Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 164§ 170

2-12-35657 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 01. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-3565

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113.

Kostja vastuväited

1. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
3. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 2-12-35657
5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, seega annab kohus hinnangu aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. EEAS ja SO on sõlminud 02.05.2008 kliendilepingu nr 418799 (tl 35) ja tootelepingu nr XXX (tl 36), mille alusel EEAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS EEesitas kostjale arveid perioodi märts 2009 – juuni 2009 eest, viimase arve maksetähtaeg 18.06.2009 (tl 3845). Seega tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 algas aegumistähtaeg 01.01.2010 kell 00.00 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2012 kell 24.
7. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses 07.09.2012, seega ei ole nõue aegunud.
8. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et EEAS ja kostja sõlmisid 02.05.2008 kliendilepingu nr 418799 (tl 35) ja kliendilepingu lisa tootelepingu XXX (tl 36), millega EEAS müüs kostjale teenuse EK5 asukohas XXX, Tallinn. Lepingule kohaldatakse EA AS üldtingimusi (tl 48-59). Lepingu alusel kohustus EEAS osutama kostjale teenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. EEAS esitas kostjale arved 1786461, 1807105, 1832256, 1855300 (tl 38-45), kokku summas 1493,50 krooni ehk 95,45 eurot, mitte 95,46 eurot nagu on hageja ekslikult märkinud hagis (tl 29-31). Kostja arveid ei tasunud, mistõttu loovutas EEAS nõude kostja vastu hagejale, millest on kostjat teavitatud 03.10.2011 teatisega (tl 34). 3 2-12-35657 Poolte vahel puudub vaidlus, et pooltevaheline leping on lõppenud mais 2009. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks, et kostja tasus mais 2009 võlgnevused EEAS-ile EÜK esinduses ja, et kostja soovis lepingu lõpetamist seoses uude elukohta kolimisega ning, et EEAS pakkus kompromissina, et loobub ühendustasu nõudest. Kohus ei nõustu kostjaga, et EEAS ja hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja ei ole teavitanud kostjat võlgnevusest kahe aasta jooksul, mistõttu on võtnud kostjalt võimaluse tõendada enda väiteid. Üldtingimuste punkti 5.2.1 alusel on klient kohustatud täitma liitumislepingut, selle lisasid ning kehtivate õigusaktide nõudeid. Punkti 5.2.2 järgi on klient kohustatud tasuma õigeaegselt E poolt esitatud arved. Punkti 5.2.5 kohaselt klient on kohustatud teavitama koheselt E : kontaktandmete (nime, aadressi, kontakttelefoni) või teiste kliendi kohta liitumislepingusse märgitud andmete muutumisest, teatades ühtlasi uued andmed; muudest asjaoludest, mis võivad takistada liitumislepingu tingimuste nõuetekohasest täitmisest. Punkt 7.6 sätestab, et arve mittekättesaamine ei vabasta klienti arve tasumise kohustustest. Punkti 8.2 alusel klient võib liitumislepingus sätestatud korda järgides liitumislepingu ilma ette teatamata igal ajal üles öelda, Kirjalikus vormis sõlmitud liitumislepingu ülesütlemiseks tuleb kliendil esitada E kirjalik avaldus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks teavitanud EEAS-i kontaktandmete muudatustest, seega ei ole kostja ise käitunud heas usus ja vastavuses lepinguga. EEAS on oma kirjas teavitanud, et teavitas kostjat võlgnevusest mais 2009 (tl 79-80) kostja aadressil XXX, Tallinn, millele kostja ei reageerinud. EEAS loovutas nõude hagejale 2011, seega ei saanudki hageja varem kostjat võlgnevusest teavitada. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud nõudeõigust kostja vastu. Asjaolu, et kostjalt ei nõuta modemi tasu, ei tõenda, et kostjal ei ole tasumata kuutasud esitatud arvetel toodud perioodil, lisaks on kostja ise kinnitanud, et kostjal oli võlgnevus, mille kostja väidetavalt tasus, kuid vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Seega on arvel toodud kuutasud põhjendatud. Põhjendatud on ka arvel nr 1855300 (tl 44-45) toodud ühendustasu nõue summas 1180 krooni ehk 75,42 eurot. Kliendilepingu lisa kohaselt ühendustasu hõlmab endas E poolt kliendi ühenduspunktini ühenduse loomise kulusid. Juhul, kui 18 kuu jooksul arvates käesoleva tootelepingu sõlmimisest ei ole kliendi poolt (või E poolt kliendi poolse rikkumise tõttu) tootelepingut lõpetatud jääb ühendustasu E kanda. Liitumislepingu lõpetamisel enne 18 kuu möödumist selle sõlmimisest on klient kohustatud koos tarbitud teenuste eest esitatava lõpparvega hüvitama E ka ühendustasu (tl 36). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et leping lõppes enne 18-kuu möödumist, mistõttu on ühendustasu põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et EEAS loobus ühendustasu nõudest. Seega leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud arvetel toodud summas 95,45 eurot. 12.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kliendilepingu punkt 1 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,05% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% perioodi 18.06.2009 – 09.11.2012 eest summas 177,56 eurot (tl 30), millest palub välja mõista kostjalt 95,41 eurot. Kohus leiab, et kuna pooled on lepingus leppinud viivisemääraks kokku 0,05% (tl 35), siis tuleb ka nimetatud määras viivist arvestada, mis teeb viivisesummaks perioodi 18.06.200909.11.2012 eest 59,18 eurot (1240 päeva x 0,05% x 95,45 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on viivis summas 59,18 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 95,45 eurot ja viivis 59,18 eurot. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja enda kanda. 4 2-12-35657 Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 5