Obsah (9)

§ 661§ 644§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 168

2-13-6023 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-6023 Tsiviilasi A. M. hagi T. M. vastu igaku

§ 661lg 4 alusel kompromisslepinguga loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumäärus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest. 1 2-13-6023 Asjaolud A. M. esitas 06.02.

1. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 160 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 15.02.
2. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 18.02.
3. a. Võlgnik T. M. esitas 27.02.
4. a nõudele vastuväite. 25.03.
5. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja andis A. M. nõude T. M. vastu 160 euro elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.06.2012.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 02.04.
6. a kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagile ettenähtud vormis. 15.04.
7. a esitas hageja kohtule hagi, milles nõuab kostjalt elatist minimaalmääras. 16.04.
8. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. Eelistungil 22.05.
9. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi: Hageja A. M., keda esindab seaduslik esindaja M. T. ning kostja T. M. on 22.05.2013.a. sõlminud tsiviilasjas nr 2-13-6023 alljärgneva kompromissi:
10. kostja T. M. kohustub maksma hageja A. M. kasuks igakuist elatist summas 120 eurot kuus alates 16.04.
11. a kuni hageja A. M. täisealiseks saamiseni *.
12. kostja T. M. kohustub tasuma igakuiselt hageja A. M. sidekulud, mis on mobiiltelefoni arved. Kostja korraldab ise mobiiltelefoni kasutamisega kaasnevate kulude hüvitamise.
13. kostja kohustub tasuma elatise iga kuu 11-ks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette A. M. seadusliku esindaja M. T. arveldusarvele nr * *.
14. hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.
15. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.
16. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
17. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest

§ 644lg 1 alusel.

Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 08.01.2013. a kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 2 2-13-6023 Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda, mille kohus kinnitab. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 3