Kohtu leidis ebaõigesti, et hageja ja A.R poolt liiklusõnnetuse tehiolude kohta esitatud seletused ja skeemid vastuolulised, sest tegelikult vastuolu puudub. Nii 12.04.2010 kui ka 15.04.2010 seletuse kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjuseks hageja jaoks ootamatu BMW pidurdamine. 5 Võrreldes 12.04.2010 seletusega on 15.04.2010 seletus aga detailsem, kuna hageja selgitas täiendavalt, et BMW pidurdamine oli hageja jaoks ootamatu, kuna hageja vaatas eelnevalt paremal asuva kaupluse poole. Asjaolust, et 15.04.2010 seletus on täpsem ei saa teha järeldust, et 15.04.2010 seletus on 12.04.2010 seletusega vastuolus. Hageja osundab, et A.R 12.04.2010 ja 27.04.2010 seletustes ei tulene, et A.R oleks oma BMW XXX tänava ristmiku ees peatanud muul viisil kui äkiliselt pidurdades. Maakohus on ka hageja 16.04.2010 seletust ilmselt valesti mõistnud, kuna 16.04.2010 seletuses ei ole hageja kirjutanud, et ta vaatas paremale siis, kui BMW jõudis XXX ristmikule. Seega puudub hageja ja A.R seletustes maakohtu poolt väidetud vastuolu. Kohus märkis, et skeemilt ei nähtu, millisel ajahetkel olid sõidukid asendites A ja B ning millisel ajahetkel, st kas kokkupõrke hetkel, vahetult pärast seda või hiljem, asendites A1 ja B1. Hageja märgib, et A.R poolt koostatud skeem kujutab sõidukite nö lõppasendeid pärast liiklusõnnetust, st ajal, kui sõidukeid oli liikluse takistamise vältimiseks juba liigutatud. Isegi, kui hageja ja A.R seletustes oleksid teatud vastuolud, ei saaks järeldada, et just hageja on kostjale valeandmeid esitanud. Maakohus ei ole hageja ja A.R seletusi ja skeeme tõenditena igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud (
Samuti jättis maakohus arvestamata, et hageja ja A.R poolt vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist täidetud vormil „Teade liiklusõnnetusest“ on osapooled esitanud ühise liiklusõnnetuse toimumise koha skeemi ja kinnitanud skeemi õigust oma allkirjadega. Arusaamatu on ka maakohtu järeldus, mille kohaselt peaksid paljudes liiklusõnnetustes osalenud isikud omama kogemusi liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemi täpsemaks koostamiseks ja vormistamiseks. Varasemalt toimunud liiklusõnnetuste hulgal ei ole käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohast mingisugust tähtsust, kuna asjaolu, et hageja või A.R on ka varasemalt liiklusõnnetustes osalenud, ei anna ega saagi anda kostjale õigust 09.04.2010 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamisest keelduda. Hageja varasemalt toimunud liiklusõnnetuste toimumise fakt oli kostjale kindlustuslepingu sõlmimise ajal teada. Kohtuotsuse kohaselt ei saanud liiklusõnnetus olla hageja jaoks ootamatu, kuna hageja sõitis oma koduteel ja pidi seetõttu teadma, et ristuva XXX tänava ees on liiklusmärk „anna teed“ ning tema ees liikuv BMW võib liiklusmärgi ees peatuda. Maakohtu sellise seisukoha järgi ei saaks ükski liiklusõnnetus olla ootamatu. Lisaks ei selgu otsusest, millistele asjas esitatud või kogutud tõenditele tuginedes asus maakohus seisukohale, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
Maakohtu hinnangul tõendab Lettore arvamus, et hageja kirjeldatud liiklusõnnetuse käik ei ole tehniliselt usutav ning põhjendatud. Hageja leiab, et Lettore arvamus ei oma tõendi kvaliteeti, kuna selle alusel ei ole võimalik välja selgitada asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid (
Isegi juhul kui käsitleda Lettore arvamust tõendina, ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga (
