← Eesti

3-09-1307/143

Obsah (12)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 23§ 154§ 176§ 152§ 182§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-09-1307

§ 212lg 1).

3-09-1307 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. E.T pöördus 27.04.2009 Pärnu Linnavalitsuse poole, juhtides tähelepanu, et ilma detailplaneeringuta ei tohiks täiendavaid teid planeerida ning tuleks taastada tupiksissesõidutee Pikk tn 8 ja 10 elamute vahel. Linnapea 28.05.2009 kuupäeva kandvas vastuses selgitati, et Pikk tn 8 ja 10 vaheline ala on Pärnu linna tänavate koosseisu kuuluv tänav, mille kasutamise õigus on kõigil inimestel. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et tee rekonstrueerimiseks on välja antud ehitusluba.
  2. E.T pöördus 26.05.2009 Pärnu Linnavalitsuse poole vaidega, et peatataks ehitustööd ja taastataks Pikk tn 8 ja 10 korterelamute vahel asunud tupiksissesõidutee ühel tasapinnal (ilma erineval tasapinnal ja eraldatud kõnni- ja sõiduteeta). Pärnu Linnavalitsus tagastas 11.06.2009 kirjaga vaide, sest sellest ei selgunud haldusakt ega toiming, mida vaidlustatakse, ning puudusi nõutud tähtajaks ei kõrvaldatud.
  3. E.T esitas
  4. juunil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, vaidlustades toimingu, mis seisneb Pärnu Linnavalitsuse ametnike poolt alustatud kinnistute Pikk tn 8 (kus asub ka kaebajale kuuluv korter) ja 10 vahelise tupiksissesõidutee tänavaks ehitamises. Kaebaja taotles ehitustöödele eelnenud olukorra taastamist, mis kaebusest nähtuvalt seisneb liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ paigaldamises tupiksissesõidutee algusesse ja raudaia ning haljasala taastamises, mis eraldab tupiksissesõiduteed Põhja tänavast, mille osana linnavalitsus kaebaja hinnangul tupiksissesõiduteed ebaõigesti käsitleb. Samuti taotles kaebuse esitaja „kollase värvi kustutamist sissesõidutee äärtelt“ (vt I kd, kaebus tl 5, kiri puuduste kõrvaldamise kohta tl 15, „palve“ tl 51 ja 74). Kaebuse põhjendused võib kokku võtta järgmiselt: Pärnu Linnavalitsus on ala arvanud Põhja tänava hulka kuuluvaks ilma seadusliku aluseta, seaduslikult kinnitatud projektita ja seaduses ettenähtud huvitatud isikuid kaasamata. 1960-ndatel ehitatud Pikk tn 8 ja 10 majade vaheline ala kuulus nimetatud majade juurde ja selle eest tasusid majaelanikud maamaksu. Maa riigistati eesmärgil moodustada Pikk tn 8 ja 10 kinnistutele ühine tupiksissesõidutee, mida on elanikel kompensatsiooniks riigi omandisse jätmise eest võimalik kasutada isiklike autode parkimiseks, prügikonteinerite paigaldamiseks ja tühjendamiseks jm olmevajadusteks.
  5. a selgus, et linn on maa omandanud riigilt vale abil, nimetades munitsipaliseerimise taotluses kinnistutele kuuluvat eramaad koos riigile kuuluva tupiksissesõiduteega Põhja tänavaks. Elanikud ei vaidlusta tupiksissesõidutee kuuluvust linnale või riigile, sest mõlemad nimetatud on kohustatud kaitsma elanike õigusi elamisväärsetele tingimustele. Tupiksissesõiduteest läbisõi2

(11)3-09-1307 dutee kujundamine kujutab endast ohtu Pikk tn 8 ja 10 elanike elule ja tervisele ja hävitab inimväärse elukeskkonna. Tupiksissesõidutee taastamine on ainus võimalus elanikele ohutu kojujõudmise ning elanike ja kinnistute teenindamiseks vajalike sõidukite (kiirabi- ja prügiveoautod) juurdepääsu ja ohutu manööverdamise tagamiseks. Tehtuga on linnavalitsus hävitanud kaebaja õiguse inimväärsetele elamistingimustele ja sundinud teda elama hirmus tuleviku ees. Kaebajale kuuluva korteri väärtus kaotab palju, kui ta ei oma enam õigust parkida tasuta talle ettenähtud ühisel sissesõiduteel. Kaebuse esitaja viitas 25.04.2009 linnavalitsusele saadetud osade Pikk tn elamute elanike kirjale, kus väideti, et kuna puudub Pika tn kortermajade ja nende lähiümbruse detailplaneering, ei ole õigust rajada elamute vahel teid ja lahendada liikluskorraldust. Linnavalitsuse ametnike poolt
  1. a „varastatud“ liiklusmärk oli paigaldatud linnavalitsuse komisjoni otsusel. Liiklusmärgi vargus on põhjustanud „kaks õnnelikult lõppenud otsasõitu“ kaebajale.
  2. Pärnu Linnavalitsus esitas
  3. juulil
  4. a vastuse E.T kaebusele ning palus see rahuldamata jätta. Kinnistu Põhja tänav (kinnistusregistri nr 2665005, katastritunnus 62510:127:0010, sihtotstarve 100 % transpordimaa) omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Pärnu linn. Pärnu Linnavolikogu 20.11.2003 otsuse nr 132 alusel esitatud taotlusel anti maaüksus Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 45 MaaRS § 28 lg 2 alusel Pärnu linna munitsipaalomandisse avalikult kasutatava Põhja tänava ehitamiseks. Asendiplaanist ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõttelt on näha, et kinnistute Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vaheline ala on Põhja tänava osa. Vabariigi Valitsuse viidatud korraldus avaldati Riigi Teatajas ning seda ei tulnud haldusmenetluse seaduse §-de 25-32 põhjal teha eraldi teatavaks Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanikele.
  5. Tallinna Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määrusega jäeti E.T kaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebuse läbivaatamine ei kaitse kaebaja subjektiivseid õigusi ega vii teda soovitud eesmärgini – taastada Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelise maa-ala remondieelne olukord, paigaldada äravõetud liiklusmärk ja taastada raudaed ja haljasala. Seetõttu ei saa kaebajal olla ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust

