Kohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate mentluskulud nende endi kanda. 19.08.2009 sõlmitud kokkuleppest ja lisast 1 tuleneb, et 3 Step IT OÜ tunnistas raha tasumise kohustuse olemasolu AS Sertifitseerimiskeskuse ees. Kuna maksegraafiku alguses kohustus 3 Step IT OÜ korraldama maksete tasumise AS-le Sertifitseerimiskeskus, siis sisuliselt lepiti AS Sertifitseerimiskeskus ja 3 Step IT OÜ kokku selles, et kohustusega ühineb Product Support OÜ.
lg 1 järgi võib kohustuse üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Asjas puudub vaidlus selles, et 19.08.2009 kirjalikus kokkuleppes puudub Product Support OÜ tahteavaldus selle kohta, et ta soovib kohustusega ühineda. Nimetatud tahteavaldus on aga väljendatud Product Support OÜ tegudega ja hilisemalt sõlmitud kokkuleppega maksegraafiku muutmiseks. 12.04.2011 Product Support OÜ seadusliku esindaja e- kirjast (tlk 27) nähtuvalt tunnistas Product Support OÜ võlgnevuse olemasolu hageja ees. Tulenevalt makseraskustest taotles Product Support OÜ maksegraafiku muutmist. Pooled jõudsid uues maksegraafikus kokkuleppele ja allkirjastasid selle (tlk 25-26). Vastavalt uuele kokkuleppele tasus kostja makseid kuni augustini 2011. 2011 augustist alates keeldus Product Support OÜ maksegraafikujärgseid summasid tasumast. Product Support OÜ on keeldunud põhjendamatult oma kohustuse täitmisest. Kohustusega ühinemisel tekib
lg 4 järgi solidaarkohustus.
lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on suunanud nõude kostja 1 vastu. 3 Kostja 1 väited, et ta tasus aastaid märkimisväärselt suuri summasid „hea tahte” märgina ja kõlbelise kohustuse täitmiseks, ei ole veenvad. 23.12.2008 sõlmiti Sertifitseerimiskeskus AS ja 3 Step OÜ vahel kontoritehnika liisinguleping nr 3S014393-LO00-000-000 (tlk 73-76). Nimetatud liisingulepingu p-s 6 leppisid lepingupooled kokku liisingumaksete tasumises. 23.12.2008 sõlmitud kontoritehnika liisingulepingus Sertifitseerimiskeskuse AS ja 3 Step IT OÜ liisinguesemete hooldamises ja opereerimises kokku ei leppinud. Selleks puudus ka vajadus, sest samad pooled olid 22.10.2007 sõlminud hooldus- ja opereerimislepingu (tlk 12-21), mille p-de 2 ja 3 järgi kohustus 3 Step IT OÜ teostama AS-le Sertifitseerimiskeskus liisitud seadmete hooldust ja opereerimist, kusjuures lepingu p-st 10 tulenevalt sisaldub osutatav teenuse hind liisingulepingute hinnas. Asjas puudub vaidlus selles, et kooskõlas 23.12.2008 liisingulepingu p-ga 14 loovutas 3 Step IT OÜ liisingulepingulepingu Nordea Finance Estonia AS-le (edaspidi Nordea). Asjast ei nähtu, et liisingulepingu loovutamisega lõppes AS Sertifitseerimiskeskus ja 3 Step IT OÜ vahel sõlmitud hooldus- ja operaatorleping. Eelpooltoodust tulenevalt sisaldus hooldus- ja opereerimistasu liisingulepingu hinnas (liisingumaksetes). Peale 3 Sep IT OÜ poolt liisingulepingu loovutamist ja 3 Step IT OÜ ja AS Sertifitseerimiskeskus poolt 19.08.2009 sõlmitud kokkulepet, mille p 1 järgi ei olnud 3 Step IT OÜ kohustatud enam samade poolte vahel sõlmitud hooldus ja opereerimislepingu järgseid teenuseid osutama, tekkis 3 Step IT OÜ-l saadu tagastamise kohustus. Seega on veenev hageja selgitus 3 Step IT OÜ kohustuse tekkimise, millest tulenevalt sõlmiti 19.08.2009 maksegraafik, aluse kohta. H.R ja hageja sõlmisid 30.05.2011 käenduslepingu (tlk 31), mille p 1 kohaselt leppisid pooled kokku, et käendaja vastutab hageja ees Product Support OÜ kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 22.10.2007 kokkuleppest 21042011-1, selle lisadest ja kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. Käesolevas