Obsah (17)

§ 428§ 168§ 150§ 387§ 390§ 162§ 177§ 206§ 138§ 144§ 174§ 218§ 175§ 3§ 1741§ 178§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-18886

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate taotlus

1. 13.05.2012 esitasid K J (hageja I) ja H M D R (hageja II) Pärnu Maakohtule hagi S T (kostja) vastu xxxxxxxxxxx asuva elamu ja kõrvalhoone veega varustamise taastamiseks koos õigussuhte esialgse reguleerimise taotlusega. Hagiavalduse kohaselt kasutasid hagejad nendega sõlmitud kirjalike üürilepingute alusel kostjale omandiõiguse alusel kuuluval xxxxxxxxxxxxxxx kinnistul asuvas elumajas ja kõrvalhoones asuvaid kortereid nr 2 ja nr
2. 23.04.2012 katkestas kostja elamu ja kõrvalhoone veega varustamise, põhjendades seda asjaoluga, et alustatakse kapitaalremondiga. Hagi esitamise ajaks ei olnud remondiga alustatud, hagejad olid selleks ajaks olnud veeta juba 3 nädalat.
3. Määrusega 16.05.2012 reguleeris maakohus hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet esialgselt ning kohustas kostjat taastama veega varustamise kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on hagi esitatud vale isiku vastu, kuna üürilepingu kohaselt on hagejad kohustunud maksma üüri OÜ-le ASTTM Projekt ning kostja kui osaühingu seaduslik esindaja ei ole üürilepingu pooleks õiguste ja kohustuste iseseisva kandjana.
5. 08.10.2012 esitasid hagejad kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hagejad palusid lõpetada tsiviilasja menetlus, jätta hagejate menetluskulud kostja kanda ja tagastada pool hagejate tasutud riigilõivust. Avalduse kohaselt ei nõustunud hagejad kostja seisukohaga, et hagi on esitatud vale isiku vastu. xxxxxxxxx asuv kinnistu kuulub kostjale. Hageja I sõlmis kostjaga kirjaliku tähtajatu üürilepingu eluruumi nr 2 üürimiseks 05.11.2011 (t lk 7). Lepingu kohaselt oli üürileandjaks omanik S T. Hageja II sõlmis kostjaga kirjaliku üürilepingu eluruumi nr 4 kasutamiseks 01.12.2011 ( t lk 8). Ka selle lepingu kohaselt oli üürileandjaks omanik S Tr. Hagejad on üürilepingutes leppinud kostjaga kokku, et üür makstakse kas sularahas või kantakse OÜ ASTTM Projekt arvelduskontole. Märgitud kokkulepe ei muuda OÜ-d ASTTM Projekt 2 üürileandjaks. Käesoleval juhul sõlmis kostja hagejatega üürilepingud kolmanda isiku kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lõike 1 mõistes.
6. Üüritud korterites on tsentraalne veevarustus. 23.04.2012 katkestas kostja elamu ja kõrvalhoone veega varustamise. Olnud veeta kolm nädalat, pöördusid hagejad ühise hagiga kohtu poole. Kostja taastas elamu ja kõrvalhoone veega varustamise 19.05.2012 õhtul kell 21.20 ja jätkas seda kuni hagejad kolisid augustikuuss elama uude elukohta ning andsid korterite valduse kostjale üle.
7. Hagejate eesmärk hagi esitamisel oli saada õiguskaitset selles osas, et kostja täidaks üürilepinguid ja taastaks veega varustamise kuni üürisuhte lõppemiseni. Kostja oli hagejad pannud olukorda, kus neil puudus oma elukohas võimalus tarvitada vett joogiks, toidu valmistamiseks, pesemiseks jne. Hageja I olukorra muutis veeta elamisel eriti raskeks asjaolu, et tal on alaealine laps. Lisaks pesemise ja joogivee saamise võimaluse puudumisele ei saanud hageja II käia kodus tualetis, sest tema poolt üüritud korteris nr 4 oli WC, mida ta ei saanud vee puudumise tõttu kasutada. Hagejatel oli vaieldamatult õigus üüritavatel elamispindadel vett tarbida.
8. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis oleks põhjendanud eluruumide veega varustamise lõpetamisest. Seega oli kostja käitumine õigusvastane ja hagi esitamine oli hagejatele veega varustamise taastamiseks ning üürileandja kohustamiseks üürilepingu täitmisele hädavajalik. Lisaks hagi esitamisele oli hagejatele hädavajalik, et kohus reguleeriks hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet esialgselt ning kohustaks kostjat taastama elamu ja kõrvalhoone varustamine veega. 04.06.2012 vastuses hagile on kostja selgelt väljendanud seisukohta, et kohtusse pöördumiseta ei oleks ta eluruumide veega varustamist taastanud.
9. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hagejad esitanud kohtule põhjendamatut nõuet. Hagejad said kohtusse pöördumisega kohtult vajalikku õiguskaitset. Kostja varustas nende poolt üüritud eluruume kuni üürilepingute lõppemise ja ruumide valduse üleandmiseni. Kohtusse pöördumise põhjustas oma õigusvastase tegevusega kostja.
10. Hagejad loobusid hagist