Otsusest ei ole võimalik tuvastada, millised laused kajastavad Lettore arvamusest nähtuvaid asjaolusid, millised laused maakohtu järeldusi ning millistel asjas esitatud ja kogutud tõenditel maakohtu järeldused rajanevad. Maakohus leidis, et vastavalt tuvastatud asjaoludele ja tingimuste p-le 3.1 tuginedes vabanes kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuna hageja eksitas kostjat kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude osas. Hageja leiab, et kõnesolev seisukoht rajaneb tingimuste p 3.1 ja VÕS § 452 lg 2 p 3 ja p 4 ebaõigel kohaldamisel. VÕS § 452 lg 2 p 4 kohaselt ei saa kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda üksnes seetõttu, et kindlustusvõtja on mõne kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja hüvitamiskohustuse ulatuse seisukohast tähtsusetu asjaolu kohta esitanud ebatäpseid andmeid. Lisaks oleks kohus pidanud hagi rahuldamata jättes kontrollima ja 6 põhjendama, miks vabanes kostja maakohtu poolt tuvastatud hageja väidetavaid rikkumisi arvestades kindlustuslepingu täitmise kohustusest mitte osaliselt, vaid täies ulatuses. Maakohus jättis arvestamata hageja väited, mille kohaselt on kahju hüvitamisest keeldumine vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal on alust arvata, et kostja keeldumine 09.04.2010 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamisest ei ole tingitud kostja poolt kohtumenetluses esile toodud asjaoludest, vaid hoopis sellest, et tegemist on juba teise kindlustusjuhtumiga samal kindlustusperioodil. Kuna kostja on kindlustuslepingu alusel seoses 28.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumiga juba 113 200 krooni suuruse hüvitise välja maksnud, ei ole kostja huvitatud teise ja veel suurema kindlustushüvitise väljamaksmisest samal kindlustusperioodil. Kostja peab kahju hüvitamisest keeldumise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel ning kahju hüvitamisest keeldumise otsuse tegemisel otsust põhjendama ja selgitama. Vastuvõtmatu on, et kostja hakkab kahju hüvitamisest keeldumise põhjuseid otsima või juurde looma alles kohtumenetluse käigus. Antud juhul on kostja just selliselt toiminud. Eelnevale lisaks, põhjendamatu on maakohtu järeldus, et ei ole usutav, et hageja ostis Volkswageni hinnaga 285 000 krooni. Samuti on vastuolulised Volkswageni kindlustusjuhtumi eelset seisukorda puudutavad maakohtu järeldused. Hageja leiab, et maakohus on menetluskulusid jaotades
lg 1, 2 ja 3 ebaõigesti kohaldanud ja § 162 lg 4 ja § 169 lg 3 ebaõigesti kohaldamata jätnud. Maakohus oleks pidanud kostja menetluskulud ka hagi rahuldamata jätmise korral täielikult või osaliselt kostja enda kanda jätma, kuna kostja keeldus kohtuväliselt hagejale selgitamast, miks ja millistele tõenditele tuginedes ei pea kostja 09.04.2010 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel kostjale tekkinud kahju hüvitamist võimalikuks. Hageja hinnangul tuleb
lg 3 alusel jätta kostja kanda järgnevad menetluskulud: Ain Leppiku eksperdi arvamuse ja kohtuliku ekspertiisi läbiviimise kulud; Swedbank Liising AS-ilt dokumentide väljanõudmise kulud; tunnistaja E.E.N ülekuulamisega seotud kulud. Vastustaja seisukoht
Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning
Samuti võtab kohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Poolte vahel oli sõlmitud autokindlustuse kindlustusleping, mille tingimuste p 3.3 kohaselt ei hüvitata kahju, kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse osas teadlikult valeandmeid (I kd. lk 179). 7 Vaidlust ei ole, et 09.04.20010 toimus Tallinnas, XXX ja XXX tänavate ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid hageja juhtimisel olnud Volkswagen ja sõiduk BMW X5, mida juhtis A.R. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja keeldus hagejale kindlustushüvitist välja maksmast põhjusel, et hageja oli esitanud liiklusõnnetuse asjaolude kohta valeandmeid (I kd lk 23). 01.05.2011 esitas hageja maakohtule nõude kindlustushüvitise saamiseks. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja hageja vaidlustas kohtuotsuse eelkõige põhjusel, et maakohus on hinnanud valesti kogutud tõendeid ja selle tulemusena jõudnud ebaõige lahendini. Hagimenetluses peab kumbki pool
lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejal tuli tõendada väidetava liiklusõnnetuse toimumine, selle asjaolud, kahju tekkimise põhjus, sõiduki seisund ja kahju suurus. Hageja oma väiteid ei tõendanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt esitatud andmed ei olnud tõesed. Hageja väited olid omavahel vastuolus ja vastuolus ka teist sõidukit juhtinud A.R esitatud õnnetuse toimumise kirjeldusega. Vastuolud koos osundatud asjaoludega vähendavad hageja esitatud väidete usaldusväärsust, samuti vahetult otsasõidu eelselt samas kohas hageja ja teise avariis osalenud sõidukijuhi A.Rga toimunud kohtumise varjamine. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostja vastuses esitatud seisukohaga, et hageja usaldusväärsust vähendab tema huvitatus asja lahendist. Tsiviilvaidluses on pooltel võrdne huvi ja õigus eeldada, et vaidlus lahendatakse tema kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et sõidukite kokkupõrge oli korraldatud kavatsetult. Maakohus hindas seejuures tunnistajate E.-E. N ja M. N ütlusi, ekspertide H. Rämmali, J. Luppini ja R. Mündi arvamusi ning tuvastas sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude ja kahju osas teadlikult valeandmete esitamise. Riiklikult tunnustatud auto- ja liiklustehnika ekspertide Hans Rämmali ja Janek Luppini 08.12.2011 arvamuses fikseeritud vaidlusaluse liiklusõnnetuse koha tehiolude ning sündmuskoha tehioludele, sõidukijuhtide seletustele ja sõidukite vigastustele antud liiklustehnilise hinnanguga on hageja poolt hagi aluseks toodud väited kummutatud. Ekspert R. Münt arvamusega on lisaks tõendatud, et sõidukil müügi ajal 2009 olnud vigastused jäidki kuni 09.04.2010 liiklusõnnetuseni kõrvaldamata.
Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et hageja oli esitanud kostjale valeandmeid nii 09.04.2010 liiklusõnnetuse toimumise kui liiklusõnnetusega tekitatud kahju suuruse kohta. Hageja väited liiklusõnnetuse toimumisest ja talle tekitatud kahjust ei ole tõendatud. Maakohus tuvastas, et sõiduki kokkupõrke kohta kogutud asjaolud ja sündmuskoha olud kogumis tõendavad, et hageja põhjustas kahju tahtlikult või raskelt hooletult. Lisaks tuvastas maakohus, et tegelikkusele ei vastanud hageja väited, et sõiduk oli enne avariid tehniliselt korras ja et hageja esitas kostjale auto seisundi kohta teadlikult valeandmeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kooskõlas
lg-ga 1 analüüsinud kogumis esitatud tõendeid ja kujundanud nende alusel oma siseveendumuse. Tõendite teistsuguseks hindamiseks ringkonnakohtul alust ei ole. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei ole Lettore OÜ arvamus tõendiks asjas.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Apellandi väited ei anna alust muuta maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Maakohtu otsus on kooskõlas
Kostja keeldumine kahju hüvitamisest ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, vaid kooskõlas kindlustuslepingu tingimuste p-ga 3.3 ja seaduslik. Oletustel põhineb ja asja materjaliga ei ole kooskõlas hageja väide, nagu oleks talle keeldutud hüvituse maksmisest seetõttu, et sama kindlustuslepingu alusel samal kindlustusperioodil on talle seoses 8 28.12.2009 toimunud kindlustusjuhtumiga hüvitist makstud. Kostja on hüvitise maksmisest keeldumist piisavalt põhjendanud. Õige on apellandi väide, mille kohaselt hagejal varasemate liiklusõnnetustes osalemise fakt ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kuid sellele asjaolule ja ka sellele, et teine 09.04.2010 liiklusõnnetuses osaleja A.R on korduvalt osalenud avariides, ei rajanud maakohus otsust ega jätnud sel motiivil hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled esitasid taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu protokolli parandamise taotluste põhjendustega, jätab taotlused rahuldamata ja lisab vastuväited
Menetluskulude jaotus 7. Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda.
lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.