§ 23lg 3 p 1 mõttes.

Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vaheline ala ei kuulu korruselamumaa juurde, vaid on eraldi maaüksus. Vaidlusalune maa kuulub Põhja tänava koosseisu. Kaebuses käsitletud liiklusmärk „Sissesõidu keeld“ oli omavoliliselt paigaldatud avalikult kasutatavale teele. Kuna liiklusmärki korterühistu tähtajaliselt ei demonteerinud, tehti seda Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna korraldusel, liiklusmärk paigutati hoiule majandusosakonda. Kaebajal puudub seega õiguslik alus nõuda liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ paigutamist Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelisele alale. Kohtu pool tehtud infopäringule saadetud vastusest selgub, et kaebaja nimel sõidukeid registreeritud ei ole, seega ei saa vaidlustatud toiming rikkuda kaebaja kui sõiduki omaniku õigust parkida tasuta vaidlusalusel maa-alal. Samuti on kohtu poolt kogutud kaardimaterjalist näha, et sõidukeid on võimalik parkida ja ka pargitakse nii Pikk tn 8 kui ka Pikk tn 10 juurde kuuluval maa-alal. Elades kesklinnas, kus on tihe liiklus ning toimub pidev linnaruumi arendamine, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et linna liiklusskeemis ei toimu mingeid muudatusi ning avalikku kasutusse määratud maa-ala jääb vaid korruselamute elanike kasutada. Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldus nr 45 on jõustunud ja kehtiv. Samuti on kehtivad kinnistusraamatu kanded Pikk tn 8 ja Põhja tänava osas. 6. E.T esitas 9. detsembril 2009. a määruskaebuse, paludes Tallinna Halduskohtu 11. novembri 2009. a määrus tühistada. 7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 8. märtsi 2010. a määrusega (I kd, tl 106) E.T määruskaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu määruse osas, millega jäeti läbi vaatamata E.T kaebus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks paigaldada Pärnus Pikk tn 8 ja 10 kinnistute vahel asuva sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk ning kustutada sissesõidutee äärtelt 3

