Obsah (5)

§ 60§ 58§ 40§ 64§ 66

3-11-1559 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-1559 Haldus

§ 60

lg 2 on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Kooskõlas HMS § 61 lg 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust, ka kohtuotsusega haldusakti õigusvastaseks tunnistamine ei too iseenesest kaasa haldusakti tühistamist ning haldusakti tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid. Seega on täitmiseks kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Lähtudes eeltoodust on vastustaja väited maavalitsuse ega katastribüroo poolt 21.11.2003 korralduse nr 2-1/183 aktsepteerimata jätmise kohta paljasõnalised. Vastustaja on seisukohal, et ka menetlusnormide järgimisel oleks tulnud sama sisuga haldusaktid vastu võtta.

§ 58

ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vallavalitsuse seletuse kohaselt oli 15.03.2011 korralduse nr 2-1/15 vastuvõtmisel tegemist puhtformaalse asjade õigeks vormistamisega. Kuna tegemist oli väikese maatükiga, mis ei toonud kaasa Suurekivi maaüksuse üldpindala muutmist, ei peetud vajalikuks kõiki õigustatud subjekte, sh kaebajat, menetlusse kaasata. Suurekivi maaüksuse kaasomandisse tagastamisel tuli vastustaja väidetel määrata kaasomanike mõtteliste osade suurused proportsionaalselt neile pärast tagastava maa ainuomandisse saamist allesjäänud nõudeõiguse osade suurustega. Kohus vallavalitsuse väitega puhtformaalse asjade õigeks vormistamise osas ei nõustu. Vallavalitsuse 15.03.2011 korraldusega on muudetud Käomatsi maaüksuse piire sellistelt, et vallavalitsus määras ise Käomatsi maaüksuse juurde 5,7 m2 Suurekivi maaüksuse koosseisu kuulunud kaevu aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa (samas tl 21, 26 pöördel). Vallavalitsuse vaidlustatud korraldustega on muudetud ja tühistatud õigusvastaselt võõrandatud maa osas vastuvõetud jõustunud korraldused, mille aluseks oli kõikide õigustatud subjektide vahel sõlmitud kokkulepe ning mille kohaselt kuulus Suurekivi maaüksus tagastamisele õigustatud subjektide kaasomandisse sh maaüksusel asuv kaev. Seega 11 3-11-1559 ei olnud sisuliselt tegemist üksnes kaevualuse ja seda teenindava maa tagastamisega. Kaevu aluse maa tagastamise üle otsustamisel ei ole vallavalitsus muu hulgas välja selgitanud, kas ja kelle poolt kaevu tegelikkuses kasutatakse. Samas kaebaja väidetel ja kohtule esitatud dokumentide kohaselt tuuakse kaebaja majja vesi individuaalelamu projekti seletuskirja kohaselt vaidlusalusest kaevust (nr 3-11-1559 tl 104, 105,106 pöördel-107). Vallavalitsuse 20.06.2011 korralduses on korralduse vastuvõtmist tinginud asjaoluna välja toodud 15.03.2011 korraldus ning ümberarvestatud õigustatud subjektidele tagastamisele kuuluva kaasomandi mõtteliste osade suurused. Korralduse pealkirjaks on küll M. V vaide läbivaatamine, kuid sisuliselt on vallavalitsus muutnud oluliselt kõikidele õigustatud subjektidele tagastamisele kuuluvate mõtteliste osade suurust, seega puudutab korraldus kõigi nimetatud isikute õigusi. Tulenevalt eeltoodust on 24.03.2003 kokkuleppe sõlminud õigustatud subjektide puhul tegemist vaidlustatud korralduste adressaatidega, kes on kooskõlas HMS § 11 lg 1 p 2 menetlusosalised haldusmenetluses.

§ 40

lg 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja seletuse kohaselt kaasati M. V vaide lahendamisel menetlusse P. V, teisi õigustatud subjekte menetlusse ei kaasatud (nr 3-11-1559 tl 124). Kaevatavate korralduste põhjenduste kohaselt on 2003. aastal vastuvõetud korraldused tühistatud põhjusel, kuna need on õigusvastased. Haldusakti kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt kuuluvad kohaldamisele HMS neljanda peatüki neljanda jao sätted.