§ 428

lõike 1 punkti 3 kohaselt, kuna kostja rahuldas haginõude sisuliselt pärast hagi esitamist ja kuna üürilepingud on kohtuistungi toimumise ajaks lõppenud ning hagi edasine menetlemine ei ole enam vajalik. Kui kohus leiab, et märgitud säte ei ole kohaldatav otse, palusid hagejad kohaldada seda analoogia alusel. 10. Hagejad palusid

§ 168

lõike 4 kohaselt jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja rahuldas hagejate nõude pärast hagi esitamist. 12.10.2012 esitasid hagejad avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

1. Hagejate menetluskuludeks on tasu lepingulisele esindajale 624 eurot (käibemaksuga), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 319.55 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 28.76 eurot. Hagejate lepinguline esindaja on osutanud neile õigusabi kokku 6,5h ulatuses. Avalduses on kajastatud õigusabi toimingud ja nendeks kulutatud aeg. Avaldusele on lisatud hagejale I esitatud arve nr 69-2012 ja hagejale II esitatud arve nr 68-
2. Hagejate lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära. Avalduses on kinnitatud, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Hagejad kinnitasid, et nad ei 3 ole käibemaksu kohustuslased. Kuivõrd hagejad esitasid hagist loobumise avalduses

§ 150

lõike 2 punkti 2 alusel taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, siis juhul, kui kohus taotluse rahuldab, palusid hagejad kostjalt välja mõista teise poole selliselt, et kummalegi hagejale 87.08 eurot. Eeltoodu alusel palusid hagejad määrata kindlaks hagejale I hüvitavaks menetluskuluks 399.08 eurot ja hagejale II hüvitavataks menetluskuluks 399.08 eurot.

1. Kostja menetluskulude nõudele vaidlesid hagejad vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Kõik kostja poolt kohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud kostja ise. Kuna kostja avaldus tema menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka kostja poolt esitatud viivisenõue. Kostja seisukoht ja taotlus
2. 16.10.2012 esitatud seisukohas märkis kostja, et tal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele, kuid ta ei nõustu menetluskulude jaotusega hagejate taotletud viisil. Üürisuhe mõlema hagejaga on lõppenud ja materiaalõiguslik nõue hagejatel seetõttu puudus. Samale asjaolule viitavad ka hagejad hagist loobumise avalduses. Järelikult puudus menetluslik perspektiiv hagi rahuldamiseks.
3. Hagejad leiavad seega ekslikult, et tulenevalt asjaolust, et kostja täitis nõude pärast hagi esitamist, kuuluvad menetluskulud viimase poolt kandmisele. Hagejad on meelevaldselt ning vääralt tõlgendanud

168 lõiget 4, mille eesmärgiks on menetluskulude jaotus olukorras, kus kostja täidab hagi nõude selle omaksvõtust lähtuvalt, mistõttu edasine vaidlus ei ole objektiivselt vajalik. Pärna 60 elamu ja kõrvalhoone varustamise veega taastati õigusrahu huvides, lähtudes 16.05.2012 kohtumäärusest. 15.