(11)3-09-1307 parkimist keelav märgistus, ja saatis kaebuse selles osas halduskohtule läbivaatamise jätkamiseks. Vaidlusalune tupiksissesõidutee ei kuulu Pikk tn 8 ja 10 kinnistute alla, vaid Põhja tänava koosseisu, mis kujutab endast kinnistusraamatu väljavõtte ja katastriüksuse plaani kohaselt Pärnu linna omandis olevat maaüksust. Asjakohatud on kaebaja vihjed, nagu oleks Pärnu linn saavutanud Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korralduse nr 45 andmise mingisuguse valeinfo abil. Siiski ei saa eeltoodust järeldada, nagu puuduks kaebajal kaebeõigus. Kohaliku omavalitsuse poolt liikluse korraldamine kohalikel teedel ja tänavatel võib riivata ka üksikisikute seadusega kaitstud huve ja õigusi. Nii ei saa välistada isiku õiguste puutumust liikluskorraldusega tema kinnistuga piirneval tänaval. Selline liikluskorraldus võib kinnistule juurdepääsu võimaluste ning muude liiklusolude (müra, heitgaaside hulk, liiklusohutus) kaudu mõjutada kinnisasja kasutamist ja turuväärtust. Kaebeõiguse puudumist ei saa pidada ilmselgeks. Ennatlik on halduskohtu seisukoht, et arvestades antud liiklusolusid, ei saa kaebajal olla õigust vaidlustada liikluskorralduse muutmist. Kohtul pole praegusel hetkel võimalik leida, et kehtiv ehitusluba Põhja tn rekonstrueerimiseks välistab kaebaja õiguse nõuda Põhja tn liikluskorralduse muutmist tema soovitud viisil, kuivõrd seda ehitusluba ei ole haldusasja materjalide hulgas. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et sõltumata eeltoodust puudub kaebajal õigus taotleda vaidlusalusel maatükil paiknenud raudaia ja haljasala taastamist. Need rajatised asuvad Põhja tn kinnistul ega ole Pikk tn 8 kinnistu osaks. Järelikult ei riiva nende rajatiste kõrvaldamine või ümberehitamine Pikk tn 8 korruselamu korteriomanike omandiõigust.
  1. Riigikohus nõustus
  2. oktoobri
  3. a määruses (I kd, tl 145) ringkonnakohtu seisukohtadega osas, milles jäeti rahuldamata E.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu
  4. novembri
  5. a määruse peale haldusasjas nr 3-09-
  7. Tallinna Halduskohus otsustas
  8. oktoobri
  9. a määrusega (II kd, tl 24) jätkata haldusasja menetlust järgmiste nõuete osas: tuvastada Põhja tn ja Pühavaimu tn liikluskorralduse mittevastavus Pärnu Linnavolikogu 20.12.2011 otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringuga; kohustada Pärnu Linnavalitsust viima Põhja tn ja Pühavaimu tn liikluskorraldus kooskõlla Pärnu Linnavolikogu 20.12.2011 otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringuga ja kohustada tagama liikluskorraldus vastavalt liiklusseadusele ja selliselt, et oleks tagatud kaebaja ning teiste Põhja tänavaga piirneva Pikk tn 8 ja 10 elanike liiklusohutus, turvalisus, huvid ja õigused.
  10. Tallinna Halduskohtus
  11. märtsil
  12. a toimunud istungil (II kd, tl 79-81) täpsustas E.T kaebuse nõudeid. Kaebaja taotluseks on paigaldada sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav märk, kustutada sissesõidutee ääres olev kollane parkimist keelav märgistus, tuvastada liikluskorralduse mittevastavus detailplaneeringuga ja kohustada vastustajat viima liikluskorraldus kooskõlla detailplaneeringu ja liiklusseadusega.
  13. Tallinna Halduskohtu
  14. augustil
  15. a toimunud istungil (II kd, tl 117-119) jäi menetlusosalistel saavutamata üksmeel kohtuliku kompromissi sõlmimiseks.
  16. Tallinna Halduskohus jättis
  17. septembri
  18. a otsusega E.T kaebuse rahuldamata. Kohus võttis arvesse varasemat menetluskulgu, leides, et kaebaja nõuded puudutavad liikluskorraldust Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelisel alal. Kohus andis asjas hinnangu üksnes väidetele ja tõendile, mis on esitatud seoses Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelise ala liikluskorraldusega, ning jättis muud menetlusosaliste väited tähelepanuta. Kohtu põhjendused: 1) Vaidlusalune tupiksissesõidutee ei kuulu Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistute koosseisu, vaid on Põhja tn osa. Nimetatud maatükk anti Pärnu linna omandisse Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr
  19. Tegemist on kehtiva korraldusega ning asjakohased pole kaebaja väited, et Pärnu linn on saavutanud maatüki munitsipaliseerimise valeandmete esitamisega. Korralduse alusel anti vaidlusalune maa Pärnu linna munitsipaalomandisse kohaliku oma4
(11)3-09-1307 valitsuse ülesannete täitmiseks ja linna arenguks, avalikult kasutatava Põhja tn ehitamiseks. Kaebaja väited majade vahelise sissesõidutee loomise ja kasutamise kohta üksnes Pikk tn 8 ja Pikk 10 maja elanike huvides on alusetud. 2) Põhjendatud pole kaebaja nõuded raudaia paigaldamiseks ning haljasala taastamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 04.10.2010 määruses käesolevas haldusasjas nr 3-3-1-51-10 punktis 11 asunud seisukohale, et kaebajal puudub õigus taotleda vaidlusalusel maatükil paiknenud raudaia ja haljasala taastamist. 3) Põhja tänavat puudutav detailplaneering kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr
  1. Kaebaja palus kaebuses tuvastada Põhja tänava Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 korterelamute vahelise ala liikluskorralduse mittevastavus detailplaneeringule ning kohustada Pärnu Linnavalitsust viima Põhja tn liikluskorraldus kooskõlla Põhja tänava osas kehtestatud detailplaneeringuga. Vastustaja väidete ja asjas esitatud tõendite kohaselt lõpeb otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringu maa-ala tupiktee osaga, kus
  2. aastal paiknes raudaed (II kd, tl 89, 92-102). Kohtuistungil nõustus kaebaja vastustaja seisukohaga, et detailplaneeringu ala lõpeb kohaga, kus
  3. aastal paiknes raudaed. Seega ei reguleeri Põhja tn puudutav detailplaneering vaidlusaluse tänavaosa liikluskorraldust ning seetõttu ei saa vaidlusaluse tänavalõigu liikluskorraldus olla vastuolus Põhja tänava osas kehtestatud detailplaneeringuga. 4) Kaebaja väitel väheneb praeguse liikluskorralduse tõttu tema korteri väärtus, kuna puudub elamu juurde parkimise võimalus. Tõendeid hinnates ilmneb, et parkimisvõimalus on tagatud Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistutel ning seda võimalust ka kasutatakse. Kuna majade hoovi on sissesõit lubatud vaid majaelanikele, ei ole teistel sõidukitel hoovides parkimisvõimalust (II kd tl 68, 67). Kui ka kõrvaldada sissesõiduteelt parkimist keelav liikluskorraldus, ei muutu sissesõidutee Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanike parkimiskohaks. Tegemist on linna tänavaga, kus kehtib kesklinna tasuline parkimiskorraldus. 5) Põhjendatud pole kaebaja nõue eemaldada sissesõidu tee äärtelt parkimist keelav märgistus. Menetlusosalised on kohtumenetluse käigus jõudnud üksmeelele selles, et kui kustutada sissesõidutee äärtelt parkimist keelav märgistus ning lubada parkimine sõidutee äärtes, siis ei mahu teel liiklema prügiautod ega kiirabi (II kd tl 117 pöördel). Arvestades ka kaebaja väiteid, et jalakäijatel on ohtlik ületada sõiduteed parkivate autode vahelt, kuna samal ajal tuleb jälgida tänavalõigul sõitvaid sõidukeid (tl 185 pöördel), ei ole jalakäijate ja teiste liiklejate huvides parkimise lubamine sissesõidutee äärtes. 6) Kaebaja on leidnud, et vaidlusalusel tänavalõigul on jalakäijatel liiklemine ohtlik ja ebaturvaline. Kohtu hinnangul tagab kehtiv liiklusskeem liiklejate liiklusohutuse ja jalakäijate turvalisuse vaidlusalusel teelõigul. Arvestada tuleb, et tegemist on lühikese tupiksissesõiduga teelõiguga, kuhu Põhja tn poolt on sõidukite liiklemise takistamiseks paigutatud betoontõkised, sissesõidutee äärtes puudub võimalus parkida, majade hoovidesse on lubatud sissesõit vaid majaelanikele ning Põhja tn-le on sissesõit Pikk tn-lt keelatud, mistõttu nimetatud tänavalõigul puuduvad eeldused kujuneda tiheda liiklusega tänavalõiguks (II kd tl 11, 22, 31, 67, 68, 69, 70). 7) Üheks kaebaja nõudeks oli kohustada Pärnu Linnavalitsust paigaldama Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahel asuva sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk. Hinnates tänavalõigu osas tuvastatud asjaolusid ning arvestades, et tegemist on avalikult kasutatava tänavaga, ei ole kohtu arvates avalikes huvides tänavalõigu täielikult liikluseks sulgemine sissesõitu keelava liiklusmärgiga, sest nimetatud liiklusmärgi paigutamisel ei tohi edasi sõita ühegi sõidukiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5
(11)3-09-1307
  1. E.T esitas
  2. oktoobril
  3. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, milles oleks lähtutud nii kaebaja kui vastustaja kompromissettepanekutest ja esitatud tõenditest asja kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Vaidlusalune tupiksissesõidu tee kuulub riigile. Elamutele kuulunud maa riigistati
  4. a kahe kinnistu moodustamisel, jäädes kahe kinnistu (Pikk tn 8 ja 10) ainsaks juurdepääsuks. Põhja tänaval puudub seos tupiksissesõiduteega. Seda tõendab ka Riigikantselei poolt 18.01.2011 väljastatud alusdokument Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korralduse nr 45 juurde (Riigikantselei seletuskiri Pärnus asuva Põhja tänava maaüksuse munitsipaalomandisse andmist käsitleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde). Maa taotleja on Pärnu Linnavolikogu ja taotletakse ainult Põhja tn maa-ala. Apellatsioonkaebusele lisatud munitsipaalomandisse taotletava maa-ala asendiplaanilt on selgesti nähtav taotletava maa-ala piir, isegi kriips raudaia tähistamiseks (II kd, tl 144). Seega tõendab Riigikantselei, et Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 45 on munitsipaalomandisse antud ainult Põhja tn maa-ala. 2) Segadused kinnistu tupiksissesõiduteega on põhjustatud Pärnu Linnavalitsuse ametnike poolt, kes tõlgendasid valesti Vabariigi Valitsuse otsust nr
