lg.3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg, selle aasta lõppemisest, millal nõue muutus sissenõutavaks. Kuna lõpparvel oli tasumise tähtajaks märgitud 23.02.2008.a., siis algas selle nõude aegumistähtaeg alates 31.12.2008.a. ja nõue tuleb lugeda aegunuks alles 31.12.2011.a.. GREDITREFORM EESTI OÜ esitas 16.12.2011.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ruslan Khyurri vastu, millega peatus hagi aegumise tähtaeg. GREDITREFORM EESTI OÜ asus seisukohale, et hagi ei ole aegunud ja palus hagi rahuldada. Lisaks esitas GREDITREFORM EESTI OÜ kohtule täiendavad arved, millega tõendas asjaolu, et R K ei ole oma võlgnevust tasunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses lihtmenetluses. Esmalt pidas kohus vajalikuks tuvastada asjaolu, kas hagi on aegunud või mitte.
Riigikohus tsiviilasjas nr.3-21-95-08 asus seisukohale, et nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühes lepingust tulenevaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille 3 2-11-61809 aegumistähtaeg on
Kolleegium asus seisukohale, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada
lg.1 ja lg.3 teises lauses sätestatud.
lg.1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. GREDITREFORM EESTI OÜ poolt hagiavaldusele lisatud Tele 2 Eesti AS ja R K vahel sõlmitud liitumislepinguga (tl.21) ning arvega nr.20815132 06.02.2008.a. (tl.38-39) luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et tegemist on telefoniteenuse kasutamisest tuleneva tasunõudega, mille maksetähtajaks oli 23.02.2008.a..
lg.3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus asus seisukohale, et GREDITREFORM EESTI OÜ hagi aegumistähtaega tuleb hakata arvutama alates 31.12.2008.a.. Pärnu Maakohtu määrusega maksekäsu kiirmenetluses luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et GREDITREFORM EESTI OÜ pöördus 16.12.2011.a. maksekäsu kiirmenetluse avaldusega R K vastu Pärnu Maakohtu poole, millega luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et GREDITREFORM EESTI OÜ pöördus kohtusse enne kolme aastase hagi aegumistähtaja lõppu 16.12.2011.a. so 15 päeva enne aegumist. Kohus asus seisukohale, et GREDITREFORM EESTI OÜ hagi on esitatud tähtaegselt.
lg.1 lg.2 p.3 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohus asus seisukohale, et kohtumenetluse kestel hagi enam edasi ei aegu, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et GREDITREFORM EESTI OÜ hagi R K vastu on esitatud tähtaegselt ning R K kirjalikus vastses esitatud taotlus hagi aegumise kohaldamiseks tuleb jätta, kui põhjendamatu, rahuldamata. GREDITREFORM EESTI OÜ hagi nõude suhtes asus maakohus järgmisele seisukohale. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub. GREDITREFORM EESTI OÜ poolt kohtule esitatud liitumiselpinguga ja arvetaga tuvastas kohus faktilise asjaolu, et Tele 2 Eesti AS-il oli õigus R K nõuda telefoniteenuste kasutamise eest tasu maksmise kohustuse täitmist, kuna R K vabatahtlikult arveid ei tasunud. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne siis kohaldatakse lepingujärgselt viivitusintressi määra. Tele 2 Eesti AS ja R K vahel sõlmitud liitumislepinguga luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas kuulub kohaldamisele lepinguline viivitusintressi määr, suurusega 0,15% päevas. R K kirjaliku vastusega hagile ja tema poolt tõendite mitteesitamisega, aga samuti GREDITREFORM EESTI OÜ poolt esitatud arvetega nr.20350842, nr.20163150 ja nr.20577822 luges kohus tuvastatuks asjaolu, et R K vastuväited võla tasumise kohta on asjakohatud ja kohut eksitavad. Sisuliselt tunnistas ka R K ise võla olemasolu, kuid väitis, et on selle tasunud. R K vastavasisuline vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata ning ümber lükatud 4 2-11-61809 GREDITREFORM EESTI OÜ poolt esitatud tõenditega. Lähtudes hageja nõudest ja asja materjalidest, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 62,92 eurot, viivis kindlas summas 62,92 eurot kuni otsuse tegemiseni ning sealt edasi viivis protsendina, suurusega 0,15% päevas, võlgnevuse tasumiseni. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks jätta rahuldamata R K taotlus hagi aegumise kohaldamiseks ning rahuldada GREDITREFORM EESTI OÜ hagi R K vastu lihtmenetluses. Kohus otsustas mõista R K välja GREDITREFORM EESTI OÜ-u kasuks põhivõlgnevus summas 62,92 eurot ja viivis, summas 62,92 eurot (kuuskümmend kaks eurot ja 92 senti), aga samuti pidas kohus vajalikuks mõista R K välja GREDITREFORM EESTI OÜ-u kasuks viivis protsendina põhinõudelt (62,92 eurot), suurusega 0,15 % päevas, alates 27.märtsist 2012.a., kuni põhinõude täitmiseni. VIIVITAMATU TÄITMINE TsMS §405 lg.1 p.10 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele TsMS §405 lg.1 p.10 alusel, ilma tagatiseta. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja R K kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik Kohtuotsus jõustus 28.05.2013. a Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2013. a kohtuotsusega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.