← Eesti

2-11-7203/37

Obsah (4)§ 174§ 138§ 144§ 175

2-11-7203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Eha Soots Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-7203 Tsiviilasi, hageja nõue BAS-i avaldu

§ 174

lg 3 viimasest lausest tulenevalt peavad väljamõistetavad kohtukulud olema kantud. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud arvete tasumist kinnitavaid maksekorraldusi, seega ei ole kohtukulud kantud. Kantud saavad olla kohtukulud, millised on tasutud. Kuivõrd hagejale on avalduse aluseks olevas tsiviilasjas 26.09.2011.a tehtud kohtuotsusega osaliselt hüvitatud hageja poolt käesolevas avalduses teistkordselt esitatud kohtukulud, palub kostja II nõuda kohtul välja hageja ja tema vaheline õigusabileping, mille põhjalt on võimalik kostjal II välja selgitada, milliseid kulutusi on pidanud hageja millises menetlusstaadiumis kandma ning millised on seeläbi võimalik kostjalt II välja mõista. 11.07.2012.a esitas hageja esindaja F. T vastuväitele oma seisukoha, millele on lisatud ka arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (4 tk). Hageja teatab, et jääb oma varasemalt esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Kostja II on asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei piisa õigusabikulude kandmise tõendamiseks ainult selle kohta hagejale esitatud arvetest. Hageja nimetatud kostja II väitega ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) kohaselt ei pea menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kohtu nõudmiseta menetluskulude kindlaksmääramise menetluses üldse esitama.

§ 174

lg 5 teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Avaldaja kinnitab, et kõik tsiviilasja nr 2-11-7203 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-11-7203. Samas edaspidiste vaidluste vältimiseks edastab hageja ka vastavate arvete tasumist tõendavad maksekorraldused. Kohtunikuabi seisukoht Tulenevalt

§ 138

lg-st 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 ja p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud ja sõidukulud. 2 2-11-7203 Seega on hagejal käesolevas tsiviilasjas tekkinud kulud menetluskulud. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu väljamõistmine kostjatelt on seega põhjendatud. Riigilõivu tasumist hageja poolt summas 543.24 eurot tõendab toimikus lk 29 paiknev maksekorraldus.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitatud arvete järgi oli hageja õigusabikulude koosseis järgmine: 31.01.2011.a arve nr 148: võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüs ja hagiavalduse koostamine 95,87 eurot; 06.05.2011.a arve nr 201: käsundiandja esindamine kohtuistungil 63,91 eurot; 10.06.2011.a arve nr 221: käsundiandja esindamine kohtuistungil 63,91 eurot; 09.09.2011.a arve nr 269: käsundiandja esindamine kohtuistungil 63,91 eurot. Esitatud arveid ja kohtutoimiku materjali võrreldes, leiab kohtunikuabi, et tehtud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud (hagi on esitatud 6lehel ja lisatud lisadokumendid, kohtuvaidluses toimunud kolm kohtuistungit), seega kuuluvad väljamõistmisele teiselt poolelt. Sõidukulude tõenduseks esitatud bussipiletitest nähtuvalt on sõidetud (3 korda, mis on ka põhjendatud) Tartust Tallinna ja Tallinnast Tartusse 03.05.2011, 07.06.2011 ja 08.09.2011. Sõidukulud kokku 59,20 eurot. Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada ka hüvitatavate kulude piirmäära. Hageja esitas hagiavalduse maakohtule 21.02.2011.a, hagi hinnaks oli 4463,22 eurot. Vastavalt VV 04.09.2008.a määrusele nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) on 4463,22 euro suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 3200 eurot. Hageja õigusabikulud ei ületa kehtestatud piirmäära. Eeltoodu põhjal tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 444,98 eurot s.o 50% hageja menetluskuludest. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohaldatud õigusnormid

§ 138, § 139, § 144, § 174, § 175–178, § 661.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eha Soots Kohtunikuabi 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.