  5. Kaebaja esitatud Riigikantselei dokumente ei võetud kohtus isegi arutluse alla. Halduskohtu otsuseid ei väära isegi Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud, kes on juhtinud tähelepanu hulgale eksimustele elementaarsete õiguspõhimõtete vastu. 3) Kohus on valesti käsitlenud kompromissettepanekuid. Vastustaja oli nõus paigaldama sissesõidukeelu märgi asemele uue samasuguse. Erimeelsus oli ainult märgi alla paigaldatava teksti sisus. Kaebaja soovis endist teksti, aga linnavalitsus soovis paigaldada uut teksti. Selles küsimuses oli kokkulepe praktiliselt saavutatud ja kohtus oleks olnud vajalik ära kuulata osapoolte põhjendused erinevate tekstide kohta ning selle alusel teha tahvli osas õiglane otsus. Kohus keelas oma otsusega märgi paigaldamise üleüldse, ignoreerides mõlema poole ettepanekuid. Nii kaebaja kui vastustaja olid juba saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, et Põhja tn poolt tuleb taastada enne raudaia ja haljasala lammutamist olnud olukord, erimeelsus oli ainult konkreetsete vahendite osas – kas tõkised või raudaed. Kompromissi saavutamine oleks täiesti kohtu võimuses. Oma otsusega aga keelab kohus igasuguste tõkiste paigaldamise, olles nii vastu mõlema osapoole püüdlustele. 4) Kohus on vääralt jätnud tähelepanuta kaebaja kompromissiettepanekus sisalduva soovi, et kui tema kompromissettepanekuid ei arvestata, siis nõuab ta sissesõidutee ehitamist kujul, nagu nõuab seda vastava ala ehitusprojekt. 5) Kohus on ekslikult väitnud, et Pikk 8 kinnistul on hoov, kus on võimalik parkida. Tegelikult ei ole selle nn hoovi suurus piisav isegi omanike, rääkimata elanike autode parkimiseks. Tupiksissesõidutee oma esialgsel kujul kompenseeris selle. Kaebaja on 86-aastane ja kui tal on vaja sugulaste ja tuttavate abi, peavad nad kaebajale abiks tulles parkima oma autod ebaseaduslikult, sest muud võimalused on vastustaja Pikk 8 lähiümbrusest lihtsalt kaotanud. Kui abi vajav vanainimene ei oma autot, oleks täiesti otstarbekas anda mõnele tema abistajale maja läheduses tasuta parkimisõigus.
  6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  7. oktoobri
  8. a määrusega E.T apellatsioonkaebuse käiguta, paludes kaebajal oma nõudeid täpsustada.
  9. E.T esitas
  10. novembril
  11. a apellatsioonkaebuse täiendused, milles märgib järgmist: 1) Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 02.03.2012 koostatud dokumendi pealkirjaga „Kaebuse esitaja nõude täpsustused ning taotlus dokumentide väljanõudmiseks ja dokumentide haldusasja juurde nõudmiseks”, milles loetletud nõuded erinevad halduskohtu poolt nime6
(11)3-09-1307 tatud nõuetest. Täpsustatud nõuded on kirjas 17.08.2012 Tallinna Halduskohtule esitatud dokumendis: „Selgitus, miks kaebaja E.T jäi eriarvamuse juurde kokkuleppe saavutamise püüdlustel Pärnu Linnavalitsusega ning mille tõttu tegelikku kokkulepet ei saavutatud ning kaebaja täiendavad kompromissettepanekud” (II kd, tl 112-115). 2) Käesoleva haldusasja algatamise aluseks ja kaebuse põhinõudeks on tuvastada Pikk 8 ja Pikk 10 vahelisel õuealal oleva ca 30 meetri pikkuse tupiksissesõidutee lõhkumine ja selle ümberehitamine linna tänavaks, kus on lubatud kiiruseks 50 km tunnis, kuhu võivad sisse sõita ka veoautod, treilerid ja autobussid, kellel puudub võimalus seal isegi ümber pöörata. 3) Vaidluse lahendamine on ka praegu suhteliselt lihtne, kaasa arvatud kompromissi saavutamine, kui kohus nõuaks vastustajalt vastust kahele põhiküsimusele: milliste dokumenteeritud haldusotsuste alusel on lõhutud vaidlusalune tupiksissesõidutee ja mis oli sissesõidutee lõhkumise ja ümberehitamise tegelik eesmärk? Halduskohus ei ole neile põhiküsimustele vastust leidnud, mistõttu on halduskohtu otsus ebaadekvaatne. Kui halduskohtu ülesanne on kindlaks teha kaevatava tegevuse õiguspärasus või õigusvastasus, siis on vaidlustatud kohtuotsuses see jäänud tegemata. 