§ 64

lg 2, lg 3 otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidlustatud haldusaktides ei ole hinnatud ega kaalutud HMS § 64 lg 3 nimetatud asjaolusid. Kui asuda seisukohale, et kaevatavate korraldustega tühistati haldusaktid P V´u kasuks (kaevualune maa otsustati tagastada tema ainuomandisse), siis kaebuse sisu ja esitatud tõendite kohaselt toimus teiste õigustatud subjektide suhtes 2003. aasta korralduste tühistamine nende kahjuks. Samuti vähenes 20.06.2011 korralduse kohaselt P V´ule kaasomandisse tagastamisele kuuluva mõttelise osa suurus. Kui eeldada, et vaidlustatud korraldustega tühistatud haldusaktid olid õigusvastased, võib

§ 66

lg 1 õigusvastase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut. Kooskõlas HMS § 67 lg 1 arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Isikute usalduse arvestamise ning erinevate huvide arvestamise kohta kaevatavates korraldustes kaalutlused puuduvad. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest rikuti vallavalitsuse poolt kaevatavate haldusaktide andmisel oluliselt menetlusnõudeid ning rikkumised haldusmenetluses võisid mõjutada asja otsustamist ning seetõttu tuleb kaevatavad korraldused tühistada. Kaebaja taotleb kohustada Laimjala Vallavalitsust muutma oma 21.11.2003 korralduse nr 21/189 p 1 selliselt, et Suurekivi maaüksus kuulub kaasomandisse tagastamisele järgmistes mõttelistes osades: M V ¼; P V ¼; S. G 1/8; E N 1/8; U. V 1/8; E. K 1/

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 23, 24 alusel otsustab õigustatud subjektidele vara tagastamise vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus maakonnakomisjoni 12 3-11-1559 otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava valla-või linnavalitsuse poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Seega küsimuse, millises ulatuses kuulub õigustatud subjektidele vara tagastamisele, saab otsustada vallavalitsus vastava menetluse läbiviimise tulemusel. Kohus ei saa haldusorgani asemel muuta kaasomandisse tagastamisele kuuluva vara mõtteliste osade suurust. Seetõttu tuleb kaebaja kohustamisnõue jätta rahuldamata. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Lähtudes HKMS § 109 lg 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Taotluse kohaselt on kaebaja kandnud haldusasjades menetluskulusid kokku summas 1 457.50 eurot. Taotlusele on lisatud kaebaja nõustaja arved ja kaebaja poolt arvete tasumist tõendavad dokumendid (nr 3-11-1559 tl 108-109). 08.06.2012 täiendas kaebaja menetluskulude nimekirja ning taotles kohtuistungil osalemisega tekkinud menetluskulude hüvitamist 918 euro suuruses summas (samas tl 131-134). HKMS § 109 lg 1 alusel esitatakse kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kohtuistung asjas toimus 06.06.2012, taotluse menetluskulude nimekirja täiendamiseks esitas kaebaja 08.06.
2. Seega on täiendava taotluse esitamine lubatav. Arve nr 290-2012 summas on kogusummas tasunud kaebaja eest T. U (samas tl 133, 134). Seega ei ole kaebaja ise õigusabi kulude eest tasunud. HKMS § 109 lg 5 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Arvestades seda, et menetluskulud on kantud kahes haldusasjas esitatud kaebuste lahendamiseks on kohtu hinnangul tegemist kaebuste eesmärkide saavutamiseks vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna lähtudes eeltoodust kuulub kaebustega esitatud kolmest nõudest rahuldamisele kaks nõuet, tuleb vastustajalt menetluskulud välja mõista kooskõlas HKMS § 108 lg 2 sätetega, mille kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kandnud menetluskulusid kogusummas 2 375.50 eurot, seega kuulub vastustajalt välja mõistmisele 1583.67 eurot (tl 131). Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2013 otsuse RESOLUTSIOON
3. Jätta M. V apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Muuta Tallinna Halduskohtu 20.07.2012 kohtuotsuse põhjendusi osas, millega jäeti M. V kohustamisnõue rahuldamata, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
5. Rahuldada Laimjala valla apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 20.07.2012 kohtuotsus osas, millega mõisteti Laimjala Vallavalitsuselt M. V kasuks välja 1583,67 eurot menetluskulude katteks. Teha selles osas uus otsus.
6. Välja mõista Laimjala vallalt M. V kasuks 1117 eurot kantud menetluskulude katteks. 13