Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 108

Tsiviilasi nr: 2-09-661 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-12-41640 Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013. a., Tallinn Kohtukoosseis Malle Seppik, Kaup

) § 96 ja § 97 p. 1 kohaselt on vanem kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

§ 100lg.

2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 99lg.

1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Hageja nõudis elatist

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras, mistõttu ei ole vajalik käsitleda lapse vajalikke kulutusi. 2 Kostja nõustus elatise väljamõistmisega 145 eurot kuus. Kohtuotsuse tegemise hetkeks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot, millest ½ on 160 eurot. Kostja varaline seis võimaldab tal maksta elatist

§ 101lõikes 1 ettenähtud suuruses, arvestades kostja igakuist sissetulekut.

Arvestades kostja igakuisest sissetulekust 1448 naelast maha kostja vajalikud kulutused 995 naela, jääb kostjal vaba raha 453 naela, mis vastab 396, 96 eurole. Kostja on märkinud, et tema ülalpidamisel on lisaks K T veel kolm last. Vastavalt rahvastikuregistri väljavõttele on N M täisealine (sünd. xxxxxxxxxx. a.) ja elab kostjast eraldi. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väidet kohustuse kohta üleval pidada täisealist N M. Kostja sissetulek võimaldab maksta hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumsummas, ilma et tema teised kaks last osutuksid vähem kindlustatuks kui hageja. Hageja on nõudnud elatist tagasiulatuvalt. Hagi on esitatud 16. oktoobril 2012. a.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostjalt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista alates

1. oktoobrist
2. a. kuni hagi esitamiseni. Ajavahemikus
3. oktoobrist
4. a. kuni
5. märtsini
6. a. oli hageja põhjendatud saama elatist kokku 2358, 40 eurot: ajavahemiku eest
7. oktoobrist
8. a. kuni
9. detsembrini
10. a. – 210, 68 eurot (1 kuu 16 päeva x 139), ajavahemiku eest
11. jaanuarist kuni
12. detsembrini
13. a. – 1740 eurot (12 kuud x 145) ja ajavahemiku eest
14. jaanuarist kuni
15. märtsini
16. a. – 407, 72 eurot (2 kuud 17 päeva x 160). Kuni kohtuotsuse tegemise päevani on kostja tasunud 990 eurot (120 + 145 x 6 kuud). Arvestades maha kosja poolt tasutud 990 eurot, kuulub kuni kohtuotsuse tegemiseni väljamõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis ühekordse summana 1368, 40 eurot. Edasine menetlus L M ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Kaebuse kohaselt on apellandil võimalik maksta elatist 145 eurot kuus ja apellant taotleb elatise vähendamist selle summani. Apellandi ülalpidamisel on neli last, kellest üks on küll täisealine, kuid kes elab apellandi juures ja on tema ülalpidamisel. Apellandi sissetulekuks on keskmiselt 1268 eurot ja igakuisteks vajalikeks kulutusteks on 872 eurot, lisaks toit ja riided, jalanõud ja muu igapäevaselt vajalik. Apellandi palgast ei jätku kõigi laste ülalpidamiseks. Apellant soovib graafiku alusel maksta poja kasuks välja mõistetud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatist Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab vastavalt TsMS § 638 lõikele 1, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg. 2¹ alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg. 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. 3 TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise pooles Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras nii hagi esitamisele eelnenud kui sellele järgneva aja eest. Hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest nõutav summa ei ületa 2000 eurot, seega on tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on apellandilt välja mõistnud elatise seaduses sätestatud miinimumsuuruses ja apellant ei ole esile toonud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et sellise elatise maksmisel hagejale jääksid kostja teised alaealised lapsed vähem kindlustatuks. Kostja on maakohut teavitanud sellest, et tema igakuine sissetulek moodustab 1388 + boonus 50 kuni 60 naela. Arvestades maakohtu otsuses märgitud naela kurssi euro suhtes, mida ei ole vaidlustatud, vastab sellele 1583, 93 eurot + boonus 57 kuni 69 eurot, mitte 1269 eurot, nagu kaebuses on märgitud. Lähtunud õigest kursist, on maakohus otsuses naelade eurodeks teisendamise osas küll eksinud, kuid eksimus on apellandi kasuks, sest otsuses märgitud sissetulekuid ja kulutusi arvestades jääb apellandile tegelikult kätte 516, 95 eurot otsuses märgitud 396, 96 euro asemel. Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada tema seaduses sätestatud kohustust täisealist poega ülal pidada, seega ei saanud maakohus sellele lapsele tehtavate kulutustega ka arvestada. TsMS § 445 lg. 1 võimaldab kohtul küll otsuses otsuse täitmise korra kindlaks määrata, ei kohusta aga seda tegema. Taotluse selleks võib apellant esitada ka täitemenetluses. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kaupo Paal Ülle Jänes Malle Seppik 4