4) Haldusasja lahendanud kohtunik on varasemalt leidnud, et kuna vaidlustatud sissesõidutee lõhkumise aluseks oli detailplaneering, siis selle alusel tehtud ehitusprojekti alusel on sissesõidutee lõhkumine seaduslik. Kui aga vastustaja ise tunnistas, et vaidlustatud alal detailplaneeringut ei ole, siis on kohtunik leidnud, et tänu detailplaneeringu puudumisele on sissesõidutee lõhkumise seaduslik alus veelgi kindlamalt põhjendatud, kuigi kohtu arvates senine „seaduslik alus” on kadunud. Kui ilma seadusliku aluseta ehitatud rajatis tuleb likvideerida, siis seadusliku aluseta likvideeritud rajatis tuleks taastada. Siin ei tohiks olulist rolli mängida, kellele kuulub maatükk, kus rajatis asub. 5) Kaebaja küsimust, kas on mõttekas lubada liiklus kahe 3-korruselise maja õuealal 30 meetri pikkusel tupikteel 50 km tunnikiirusega peatumise ja parkimise keeluga, kohtuistungil lihtsalt eirati. Vaidlusalusel tupikteel puudub tänavanimetus ja märgistus, vastustaja on seda nimetanud erinevatel viisidel. 6) Riigikohus on oma 04.10.2012 määruses olnud seisukohal, et niikaua kui kohtu käsutuses ei ole projekti, mille alusel lammutustööd on teostatud, ei ole võimalik kindlaks teha, kas ehitus ja lammutustööd olid seaduslikud või mitte. Tallinna Halduskohus ignoreeris kaebaja esindaja nõuet lisada vastav projekt kohtutoimikule. Kohtu ja ka kaebaja käsutuses ei ole nimetatud projekti praeguse hetkeni ja kaebajal on kahtlus, et see näitaks Pikk 8 ja Pikk 10 lammutus- ja rekonstrueerimistööde ebaseaduslikkust; 7) Seletuskirjast Pärnus asuva Põhja tänava maaüksuse munitsipaalomandisse andmist käsitleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde on märgitud, et taotletava maaüksuse piir ja sihtotstarve on määratud Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega kehtestatud maa-ala detailplaneeringuga. Vaidlusaluse Pikk 8 ja Pikk 10 õueala kohta ei ole käesoleva ajani detailplaneeringut, järelikult ei taotletud vaidlusalust maa-ala Põhja tänava ehitamiseks munitsipaalomandisse. Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korralduse nr 45 alusel on munitsipaalomandisse antud taotletud maa-ala. Seega eelnimetatud määruse kohaselt ei kuulu vaidlusalune maatükk munitsipaalomandisse. Vastustaja tunnistas kohtus ise, et vaidlusalusel maatükil detailplaneering puudub. 16. Pärnu Linnavalitsus esitas 28. jaanuaril 2013 vastuse E.T apellatsioonkaebusele ja palus see jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad: 1) Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vaheline ala ei kuulu nimetatud hoonete kinnistute koosseisu, vaid on Pärnu linna omandisse ja tänavate koosseisu kuuluv Põhja tänav. 7
(11)3-09-1307 2) Vaidlusalune maaüksus on antud Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 45 MaaRS § 28 lg 2 alusel Pärnu linna omandisse avalikult kasutatava Põhja tänava ehitamiseks. Katastriüksuse plaanilt nähtub, et vaidlusalune maa-ala moodustab ühtse katastriüksuse nimetusega Põhja tänav; selle omanikuks on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel Pärnu linn; see maa-ala on Põhja tänavana kantud ehitusregistrisse ja ehitusregistri andmetel on Põhja tänava ehitamiseks antud välja ehitusluba. Seega on alusetud kaebaja väited tupiktänava kuuluvuse, loomise ja kasutamise kohta. 3) Vastustaja on 18.04.2012 esitanud Tallinna Halduskohtule kinnitamiseks kompromissi. Kuivõrd kaebaja jäi kompromissi osas eriarvamusele, siis halduskohus kompromissi ei kinnitanud. Vastustaja jääb esitatud kompromissettepaneku juurde. 4) Vastustaja ei nõustu, et kaevatava toiminguga on kaebaja korteri väärtus langenud, kuna puudub elamu juurde parkimise võimalus. Pikk tn 8 ja 10 juurde kuulub eramaa, mille piires on parkimisvõimalus tagatud ja seda ka kasutatakse. Lisaks on võimalik parkida avaliku tasulise parkimisala piires Pikal tänaval.
  1. E.T esitas
  2. märtsil 2013 täiendavad seisukohad, teatades, et jääb oma kaebuse ning Tallinn Halduskohtule esitatud kompromissettepanekute juurde. Ühtlasi leiab kaebaja, et halduskohus pole kohelnud menetlusosalisi võrdselt ega võtnud arvesse kaebaja esitatud tõendeid. Kohus peab välja selgitama, kelle huvides 20 meetri pikkune tupiktee kihutamiseks ehitati. Kui põhjendatud vastust ei ole, siis ainuüksi juba sellest tulenevalt peab nn tänava likvideerima. Vastustaja ainus põhjendus kuni viimase kohtuistungini oli, et see mõttetu tänavajupp oli vajalik detailplaneeringu täitmiseks. Viimasel halduskohtu istungil tuvastas kohtunik, et vaidlusalusel tupikteel detailplaneering puudub ja jõudis järeldusele, et seetõttu oli selle tee ehitamine veelgi õiguspärasem. Ei pea omama juriidilist haridust, et aru saada selle väite mõttetusest. Kaebaja kordab ka varasemalt esitatud seisukohta, et vaidlusalune maa kuulub jätkuvalt riigile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuses on kaebaja nõudnud kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemisel nii kaebaja kui vastustaja poolt halduskohtus esitatud kompromissettepanekutest lähtumist. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa asja lahendada kompromissiga, see on eranditult poolte õigus.