asjas vaidlesid pooled selle üle, millisest lepingust/ kokkuleppest tulenevaid kohustusi kohustus H.R tagama. Hageja on seisukohal, et käenduslepingusse märgiti ekslikult vale kokkuleppe number. Kostja on seisukohal, et tema käendas vaid käenduslepingus märgitud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud käenduslepingus viidatud kokkuleppe olemasolu, s.o 22.10.2007 kokkulepe 21042011-1, millest tulenevad Product Support OÜ kohustused. Nagu nähtub poolte vahel sõlmitud käenduslepingust sisaldub selles vastuolu käenduslepingu eesmärgi ja käenduslepingus märgitud käendatava kohustuse vahel, kuivõrd käenduslepingus märgitud kokkulepet ei olnud olemas. Käendus on küll aktsessoorne ning kui käendusega tagatav kohustus ei ole tekkinud või ei eksisteeri, on käendusleping sisuliselt esemetu ja võlausaldaja ei saa käendusele tuginedes käendaja vastu nõudeid esitada. Nimetatu ei muuda aga asjaolu, et kehtivat lepingut, sh käenduslepingut saab selle ebaselguse korral tõlgendada. Käenduslepingu sõlmimisega samal päeval sõlmiti ka hageja ja Product Support OÜ, mille seaduslik esindaja oli H.R, vahel võlgnevuse tasumise muudetud maksegraafik. Maksegraafiku muutmise ettepanek Product Support OÜ poolt on tõendatud tema seadusliku esindaja H.R e-kirjaga (tlk 27). Samas kirjas teeb H.R ettepaneku hagejale, et juhul, kui maksegraafikut muudetakse, on ta nõus andma eraisikuna käenduse. Eeltoodu alusel on asjas tõendamist leidnud, et käenduslepingusse märgiti ekslikult vale kokkuleppe number. Kuna käenduslepingus märgitud käendatava kohustuse kuupäev on sama 22.10.2007 sõlmitud hooldus- ja operaatorlepinguga, siis tagas H.R nimetatud lepingust ja selle lisadest tulenevaid kostja 1 kohustusi. Kuna 30.05.2011 hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud maksegraafik oli 22.10.2007 sõlmitud hooldus- ja opereerimislepingu lisa, siis on hageja nõue H.R vastu tõendatud ja tuleb rahuldada. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise
Viivis seisuga 08.02.2012 on 127,52 eurot. Kostjad ei ole viivise arvestusele 4 vastuväiteid esitanud. Hageja palus viivise välja mõista arvestuslikult kohtuotsuse tegemise seisuga ja sealt edasi edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse tervikuna ja teha asja uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas ekslikult et Product Support OÜ ühines 3 Step IT OÜ kohustusega.
lg 2 kohaselt on kohustusega ühinemise eelduseks võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku või võlausaldaja ja kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe (ehk leping).
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus ei põhjendanud ka seda, miks võis antud juhul kõrvale kalduda kirjaliku vormi nõudest, milles lepiti kokku lisakokkuleppe p-s 6 ning mis pidi tulenevalt
Kohus jättis kõrvale kostjate väited, et Product Support OÜ tasus hagejale vabatahtlikult 3 Step IT OÜ eest käsundita asjaajana. Kohus ei põhjendanud, miks ei arvestatud kostjate selgitust maksete põhjuse kohta. H.R kinnitas, et tegi hagejale makseid usus, et täidab käsundita asjaajajana 3 Step IT OÜ kohustust, ilma et ta oleks selleks kohustatud ning teadmata vastustaja ja 3 Step IT OÜ vaheliste kokkulepete tegelikku sisu. Kohus ei tuvastanud, mis oli Product Support OÜ kohustuse sisu ning jättis kohaldamata käenduse sätted. Kostjad väitsid, et isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama Product Support OÜ puhul 3 Step IT OÜ kohustusega ühinemise, pidi see olema 3 Step IT OÜ kohustuse tagamise eesmärgil (
lg 2) ning oli oma olemuselt käendusleping.
