← Eesti

2-13-14363/10

Obsah (5)§ 31§ 86§ 85§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2013.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-14363 Tsiviilasi LVIAOÜ avaldus pank

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
  2. Määrata LVIAOÜ ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasuks 1280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kokku 1536 eurot ning hüvitada Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 78 eurot.
  3. Välja mõista LVIAOÜ-lt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 1536 eurot ja kulutuste hüvitis summas 78 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud LVIAOÜ esitas 28.03.2013 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt ei kata võlgniku vara tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. LVIAOÜ kinnitab, et on maksejõuetu ning palub välja kuulutada pankroti. Harju Maakohtu 11.04.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas LVIAOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruanne Oliver Ennok esitas 14.05.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul on vara väärtuses ligikaudu 92 000 eurot ning selle moodustavad Soome äriühingu KORVB & C osakud väärtusega 90 709 eurot, sõiduauto Citroen Jumpy väärtusega 1952,25 eurot ja nõuded kolmandate isikute vastu. Vara täpset väärtust on ajutise halduri sõnul raske hinnata, kuna see sõltub nõuete sissenõudmise edukusest ning samuti vajab täiendavat analüüsimist Soome õigusnormide kohaldamine võlgniku Soome filiaali nimel olevate osakute müügi osas, mis on juba Soome täitevameti poolt arestitud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi kokku ligikaudu 2 100 000 eurot. Kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2012.a teisel poolel, kui võlgniku vallasvara arestiti ja müüdi ning võlgnik lõpetas aktiivse majandustegevuse. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne nii 2011.a 3 kvartalit kui ka 2012.a 3 kvartalit. Kuigi võlgniku
  4. majandusaasta lõppes nõuetekohase omakapitaliga, on võlgniku võime tasuda lühiajalisi kohustusi olnud nõrk juba alates 2010.a lõpust. Samuti on toimunud liigne finantseerimine võõrkapitali arvelt ning käibekapital on olnud defitsiidis. Võlgniku juhatuse liige on väitnud, et 2011.a aruandes on kajastamata pooleliolevad objektid summas 116 569,50 eurot. Väidetavalt on viga Soome raamatupidamisfirmas, kes osutas raamatupidamisteenust osaühingu filiaalile ning kes jättis vastavad summad
  5. aasta aruandes kajastamata. Pooleliolevad objektid summas 164 792 eurot on kajastamata ka 2012.a kahe esimese kvartali kokkuvõtetes. Tuvastamist vajab, kes ja miks on jätnud raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata. Arvestades, et pankrotiavaldus esitati 2013.a märtsis ning lähtudes ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumentidest võib väita, et võlgniku juhatus on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ning esineda võivad KarS § 3851 sätestatud süüteo tunnused. Samas vajab pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine lisaks äriühingu netovarale teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ja äriplaani 2 perspektiivikuse hindamist. Samuti eeldab antud kuriteo koosseis teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldaks võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist. Arvestades, et võlgnik tegutses Soome filiaali kaudu ning ka võlgniku vara hulka loetud osakud kuuluvad filiaalile, tuleb edasises menetluses tuvastada, kas on vaja rakendada EL Nõukogu määrust nr 1346/2000 piiriülese maksejõuetusmenetluse kohta. Samuti kohalduvad Soome filiaalile ja tema nimele registreeritud varadele Soome õigusnormid, mille kohaldamise osas halduril käesoleval ajal selge ülevaade puudub. Tagasivõitmise võimaluste juures märgib ajutine haldur, et võlgniku osaniku koosoleku protokollide kohaselt otsustati 05.02.2012 täiendavate käibevahendite tekitamise eesmärgil panna müüki kinnistu asukohaga Hoburaua 5, Tallinn hinnaga 230 000 eurot. 10.04.2012 osanike koosolekul otsustati kinnistu müüa 140 000 euroga. Kinnistul asus pooleliolev ehitis. Edasises menetluses vajaks täpsustamist, kas kinnistu hind oli vastavuses keskmise turuhinnaga vastavas piirkonnas. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus määrata ajutise halduri tasuks 1280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kokku 1536 eurot ning hüvitada büroole vajalike kulutuste katteks 78 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja LVIAOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§ 31lg-ga 6 kirjaliku nõusoleku alusel Oliver Ennoki.

Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 ja 4 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku ca 92 000 euro väärtuses ja sissenõutavaks muutunud kohustusi ca 2 100 000 euro ulatuses. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas

§-dega 90 ja 19 lg 1, 3 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige PR.

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas

§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel PR trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning 3 ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kokku 1536 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 78 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub haldur määrata büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb LVIAOÜ-lt välja mõista ajutise halduri tasu kogusummas 1536 eurot ja kulutuste hüvitis 78 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.