§ 154

lg 1 näeb ette, et pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Seega ei takistanud halduskohtu otsus kaebajal vastustajaga kompromissile jõudmist ega takista seda ka ringkonnakohtu otsus kuni otsuse jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub

§ 176

lg 1 kohaselt siis, kui seda ei saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kuna ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse kuni 19. aprillini 2013 või kassatsioonkaebuse esitamise korral kuni Riigikohtu lahendini, võib kaebaja kuni selle ajani esitada mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissi ringkonnakohtule ning taotleda menetluse lõpetamist. Kui kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid ei esine (

§ 154

lg 1), tühistab ringkonnakohus nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse, kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse (

§ 152lg 1 p 3 ja § 155 lg 3 teine lause).

19. Ringkonnakohus selgitab veel, et kompromissläbirääkimiste ummikusse jooksmisel ei saa kohus asja lahendamisel aluseks võtta neid seisukohti, milles pooled läbirääkimistel kokkuleppele jõudsid, sest seadus selleks alust ei anna (vt selle kohta, mida kohus kompromissi osas teha saab,

§ 154lg 4).

See poleks ka õiglane, sest kompromissi sõlmimiseks vajalikud tingimused võivad poole hinnangul kujutada endast ühtset kompleksi, millest ühe või teise osas kokkuleppe mittesaavutamine teeb kogu kompromissi poolele mittevastuvõetavaks. Seepärast jätkab kohus siis, kui kompromissläbirääkimiste tulemusena kompromissi ei sünni, 8

(11)3-09-1307 kaebuses esitatud nõuete arutamist nii nagu vahepealseid kompromissläbirääkimisi poleks olnudki. Eelnevast tulenevalt on alusetud kaebaja kompromissläbirääkimiste arvestamata jätmisest lähtuvad etteheited halduskohtule. 20. Kuna

§ 182

lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada uusi nõudeid, jätkab ringkonnakohus halduskohtu poolt menetlusse võetud nõuete põhjendatuse kontrollimist. Siinkohal tuletab ringkonnakohus kaebajale veelkord meelde, et arvestades käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 04.10.2010 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-51-10 (vt p 11), ei ole käesolevas asjas vaidluse all Pikk tn 8 ja 10 vahelise juurdepääsutee taastamine enne ümberehitust olnud kujul. Nagu ringkonnakohus juba 08.03.2010 määruses selgitas, pole kaebaja sissesõidutee omanik ning tema omandiõigust ei saa riivata sissesõiduteel asunud rajatiste kõrvaldamine või ümberehitamine. Vaidluse all saab olla üksnes liikluskorraldus sel tänavalõigul, mis arvestades kaebaja väiteid, tähendab sissesõidukeelu märgi paigaldamist sissesõidutee algusesse ja parkimist keelava märgistuse eemaldamist sissesõidutee servas.

  1. Kaebaja on apellatsioonkaebuses nõustunud kohtuotsuse seisukohaga, et Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneering ei reguleeri Pikk tn 8 ja 10 vahelise tänavalõigu liikluskorraldust, kuid leiab, et sellisel juhul puudub linnavalitsusel õiguslik alus sissesõidutee liikluskorralduse muutmiseks üldse.
  2. Liiklusseaduse § 6 lg 4 kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Liiklusseaduse § 2 p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Liiklusseaduse § 6 lg 2 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega.
  3. Nagu kohus õigesti kindlaks tegi, on tee omanik käesoleval juhul Pärnu linn, kelle ülesanne on tagada liiklusohutuse nõuetele vastav liikluskorraldus. Kaebaja seisukoht, et Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 45 ei antud Pikk tn 8 ja 10 vahelist teeosa Pärnu linna munitsipaalomandisse, on otseses vastuolus kaebaja enda poolt esitatud 31.03.2005 Pärnu linna ja riigi esindaja allkirjastatud piiriprotokolliga (II kd, tl 48) ja selles viidatud 15.03.2005 koostatud katastriüksuse plaaniga (II kd, tl 53), millel piiripunktide asetust jälgides selgub, et vaidlusalune teeosa kuulub Põhja tänava koosseisu. Asjaolu, et seda teeosa taotleti munitsipaalomandisse kui Põhja tänava osa, nähtub ka katastrimõõdistamise plaanil esitatud katastriüksuse pindala, 19.10.2004 Pärnu Linnavolikogu poolt maavalitsusele esitatud maa munitsipaalomandiks andmise taotluses (II kd, tl 51) toodud taotletava maa pindala ja kinnistusraamatu väljavõttes Pärnu linnale kuluva Põhja tänava (II kd, tl 20) pindala võrdlemisel - kõigil juhtudel on pindalaks 4165 m
  4. Pikka ja Põhja tänavat ühendava teejupi näol on tegemist avalikult kasutatava kohaliku teega, mille rekonstrueerimiseks on 05.12.2008 välja antud ehitusluba nr EL-
  5. Ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuses on menetlus lõpetatud halduskohtu 25.10.2011 määrusega käesolevas asjas, seega ei oma tähtsust kaebaja väited ehitusprojekti väljanõudmise vajalikkusest asja lahendamiseks.
  6. Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringu seletuskirja (I kd, tl 195-208) kohaselt tuleb detailplaneeringualal taastada ajalooline Põhja tänav, mis jääb kvartalisiseseks juurdepääsutänavaks. Põhja tänava maa-ala munitsipaalomandisse andmise korralduse eelnõu seletuskirja kohaselt on täpsustatud, et Põhja tänav jääb uueks keskuseks kujuneva maa-ala, millel asuvad kontserdimaja, muuseumiait, kaubanduskeskus, parkimismaja ja muud ärihooned, kvartalisiseseks juurdepääsuks (II kd, tl 140-141). Detailplaneeringu eesmärgiks oli muu hulgas ka parkimisprobleemi ennetamine, potentsiaalsete ohtude määramine ning vajalike parkimiskohtade planeerimine. Pärnu Linnavalitsuse kodulehel aadressiga http://www.parnu.ee/fileadmin/komponendid/planeeringud/dp/file_DP/PohjaVeeRiiaRingi_lii 9