§ 387

lõikest 2 tulenevalt on hagejal õigus hagi tagamise määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Kostja oli kohustatud kohtumäärust täitma, vastasel juhul olnuks kostja kulud seoses vaidlusega veel suuremad, kuna lisandunuks kohtutäituri tasu. Tuli arvestada, et isegi hagi tagamise määruse vaidlustamine ei oleks peatanud kostja kohustust seda täita, lähtudes

§ 390lõikest 2.

Kohus tagas hagi kuni kohtuotsuse tegemiseni, millest järeldub, et hagejate nõude rahuldamata jätmisel saanuks kostja veega varustamise uuesti lõpetada. Hagi tagamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus juhuks, kui hagi rahuldatakse, mitte haginõude menetlemine ja selle rahuldamine. Käesoleval juhul oli hagi tagamise meetmeks sama nõue, mis hagi esemeks. On ilmne, et hagi tagamise taotluse rahuldamisega kirjeldatud olukorras ei saanud kohus võtta seisukohta hagi eseme suhtes ehk küsimuses, kas veega varustamise katkestamine oli õiguspärane ega ka küsimuses, kas hagi oli suunatud õige kostja vastu. 16. Eelnevast tulenevalt leidis kostja, et ei ole alust jätta menetluskulusid

§ 168

lõike 4 alusel tema kanda, vaid tuleb lähtuda üldpõhimõttest, et loobumisel kannab hageja kostja menetluskulud. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja loobus hagiavaldusest tunduvalt hiljem, kui olid aset leidnud avalduses kirjeldatud asjaolud. Kostja on viidanud nii asjaolule, et tegemist on vale kostjaga, kui ka tõsiasjale, et üürisuhe on lõppenud. Samas hagejad viivitasid kohtule õigussuhte lõppemisest teavitamisega (vaatamata sellele, et kostja seda tegi), pikendades menetlust ja 4 suurendades seega põhjendamatult menetluskulusid (kostja tegi juba ettevalmistusi kohtuistungiks, mille ärajäämine ilmnes alles kostja vastava järelepäringu tulemusel). 17. Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et menetluskulusid ei saa jätta hagejate kanda, palus kostja alternatiivselt analoogia korras tulenevalt

§ 162lõikest 4 jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Olukorras, kus hagejad said oma nõudele rahulduse põhimõtteliselt hagi tagamise läbi, kuigi asja sisulise kohtuliku aruteluni pooled ei jõudnudki, ei saa pidada õiglaseks kulude jätmist kostja kanda. Kostja on vaielnud hagile põhjendatult vastu ja kuna sisuliste asjaolude suhtes ei saanud kohus hagi tagamise piire arvestades seisukohta võtta, ei ole põhjust arvata, et menetlus oleks olnud hagejale ka selle lõpuleviimisel edukas. Seega ei oleks kulude ainult kostja kanda jätmine õiglane. 18. 30.10.2012 esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palus jätta hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata või rahuldamata, määrata hagejate poolt hüvitatavaks menetluskuluks 855 eurot ja mõista menetluskuludelt välja viivis

§ 177lõike 2 alusel.

1. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 855 eurot. Kostja esindaja on talle osutanud õigusabi 9,5h ulatuses tunnihinnaga 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldusele on lisatud spetsifikatsioon, milles kajastuvad õigusabi toimingud ja nendeks kulutatud aeg. Kostja kinnitas, et hüvitamiseks esitatud kulud on seoses kohtumenetlusega. Esimese astme kohtu määrus
2. Harju Maakohtu 07.01.2013 määrusega võttis kohus vastu hagejate hagist loobumise, millega seoses lõpetas menetluse; rahuldas hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistist kostjalt hageja I kasuks välja 399.08 eurot ja hageja II kasuks 399.08 eurot; tagastas hagejatele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, see on 174.15 eurot.
3. Kohus leidis, et hagist loobumine kuulub vastuvõtmisele, kuna selle seda välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (

§ 206). Kostja ei vaidle hagist loobumise avaldusele vastu.

