusega tutvumiseks ja edastamiseks märgitud ajakulu 1 tund osas – ka antud lihtsa ja lühikese taotlusega (vt I kd, TL 161-162) tutvumiseks, edastamiseks ja analüüsiks kuluv mõistlik aeg ei saa ületada 15 minutit. Samuti leiab kohus, et hageja esindaja kuludest tuleb maha arvata aeg kokku 7,5 tundi, mis esindajal kulus Tartu-Tallinn-Tartu marsruudil liiklemiseks, kuna sellel ajal ei osutanud hageja esindaja õigusabi. Lisaks tuleb arvestada, et hageja esindaja on nimetanud oma taotluses menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtuistungiks ettevalmistamise ajana eraldi ridadel kokku 8 tundi ja sõit Tartust Tallinnasse ei hõlmanud seega täiendavat kohtuistungiks ettevalmistamist. Kohus vähendab eeltoodut arvestades hageja esindaja nimetatud ajakulu kokku 9 tundi ja loeb kostja vastuväidete puudumisel põhjendatud ajamahuks 32 tundi. Hageja esindaja õigusabiteenuse hind 80-100 eurot/h on kohtu hinnangul mõistlik. Kokku on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulud kulud seega 3780 – 870 (kohus vähendab eelmärgitud põhjustel hageja õigusabikulude mahtu kokku 9 tunni võrra, mis vastab 870 eurole) = 2910 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 11 472,99 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt 3 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 12 800 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 4470 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja nõutavad esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjaid solidaarselt hüvitama hagejale menetluskulusid 4188,23 euro ulatuses, millest 1278,23 eurot on riigilõiv ja 2910 eurot esindaja tasu.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.