(11)3-09-1307 klus.pdf asuval detailplaneeringu liikluskorralduse skeemil pole parkimist Põhja tänava koosseisu kuuluval vaidlusalusel teeosal ette nähtud. Parkimiseks on antud piirkonnas kavandatud Põhja tänava äärde kummalegi poole Põhja tänavat ja Pikka tänavat ühendavat vaidlusaluse teejupi suuet vastavalt 23 ja 32 parkimiskohta ning Pikk tn 8 ja 10 majade kruntidel kummalgi 15 parkimiskohta. Kuigi algselt ka Pika tn äärset maa-ala hõlmanud planeering kehtestati selliselt, et vaidlusalune Pikka ja Põhja tänavat ühendav tänavaosa jäi Pika tänava poolses otsas planeeringualast välja, võib detailplaneeringu liiklusskeemist siiski järeldada, et nii Põhja kui ka Pika tänava poolses otsas ühelaiusena planeeritud läbipääsul polnud parkimist tervikuna kavandatud. Eeltoodu ei tähenda, et linn teeomanikuna ei võiks parkimiseks ette näha ka vaidlusalust teeosa. Liikluskorralduse muutmiseks ega liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks ei pea läbi viima detailplaneeringu menetlust. Kui detailplaneering koostatakse, siis tuleb need küsimused PlanS § 9 lg 2 p 4 kohaselt lahendada, kuid reeglina otsustab teeomanik liikluskorraldusvahendite paigaldamise ilma avalikku menetlust läbi viimata. Seega on kohtul õigus, kui ta ei lasknud end segada asjaolust, et detailplaneeringus antud tänavalõigu liikluskorraldust ei käsitletud. Kaebus on liikluskorralduse vastavusse viimiseks detailplaneeringuga jäetud õigesti rahuldamata, sest vaidlusalune teejupp ei asunud detailplaneeringualas, kuid kontrollida tuleb, kas kaebaja nõuded tupiktänava staatuse taastamiseks seeläbi, et sissesõidutee algusesse pannakse sissesõitu keelav liiklusmärk, ning parkimise lubamiseks sissesõidutee ääres, on põhjendatud.
  1. Arvestades seda, et käesolevas pikka aega kestnud menetluses on nõudeid korduvalt täpsustatud ning linnavalitsus on pidanud samuti oma seisukohti täpsustama, arvestab kohus kohtumenetluse käigus esitatud nõuete ja keeldumist põhjendavate väidetega. Käesoleval ajal on Pika tn poolsel sissesõidul liiklusmärk 552 - umbtee - ja Põhja tänava poolsel sissesõidul takistavad sissesõitu tõkised. Linnavalitsuse e-kirjast kaebaja esindajale (II kd, tl 179) selgub, et linnavalitsus ei pea Pikk tn 8 ja 10 vahelisele alale sissesõidukeelu märgi paigaldamist ja sissesõidu lubamist üksnes Pikk tn 8 ja 10 elanikele õigeks, sest tegemist on avaliku tänavaga ning nende kinnistute elanikele eelise loomine tähendaks ebavõrdset kohtlemist. Ringkonnakohtu arvates on tegemist asjakohase põhjendusega. Liiklusmärkide paigaldamine tähendab kohaliku omavalitsuse poolt haldusakti andmist. Liiklusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Käesoleval juhul tagab umbtee märk selle, et juhuslik transport tänavale ei pööra, samas on tagatud juurdepääs nii Pikk tn 8 ja 10 elamutele kui ka kaugemal Põhja tänava pool asuvatele kinnistutele. Kuna juba praegu on tegemist umbtänavaga, kus liiklevad Pikk tn 8 ja 10 külastavad sõidukid ning Põhja tn 5a Pärnu maavalitsuse parklasse suunduvad sõidukid, ei saa liiklustihedus olla selline, et kaebaja turvalisus tänaval liiklemisel oleks ohus. Nagu kohtumenetluses selgitati, on antud kohas sõidutee ja kõnnitee erinevatel tasapindadel, mis teeb tänava ohutumaks (vt fotod, II kd, tl 10-13). Seega on vastustaja seisukoht, et antud tänaval tagab liiklejate ja elanike huvide tasakaalustatud arvestamise liiklusmärk 552 ja tõkised, põhjendatud.
  2. Peatumise ja parkimise keelu säilitamist on linnavalitsus põhjendanud sellega, et tänavaosa on nii kitsas, et sõidukite parkimise korral ei mahu teel liiklema prügiautod ja kiirabi, samuti oleks liiklemine jalakäijatele ohtlikum. Pikk tn 8 ja 10 elanikel on võimalik parkida oma kinnistul ning avaliku tasulise parkimisala piires Pikal tänaval soodsa parkimisloa alusel (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 117p-118). Ringkonnakohus leiab, et vastustaja põhjendused näitavad veenvalt, et parkimise lubamine võiks kahjustada liikluse sujuvust, selle häireteta toimimist ning ohutust. Samas on parkimine elamu lähedal võimalik võrdselt teiste kesklinna elanikega. Seega on ka see kaebaja nõue jäetud õigesti rahuldamata.
  3. Eelnevast tulenevalt pole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Menetluskulud kannab

§ 108lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus halduskohtus 10

(11)3-09-1307 200 krooni (12,78 eurot) ja apellatsioonimenetluses 15 eurot riigilõivu. Õigusabi anti kaebajale riigi kulul. Kaebaja menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ja tema menetluskulud jäävad

§ 109

lg 1 alusel tema enda kanda, sest menetluskulud saab välja mõista ainult juhul, kui esitatakse õigel ajal menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.