KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2013 Jõhvi Haldusasja number 3-12-1514 Haldusasi R.V kaebus Prokuratuurilt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotlus ja lõpetada R.V kaebuse menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest . ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KOHTU PÕHJENDUSED
- 18.07.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebaja R.V.16.07.2012 allkirjastatud kaebus Riigiprokuratuurilt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kaebuse kohaselt Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrustega piirati kaebaja õigust kokkusaamisele, kirjavahetust ja telefoni kasutamist. Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2011 otsusega mõisteti kaebaja õigeks KarS § 123, 331 ja § 184 lg 1 järgi. Kaebaja esitas kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile (mis edastati lahendamiseks Riigiprokuratuurile) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Riigiprokuratuuri vastusega 03.07.2012 nr RP-6-9/12/67 jäeti taotlus rahuldamata. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
- 23.10.2012 allkirjastatud vastuses kohtunõudele märkis vastustaja, et kaebuse esitamisega prokuröri tegevuse peale on vaidlustatud riigiasutuse tegevust, milleks on prokuratuur, mitte aga Riigiprokuratuur. Selline määratlus tuleneb prokuratuuriseadusest (ProkS) ja prokuratuuri põhimäärusest. ProkS § 1 lg 1 määratleb, et prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis ProkS § 1 lg 2 kohaselt jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. ProkS §-d 4 ja 5 reguleerivad Riigiprokuratuuri prokuröride ja ringkonnaprokuratuuri prokuröride ülesandeid, kuid ei nimeta ringkonnaprokuratuure eraldiseisvateks asutusteks, nähakse ette vaid prokuratuuri kui asutuse jagunemine ja sellest tulenevad ülesanded. Haldusülesandeid täitva asutuse seaduslik esindaja halduskohtus on asutuse juht, kelleks prokuratuuri puhul on riigi peaprokurör. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja tunnistada vastustajaks prokuratuur. 1
- Halduskohus küsis R. V seisukohta kahju hüvitamise taotluse tähtaegsuse osas ning andis talle ühtlasi võimaluse taotleda kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamist HKMS § 124 lg 1 alusel.
- R. V leidis 13.02.2013 kohtule saabunud vastuses, et kaebus on tähtaegne ning, et vastustaja Riigiprokuratuur tuleb asendada Prokuratuuriga. Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2011 kohtuotsusega nr 1-07-8640 mõisteti R.V. õigeks ning alates sellest päevast muutusid ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.02.2007 ja 29.03.2007 määrused, õigusvastasteks ja kaebajale tekitati kahju. Seega tuleb kaebaja arvates alates 05.05.2011 lugeda hüvitamiskaebuse esitamise 3 aastast tähtaega. Kaebaja esitas ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse juhuks, kui kohus ei aktsepteeri tema selgitusi. Kaebaja on kohtule esitatud taotluses taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Taotlust on ta põhjendanud sellega, et alles 05.05.2011 mõisteti ta õigeks ja kuna tal pole juriidiliselt kompetentne.
- Kaebaja on Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seoses Põhja Ringkonnaprokuratuuris 01.02.2007 koostatud vabadusepiiranguga isikule kohaldatavate lisapiirangute määrusega, millega keelati kriminaalasjas nr 06730000233 kahtlustatav R. V kuni 01.04.2007 lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised, kirjavahetus ja telefoni kasutamine (v.a suhtlemine riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute, samuti kaitsjaga), lühiajaline väljasõit ja lühiajaline väljaviimine ning vabastamine, Põhja Ringkonnaprokuratuuris 29.03.2007 koostatud määrusega, millega pikendati samu piiranguid kuni 01.06.
- Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.05.2007 määrusega lisapiirangud tühistati seoses kohtueelse menetluse lõpuleviimisega ning sellest tulenevalt lisapiirangute vajaduse aluse äralangemisega. Hüvitamiskaebuse halduskohtule on R. V allkirjastanud 16.07.2012.a.
