Menetluskulude jaotus Hageja ja 3 isiku menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt olid poolte vahel mitu aastat kestnud ärisidemed, mille käigus müüs hageja kostjale erinevaid ehitusega seotud materjale ja osutas teenuseid. Kirjalikku lepingut poolte vahel ei sõlmitud. Ainuüksi 2009.a müüs hageja kostjale kaupu ja osutas teenuseid kogusummas 1 435 511,79 krooni. Kõikidel juhtudel, kui kostja hagejalt kaupu ostis, esindas kostjat müügitehingus M T, kes tegutses kostja projektijuhina. Mitte ühelgi juhul ei vaidlustanud kostja M.T volitusi teha tema nimel ostutehinguid hagejaga. Juulis 2009.a ostis kostja, keda esindas M.T, hagejalt kaupu kogusummas 376 310, 20 krooni. Selle eest esitas hageja kostjale tasumiseks 4 arvet, mis kõik kostja poolt tasuti. 31.08.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Pooled vaidlevad selle üle, kas M Tl oli õigus kostja nimel sõlmida vaidlusaluste arvete aluseks olevaid müügilepinguid ning võtta kaup vastu. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et M T oli kostja projektijuht, tegutsedes objektidel TL ja KK seal ehituse töövõtulepingud sõlminud kostja esindajana. Nimetatu on kohtu arvates tõendatud kostja seisukohaga 20.12.2012.a istungil, kus esindaja väitis, et kostja ei eita M T tegutsemist nendel objektidel. Samuti kostja esindaja 22.02.2013a istungil esitatud väidetega, et kostja oli TL peatöövõtja, tehti ehitus- ja renoveerimistöid, kolmas isik oli projektijuht. Eelnimetatud asjaolu tõendab ka kolmanda isiku vande all antud seletus, millest nähtuvalt oli M T TL ja KP rekonstrueerimisel kostja projektijuht ja asja materjalidele lisatud TL maja rekonstrueerimise nõupidamise protokoll (tlk 15), kus kolmas isik on märgitud kostja esindajaks. Asjas puudub vaidlus selles, et M T kohustuseks oli nimetatud objektidel töö tegemiseks hankida ka ehitusmaterjale ja seadmeid, tellida töid jm kostja poolt sõlmitud rekonstrueerimise lepingu täitmiseks. Kostja esindaja seletustest 22.02.2003.a istungil nähtub, et kolmandal isikul oli õigus ostu-müügilepingud sõlmida. Nimetatu on tõendatud ka M T vande all antud seletustega. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja poolt ei ole esindamiseks kolmandale isikule väljastatud kirjalikku volitust. Puudub vaidlus ka selles, et enne vaidlusaluste arvete esitamist oli kolmas isik kostjat esindades ostnud hagejalt kaupu ja teenuseid peaaegu 1, 5 miljoni krooni eest. Kõik nimetatud kaupade ostuarved tasuti. Kohtu arvates on tähelepanuväärne käesolevas asjas see asjaolu, et kostja väidete kohaselt toimus konkreetsete kaupade ostmine kokkuleppel kostja juhatuse liikme ja kolmanda isiku vahel. Kostja esindaja väidete kohaselt sai kolmas isik nõusoleku sõlmida müügileping, kui ta oli selle kooskõlastanud kostja juhatuse liikmega. Suhtlust hageja ja kostja juhatuse liikmete vahel ei olnud. Kuivõrd kolmas isik tegutses kahel ehitusobjektil projektijuhina ja oli varasemalt hagejalt kostja nimel suures mahus kaupu tellinud, siis võis hageja TsÜS § 116 lg 2 alusel eeldada, et kolmas isik tegutseb kostja nimel. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku poolt kostja nimel tehtud vaidlusalused tehingud on kehtivad. Kohtu arvates on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et kolmandal isikul oli esindusõigus sõlmida ostu-müügilepinguid ehitusega seotud kaupade ostmiseks ja ehitusega seotud teenuste tellimiseks. Eelkõige on nimetatu tõendatud kolmanda isiku vande all antud seletustega, milles ta kinnitab endal taolise esindusõiguse olemasolu. Kohtu arvates on kolmanda isiku seletustes esiletoodu veenev ja elulised asjaolud esitatud loogiliselt ning sellest tulenevalt ei ole kostja kahtlused kolmanda isiku seletuste ebausaldusväärsuses põhjendatud. Kohus osutab, et kolmanda isiku seletused haakuvad ka kostja enda väidetega. Kostja esindaja väidete kohaselt 22.02.2013.a istungil nähtub, et kostja juhatuse liige on avaldanud, et objektidest tal üksikasjalikku ülevaadet ei ole. Kogu ehitustöö ja selle läbiviimine oli antud kolmandale isikule. Kohus on seisukohal, et 3. isiku esindusõiguse olemasolu ehituskaupade ja teenuste ostmiseks nimetatud objektidele on veenvamalt tõendatud ka seetõttu, et käesolevas asjas ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et konkreetse kauba ostmise suhtes lepiti 3. Isiku ja kostja juhatuse liikme vahel eelnevalt kokku kirjalikult. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav kostja väide, et kahe suuremahulise rekonstrueeritava ehitusobjekti kõikide materjalide spetsifikatsioon, kogus, hind (sh näiteks puidumaterjal, kivid, teibid, kruvid, poldid, pintslid, viilid, lõikekettad jne) kooskõlastati kolmanda isiku ja kostja juhatuse liikmete vahel telefoni teel. Veenvam ka kostja enda väidetest tulenev, et kolmandale isikule oli antud täisvolitus kogus ehitustöö läbiviimiseks. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et 3. Isikul oli õigus sõlmida kostja nimel ostu- müügilepinguid ehitusmaterjalide ostmiseks ja ehitamisega seotud teenuste tellimiseks ja nende vastuvõtmiseks. 3. isiku vande all antud seletustega on kohtu arvates tõendatud, et ostu-müügilepingute sõlmimine toimus jooksvalt ehitamisega, ostu-müügilepingute sõlmimine (kauba tellimine) toimus iga päev, arve saadud kaupade eest esitati koondina hiljem. Kohtule esitatud arvetest (tlk 39-49) nähtub hageja poolt kostjale müüdud ehitusmaterjalide, seadmete rendi jmt hind ja kogus.
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Arvetele on kauba kättesaamise kohta allkirja andnud kolmas isik M.T, kes eeltoodu alusel oli kostja esindajaks. Kohus asub seisukohale, et hageja on oma müügilepingust tuleneva kohustuse kaup üle anda, täitnud.
lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega tuleb eeldada, et täitmine on olnud nõuetekohane. Kostja väited, et kaupa pole üle antud on jäänud paljasõnaliseks. Asjas ülekuulatud tunnistajate ütlused kostja seisukohta ei toeta. Kuna hageja on tõendanud, et kaup on kostjale üle antud on kostjal kohustus tasuda müügilepingust tulenev müügihind. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja arvetel märgitud summasid tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise
Esitatud arvetel on märgitud maksetähtajaks 07.09.2009 ja 14.09.2009.a. Hageja nõuab viiviste tasumist alates 15.09.2009.a. Hageja on arvestanud viivist 22.03.2013.a seisuga 2491,36 eurot. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostja põhivõlga ei ole tasunud on kohtu arvates viivistenõue põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista
lg 1 p 1 alusel põhivõlg 8787,87 eurot ja
lg 1 p 6 alusel viivis
Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis edasiulatuvalt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367. Kohus on seisukohal, et hageja edasiulatuv viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Kuna hagi tuleb rahuldada tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja 167 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.