Seega kuulub asjas menetlus lõpetamisele hagejate poolt hagist loobumise tõttu.

1. Seoses poolte taotlustega menetluskulude hüvitamiseks märkis kohus järgmist. Kohus nõustus hagejatega selles, et hagi on esitatud õige kostja vastu, kelleks on antud juhul S T. Hagimaterjalidest nähtuvalt kuulub xxxxxxxxxxx asuv kinnistu kostjale. Hagejate ja ostja vahel sõlmitud üürilepingutes sätestatud kokkulepe, et üks üüri maksmise õimalus on maksta üür OÜ ASTTM Projekt arvelduskontole, ei muuda OÜd ASTTM Projekt üürileandjaks. Käesoleval juhul sõlmis kostja hagejatega üürilepingud kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lõike 1 mõistes.
2. Kohus nõustus hagejatega ka selles, et antud asjas oli hagi esitamine hagejatele vajalik veega varustamise taastamiseks ja üürileandja kohustamiseks üürilepingu täitmisele. Samuti oli hagejatele vajalik, et kohus reguleeriks hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet esialgselt ning kohustaks kostjat taastama elamu ja kõrvalhoone varustamine veega. Kostja on 04.06.2012 vastuses hagile märkinud, et käesolevaks ajaks on Pärna 60 elamu ja selle kõrvalhoone veega taas varustatud, kuid mitte 5 seetõttu, et kostja oleks lepingu rikkumisega nõustunud, vaid seoses kohustusega täita Pärnu Maakohtu 16.05.2012 määrust. Seega ei ole hagejad esitanud kohtule põhjendamatut nõuet. Hagejad olid õigustatud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma ning tänu sellele said hagejad kohtult vajalikku õiguskaitset. Kostja varustas hagejate poolt üüritud eluruume veega kuni üürilepingute lõppemise ja eluruumide valduse üleandmiseni.
3. Asja materjalidest nähtub, et kostja on hagejaga I üürilepingu korraliselt üles öelnud alates 25.08.2012 ja sellest ajast alates on kostjale kuuluv eluruum vabastatud. Hagejaga II on üürileping lõppenud selle tähtaja lõppemisel 01.06.2012 ja eluruum on vabastatud. Kuna üürilepingud on lõppenud, puudus vajadus hagi edasiseks menetlemiseks ning hagejate hagist loobumine oli põhjendatud.
4. Kohus ei nõustunud hagejatega selles, et hagist loobumise põhjuseks oli asjaolu, et kostja rahuldas nõude sisuliselt pärast hagi esitamist. Asja materjalidest nähtub, et kostja vaidles hagile algusest peale vastu ja taastas hagejate eluruumides veevarustuse kohtu määratud esialgse õiguskaitse abinõu täitmiseks. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt loobusid hagejaid hagist eelkõige seetõttu, et üürilepingud on lõppenud ning hagi edasine menetlemine ei ole hagejatele seetõttu enam vajalik.
5. Seega tekib küsimus, kas hagejad on antud juhul õigustatud nõudma kohtukulude hüvitamist. Kohus leidis, et on, kuna ilma kohtusse pöördumiseta ei oleks kostja hagejate poolt üüritud eluruumide veega varustamist taastanud. Hagejatel oli vaieldamatult õigus üüritavatel elamispindadel vett tarbida. Hagejatele oli hagi esitamine tekkinud olukorra lahendamiseks hädavajalik. Kohus pidas mõlema hageja kulutusi õigusabile põhjendatuks 312 euro ulatuses. Nimetatud summa ei ületa seaduses sätestatud piirmäära ning vastab tehtud tööle.
6. Kohtu hinnangul puudub aga kostjal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. Menetluskuludeks

-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, see tähendab hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kostja viidatud õigusabikulud (õigusdokumentide koostamise teenus OÜ-lt Pearu Õigusbüroo) ei ole käsitatav kohtukuludena

§ 138lõike 2 ja § 143 mõttes.

Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena

§ 144

mõttes, mis tuleks

§ 168lõike 4 järgi hüvitada.

Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-10, punkt 12). Menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist

§ 174lõike 7 järgi ka eraldi hagimenetluses.

28. Toimikust ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja või nõustaja OÜ-st Pearu Õigusbüroo, millest tulenevaid esindaja kulude väljamõistmist hagejalt kostja taotleb. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, kuid vastavad arved ja maksedokumendid puuduvad. Ka puuduvad andmed, milline lepinguline esindaja

§ 218

mõttes või nõustaja õigusbüroost konkreetselt kostjale juriidilist nõustamist läbi viis. Pealegi ei kuulu nõustaja kulud

§ 175lõike 2 teise lause järgi niikuinii hüvitamisele.

Kostja on ise kõik menetlusdokumendid allkirjastanud ja 6 kohtule esitanud. Seega, kuivõrd ei ole tõendatud, et õigusbüroo juriidiline nõustamine hõlmas praeguse asja hagimenetlust, tuleb need kulud jätta arvestamata ja hüvitamata. Määruskaebus ja edasine menetluse käik 29. 31.01.2013 esitatud määruskaebuses palus kostja tühistada maakohtu määruse. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitasid taotluse menetluse lõpetamiseks nii hagejad kui ka kostja – 18.09.2012 taotles kostja hagi läbi vaatamata jätmist ning alles 09.10.2012 esitasid hagejad taotluse hagist loobumiseks. Kohus on põhjendamatult jätnud kostja taotluse täielikult tähelepanuta ja analüüsimata. Kohus on kaevatavas määruses leidnud, et kostja ei ole täitnud hagejate nõuet pärast hagi esitamist, kuid vaatamata sellele kohaldas menetluskulude väljamõistmisel vääralt

§ 168lõiget 4.

30. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et

§ 168

lõike 4 kohaldamise eeldused kostjalt hagejate menetluskulude väljamõistmiseks on täidetud, vaidles kostja vastu ka menetluskulude suurusele, jäädes oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märkis kostja, et menetluse pidamisega vale kostja vastu on kohus rikkunud

§ 3lõikest 1 tulenevat nõuet, hagejatel puudub nõudeõigus kostja vastu.

1. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja määruskaebuse läbivaatamise kulud kostja kanda.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 07.01.2013 määrus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks 399.08 eurot. Tühistatud osas teeb kolleegium uue lahendi. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja tuleb jätta muutmata.
4. Maakohus võttis vastu hagejate loobumise hagist ja lõpetas tsiviilasja menetluse otsust tegemata

§ 428lõike 1 punkti 3 alusel.

Sellises menetluslikus olukorras reguleerib menetluskulude jaotamist

§ 168

, mille lõike 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lisaks on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-142-10, nr 3-2-1-63-11, nr 3-2-1-28-12 jt asunud seisukohale, et hagist loobumise korral saab rakendada ka

§ 162

lõikes 4 sätestatud kohtu diskretsiooniõigust jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega vabaneb hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulude kandmisest vaid kahel juhul: 1) kui leiab tõendamist, et loobumise põhjuseks oli kostja poolt hagi rahuldamine peale hagi esitamist, sellisel juhul kannab kulud kostja; 2) kui kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sellisel juhul jäävad kulud kas täielikult või osaliselt kummagi poole enda kanda.