- HKMS § 18 lg 1 kohaselt teeb halduskohus eelmenetluses kindlaks vastustaja. Kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel on vastustajaks kahju tekitanud haldusorgan. R. V on 13.02.2013 taotlenud kohtult vastustaja Riigiprokuratuuri asendamist Prokuratuuriga. Õige vastustaja määramine ei saa toimuda kaebuse esitaja tahtevastaselt. Kohus saab uurimisprintsiibist ning selgitamiskohustusest tulenevalt määratleda õige vastustaja. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et R. V taotlus kuulub rahuldamisele. Halduskohus asendab vastustaja. Kohaseks vastustajaks on seega Prokuratuur, mitte Riigiprokuratuur.
- Vastavalt HKMS § 283 lg-le 1 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg 4 esimese lause kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Toimiku materjalide järgi on R. V 01.02.2007 määrust vaidlustanud Riigiprokuratuuris, leides, et piirangud ei ole proportsionaalsed, vajalikud ega täida oma eesmärki ja seda põhjusel, et ta saab vajadusel suhelda teiste samas kriminaalasjas kahtlustatavatega. Riigiprokuratuuri 12.03.2007 määrusega on jäetud esitatud kaebus rahuldamata. Arvestades haldusasja materjale (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.02.2007 ja 29.03.2007 määrused), pidi kaebaja oma õiguste rikkumisest olema teadlik hiljemalt 2007.a kevadel, seega lõppes riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt hüvitamiskaebuse kohtusse esitamise tähtaeg 2010 kevadel.
- Halduskohus leiab, et kaebus on esitatud nimetatud tähtaega rikkudes. Kaebuse tähtaegsus on oluline kaebuse lubatavuse eeldus ning mittelubatava kaebuse menetlemine on seega oluline kohtumenetluse normi rikkumine, siis on kohtumenetluses tulenevast uurimispõhimõttest, riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 3 ning HKMS § 46 lg 4 ls-st 1 ja § 124 lg-st 1 õigus kontrollida seda, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. R. V leidis 13.02.2013 kohtule saabunud vastuses, et kaebus on tähtaegne. Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2011 kohtuotsusega nr 1-07- 2 8640 mõisteti R.V. õigeks ning alates sellest päevast muutusid ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.02.2007 ja 29.03.2007 määrused, õigusvastasteks ja kaebajale tekitati kahju. Seega tuleb kaebaja arvates alates 05.05.2011 lugeda hüvitamiskaebuse esitamise 3 aastast tähtaega. Kaebaja esitas ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse juhuks, kui kohus ei aktsepteeri tema selgitusi. Kaebaja on kohtule esitatud taotluses taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Taotlust on ta põhjendanud sellega, et alles 05.05.2011 mõisteti ta õigeks ja kuna tal pole juriidiliselt kompetentne.
- Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 lahendi nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust. Seal on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on ka oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Hüvitamiskaebuse halduskohtule on R. V allkirjastanud 16.07.2012.a
- Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg 4 esimese lause kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Toimiku materjalide järgi on R. V 01.02.2007 määrust vaidlustanud Riigiprokuratuuris, leides, et piirangud ei ole proportsionaalsed, vajalikud ega täida oma eesmärki ja seda põhjusel, et ta saab vajadusel suhelda teiste samas kriminaalasjas kahtlustatavatega. Riigiprokuratuuri 12.03.2007 määrusega on jäetud esitatud kaebus rahuldamata. Arvestades haldusasja materjale (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.02.2007 ja 29.03.2007 määrused), pidi kaebaja oma õiguste rikkumisest olema teadlik hiljemalt 2007.a kevadel, seega lõppes riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt hüvitamiskaebuse kohtusse esitamise tähtaeg hiljemalt 2010 kevadel.
- Käesolevas asjast ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.
- Halduskohus leiab, et antud juhul ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla ka kaebaja õiguslik kogenematus ja seega tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Seega kaebetähtaja ennistamiseks alus puudub. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3