KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2013 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-1500 Haldusasi R.V’u kaebus Kaitsepolitseiametilt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotlus ja lõpetada R.V kaebuse menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KOHTU PÕHJENDUSED
- 17.07.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebaja R.V’u 15.07.2012 allkirjastatud kaebus Kaitsepolitseiametilt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot. Kaebuse kohaselt Kaitsepolitseiameti määrustega piirati kaebaja õigust kirjavahetusele, kokkusaamisi ja telefonikõnesid ning muid sidepidamisvahendeid sugulaste ja teiste isikutega. Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2011 otsusega mõisteti kaebaja õigeks KarS § 123, 331 ja § 184 lg 1 järgi. Taotluse kahju hüvitamiseks on ta Kaitsepolitseiametile esitanud 29.04.
- Kaitsepolitseiameti vastusega 19.06.2012 nr 63 jäeti taotlus rahuldamata. Hüvitamiskaebuse koos taotlusega riigilõivust vabastamiseks seoses maksejõuetusega on R. V allkirjastanud 15.07.2012.a. Kaebaja on Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seoses Kaitsepolitseiameti 05.09.2006 ja 25.10.2006 määrustega, millega piirati kaebaja kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulaste ja teiste isikutega, v.a. kaitsjaga.
- Tartu Halduskohtu 15.08.2012 kohtumäärusega vabastati R.V riigilõivu tasumisest haldusasjas 3-12-1500, võeti haldusasi menetlusse (HKMS § 120 lg 2) ning määrati vastustajaks Kaitsepolitseiamet. 22.10.2012 vastuses kohtunõudele vaidles vastustaja kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsusele vastu, leides , et R. V lõppes RVastS § 17 lg 3 kohaselt kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg 21.04.2011.a.
- Vastavalt HKMS § 283 lg-le 1 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal 1 kehtinud seadusest lähtudes. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg 4 esimese lause kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab.
- Arvestades haldusasja materjale (Kaitsepolitseiameti 05.09.2006 ja 25.10.2006 määrused), pidi kaebaja oma õiguste rikkumisest olema teadlik hiljemalt 2006.a sügisel, seega lõppes riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt hüvitamiskaebuse kohtusse esitamise tähtaeg 2009 sügisel. Riigikohtu halduskolleegium on 21.04.2008 asjas 3-3-1-84-07 käsitlenud eelpool nimetatud määruseid, mistõttu pidi kaebaja igal juhul 2008.a. teada saama kahjust ja selle põhjustanud haldusaktide tagajärgedest. Igal juhul lõppes RVastS § 17 lg 3 sätestatud kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg hiljemalt 21.04.2011.a. Hüvitamiskaebuse halduskohtule on R. V allkirjastanud 15.07.2012.a.
- Halduskohus leiab, et kaebus on esitatud nimetatud tähtaega rikkudes. Kaebuse tähtaegsus on oluline kaebuse lubatavuse eeldus ning mittelubatava kaebuse menetlemine on seega oluline kohtumenetluse normi rikkumine, siis on kohtumenetluses tulenevast uurimispõhimõttest, riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 3 ning HKMS § 46 lg 4 ls-st 1 ja § 124 lg-st 1 õigus kontrollida seda, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsusele on vastu vaielnud ka vastustaja oma 22.10.
- a vastuses kohtunõudele.
- Halduskohus küsis R.Vseisukohta kahju hüvitamise taotluse tähtaegsuse osas ning andis talle ühtlasi võimaluse taotleda kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamist HKMS § 124 lg 1 alusel. R. V leidis 13.02.2013 kohtule saabunud vastuses, et kaebus on tähtaegne. Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2011 kohtuotsusega nr 1-07-8640 mõisteti R.V õigeks ning alates sellest päevast muutusid ka Kaitsepolitseiameti 05.09.2006 ja 25.10.2006 määrused, millega piirati R.V õigust kirjavahetusele, kokkusaamistele, telefonikõnedele ja muudele sidepidamisvahenditele vabaduses viibivate isikutega, õigusvastasteks ja kaebajale tekitati kahju. Seega tuleb kaebaja arvates alates 05.05.2011 lugeda hüvitamiskaebuse esitamise 3 aastast tähtaega. Kaebaja esitas ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse juhuks, kui kohus ei aktsepteeri tema selgitusi.
- Kaebaja on kohtule esitatud taotluses taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Taotlust on ta põhjendanud sellega, et alles 05.05.2011 mõisteti ta õigeks ja kuna tal pole juriidiliselt kompetentne. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 lahendi nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust. Seal on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on ka oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Antud asjas on Riigikohtu halduskolleegium 21.04.2008 lahendis nr 3-3-1-84-07 käsitlenud Kaitsepolitseiameti 05.09.2006 ja 25.10.2006 määruseid, mistõttu pidi kaebaja igal juhul 2008.a. teada saama kahjust ja selle põhjustanud haldusaktide tagajärgedest. Käesoleval juhul nõustub kohus Kaitsepolitseiametiga selles, et R. V lõppes RVastS § 17 lg 3 kohaselt kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg hiljemalt 21.04.2011.a. Hüvitamiskaebuse halduskohtule on R. V allkirjastanud 15.07.2012.a
- Käesolevas asjast ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab 2 lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Antud juhtumil on kaebaja mittevaralise kahju nõudega esmakordselt haldusorgani poole pöördunud 29.04.2012, so rohkem kui viie aasta möödumisel, millal ta pidi olema teadlik nii temale tekitatud väidetavast kahjust kui ka selle tekitajast.
- Halduskohus leiab, et antud juhul ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla ka kaebaja õiguslik kogenematus ja seega tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Seega kaebetähtaja ennistamiseks alus puudub. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3