lg 2 kuulub kohaldamisele juhul, kui kolmanda isiku soov vastutada solidaarselt võlgnikuga viimase kohustuse täitmise eest on kantud üksnes võlausaldajale lisatagatise andmise motiivist ning kohustusega ühineda soovival isikul puudub isiklik huvi kohustuse täitmise vastu. Kuna sellisel motiivil kohustusega ühinemine mõjub sarnaselt käenduslepinguga, siis kohaldatakse
lg-te 3 ja 4 järgi vastavale kohustusega ühinemise lepingule täiendavalt olulisemaid käenduslepingu sätteid. Maakohus tuvastas ekslikult, et 3 Step IT OÜ kohustus oli suunatud hoolduse eest saadu tagastamisele. Asjas puuduvad mis tahes tõendid selle kohta, et Nordea oleks tasunud hoolduse eest saadud summasid 3 Step IT OÜ-le. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et 3 Step IT OÜ oleks kohustunud vastavaid makseid hagejale tingimusteta edastama. 3 Step IT OÜ ja hageja vahel sõlmitud leping on sõnastatud selliselt, et hageja osutab 3 Step IT OÜ-le hooldusteenust ning esitab temale selle eest arveid. Seega sai tegemist olla üksnes kulude hüvitamise kokkuleppega (kus 3 Step IT OÜ hüvitab hagejale asenduseks sisse ostetud või hageja enda poolt teostatud hoolduse kulusid), mitte 3 Step IT OÜ saadu tagastamise abstraktse kokkuleppega. Sellele viitab nii kokkuleppe sõnastus (kus räägitakse jätkuvalt seadmete jooksvast hooldamisest, mitte alusetult saadu tingimusteta tagastamisest) kui ka asjaolu, et hageja esitas kokkuleppealuseid arveid käibemaksuga, mis viitab sellele, et tegemist oli teenuse kuludega (mitte võla tasumisega). 3 Step IT OÜ-l oli äärmisel juhul vaid kohustus hüvitada hagejale hooldusteenuse osutamata jätmisest tekkinud kulud (eeldusel, et sellised kulud on tõendatud ning kui hooldusteenuse eest tasutut ei saanud tagasi nõuda Nordealt, kellel oli teenuse osutamise kohustus). Kostjad selgitasid, et Product Support OÜ lõpetas 3 Step IT OÜ kohustuse täitmise kohe, kui selgus, et hageja ei olegi teinud mis tahes kulutusi 5 seadmete hooldamiseks, mida 3 Step IT OÜ saaks hüvitada. Kohus ei põhjendanud, miks jäid kostjate vastuväiteid selles osas analüüsimata ja arvestamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahudlamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.10.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud asja menetlemisel menetlusõigusnorme ning kohaldas õigesti materiaalõiguse norme. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt 19.08.2009 sõlmitud kokkuleppest ja lisast 1 tuleneb, et 3 Step IT OÜ tunnistas raha tasumise kohustuse olemasolu AS Sertifitseerimiskeskuse ees. Kuna maksegraafiku alguses kohustus 3 Step IT OÜ korraldama maksete tasumise AS-le Sertifitseerimiskeskus, siis sisuliselt leppisid AS Sertifitseerimiskeskus ja 3 Step IT OÜ kokku selles, et kohustusega ühineb Product Support OÜ.
lg 1 järgi võib kohustuse üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Asjas puudub vaidlus selles, et 19.08.2009 kirjalikus kokkuleppes puudub Product Support OÜ tahteavaldus selle kohta, et ta soovib kohustusega ühineda. Nimetatud tahteavaldus on aga väljendatud Product Support OÜ tegudega ja hilisemalt sõlmitud kokkuleppega maksegraafiku muutmiseks. Selliseks tõendiks on kostja II 12.04.2011 e-kiri. Kostja II oli samaaegselt ka Product Support OÜ juhatuse liige. 12.04.2011 e-kirjast nähtub, et kostja II oli teadlik kohustuse olemusest ja sisust ning milles tegi ettepaneku maksegraafiku muutmiseks ja käenduslepingu sõlmimiseks (t.l.27). Selline kokkulepe sõlmiti 30.05.2011 (t.l.28) ja kostja II sõlmis ka käenduslepingu (t.l.31). Kolleegiumi arvates ei ole tegemist käsundita asjaajamisega, nagu märgitakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja 1 väited, et ta tasus aastaid märkimisväärselt suuri summasid „hea tahte” märgina ja kõlbelise kohustuse täitmiseks, ei ole veenvad. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt käsundita asjaajamise kohaldamise välistab asjaolu, et käsundita asjaajamine asendab üldjuhul käsunduslepingu sõlmimist, mida ei sõlmita seetõttu, et teine lepingupool pole teada, kättesaadav või võimeline tahet avaldama. Käesoleval juhul oli 3 Step IT OÜ teada, kättesaadav ning võimeline oma tahet avaldama. Ta oli üheks poolte kokkuleppe osapooleks (t.l.28). Kostja II oli 3 Step IT OÜ töötaja. Maakohus ei viidanud otsuses küll
lg-st 4 tulenevalt käendust reguleerivatele sätetele, nagu märgitakse apellatsioonkaebuses, kuid see ei viinud ebaõige lahendi tegemisele.
Solidaarvõlgnikud on
Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostjate I ja II kanda. 6 TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.