Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 1.
Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1.1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud avaldamisega 14.10.2011.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 2 kohaselt võib hageja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. A. S. S. E. B. P. esindaja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses 11.02.2010.a.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2/4 1.2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-st 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
alusel võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 1.3.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, so. 16% aastas kuni 25.01.2010 summas 15280,40 krooni. Alates 26.01.2010 nõuab hageja viivist lepingujärgselt põhinõudelt (46030,56 krooni) 16% aastas ehk 0,0444% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus on arvestanud viivist kohtuotsuse tegemise päevani perioodi eest 26.01.2010 kuni 09.12.2011.a. s.o 683 päeva eest summas 13958,86 krooni (683 x 0,0444% x 46030,56). 1.4. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivisena kokku 29239,26 (15280,40 + 13958,86) krooni ehk 1868,73 eurot. 2.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja on palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni ja teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud 100 krooni. Seega on kohtul võimalik
lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 7600 krooni (485,73 eurot). 3.Hageja on hagiavalduses (p.3.1) taotlenud tema poolt maksekäsu kiirmenetluses enammakstud riigilõivu tagastamist. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 734 krooni. Vastavalt
lg 5 tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Hagi esitamisel oleks seega tulnud tasuda täiendavalt riigilõivu 6766 krooni, kuid hageja poolt on 21.01.2010 tasutud riigilõivu 7250 krooni , seega on enam tasutud riigilõiv 484 krooni. Nimetatud summa kuulub hagejale
3/4 Epp Tombak Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.