1. Kolleegium on seisukohal, et tsiviilasja materjalid ei anna käesolevas asjas alust kummagi erandi rakendamiseks ja hagejad peavad hüvitama kostjale tema menetluskulud juhul, kui nende põhjendatud ja vajalikkus leiab tõendamist. Kostja on 7 täielikult eitanud hagejate väidet, et taastas veega varustatuse üüritud eluruumides vabatahtlikult. Ka tsiviilasja materjalid kinnitavad kostja väidet, et kostja täitis maakohtu 16.05.2012 määrust, millega kohustati teda hagi tagamise korras taastama elamu ja kõrvalhoone veega varustamine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (t lk 20-21). Hagi tagamise määruse täitmine oli kostja kohustus ning seda, kas esitatud hagi oli põhjendatud jmt oleks saanud kontrollida alles sisulise menetluse käigus.
2. Samuti ei ole tõendatud asjaolud, millised õigustaksid menetluskulude jätmist kummagi poole enda kanda. Kolleegium nõustub hagejatega selles, et eluruumi sihtotstarbelise kasutamise eelduseks on võimalus kasutada vett toidu valmistamiseks, pesemiseks jmt eesmärkidel. Seega ei saa kindlasti hagejatele ette heita hagiavalduse esitamist olukorras, kus üürileandja tegi vee kasutamise võimatuks. Ka ei ole kostja väitnud, et ta oleks kohtumenetluseta üürikorterite veega varustamise taastanud. Samas esitas hageja 2 13.05.2012 nõude olukorras, kus üürilepingu tähtaja lõppemiseni oli jäänud veidi üle 2 nädala (lepingu kohaselt oli see 01.12.2011 sõlmitud tähtajaga 6 kuud). Seega pidi ta juba hagiavalduse esitamisel arvestama asjaoluga, et tema üürileping lõpeb enne asja sisulist arutamist, ja sellest lähtuvalt kavandama enda menetlusliku tegevuse. Hageja 1 nõustus kohtumenetluse ajal lepingu korralise ülesütlemisega üürileandja poolt, samas see, et ta pidas sellises olukorras mõistlikuks ja vajalikuks ka hagist loobuda (ootamata ära kohtu järeldusi hagi põhjendatuse kohta või näiteks püüdmata asja lõpetada kompromissiga), oli tema vaba tahe, mille realiseerimisel tuli arvestada kostjapoolse menetluskulude nõude esitamisega. 37.

§ 1741

lõike 1 järgi määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral, muuhulgas hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses, lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 38. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse rahuldamiseks puudub alus põhjusel, et tõendatud ei ole nimekirjas esitatud kulude kandmine

-i mõttes konkreetse kohtumenetluse raames. Kostja on 06.11.2012 avalduses toonud oma menetluskuludena esile kulud lepingulisele esindajale suuruses 855 eurot (t lk 83-84, 85). Taotluse põhjenduste kohaselt on tegemist tasuga OÜ-le Pearu Õigusbüroo õigusdokumentide koostamise eest. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et nimetatud õigusbüroo (või mõni muu isik) oleks olnud kostja lepinguliseks esindajaks selles kohtumenetluses.

§ 175

lõike 1 teise lause kohaselt on lepinguliseks esindajaks, kelle kulud kuuluvad hüvitamisele, menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt seadustiku §le

1. Käesolevas asjas on küll kostja avaldanud, et tema menetlusdokumendid olid koostatud esindaja poolt, kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtumenetluses oleks osalenud kostja lepinguline esindaja – kõik menetlusdokumendid on allkirjastatud kostja enda poolt ja puuduvad mistahes muud viited asjaoludele, millede alusel oleksid hagejad pidanud aru saama kostja lepingulise esindaja osalemisest menetluses. Seega ei ole tõendatud, et kostjat oleks konkreetse tsiviilasja menetluses esindanud lepinguline esindaja ja puudub alus esindaja kulu vastaspoolelt menetluskuluna väljamõistmiseks. 8
2. Asjaolu, et maakohus ei lahendanud esmalt kostja 19.09.2012 taotlust jätta hagi läbi vaatamata (t lk 53), tema õigusi ei rikkunud. Hagi läbi vaatamata jätmise korral oleksid hagejad pidanud samuti kandma kostja menetluskulud (

§ 168

lõige 2) ja menetluse lõpptulemus oleks kujunenud poolte jaoks sisuliselt samaks, kui nähtub käesolevast määrusest. 40. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lõige 3).

määruskaebuse 41. Maakohtu määrust tuleb täiendada

§ 386lõike 4 alusel hagi tagamise abinõu tühistamise kohta tehtud otsustusega.

Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu 9