lg 1 esimeses lauses sätestatule kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Lepingulise esindaja kulude teistelt 2 2-12-41240 menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137. Tulenevalt viidatud määruse §-st 2 said nii hagejad kui ka kostjad arvestada piirmääraga 12 800 eurot. Käesoleva määrusega väljamõistetavad lepinguliste esindajate kulud ei ole piirmäärast suurem.
lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MS § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 174, § 175– 178, § 466, § 661, VÕS § 113 /allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Unt kohtunikuabi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.