Obsah (4)

§ 4§ 1§ 6§ 29

2-12-3805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012. a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-3805 Tsiviilasi S

) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.

§ 4

lg 2 ja 4 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut.

§ 1

lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Vastupidist peab tõendama tööandja. Kohus leiab, et kostja ei ole töövõtulepingu sõlmimist tõendanud. Töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei saa tõendada õiendiga, mille kohaselt kostja on hagejale maksnud töövõtulepingu alusel tasu (tl 7) ega kostja poolt peatöövõtjale esitatud nimekirjaga alltöövõtjate kohta (tl 12). Mõlemad tõendid näitavad ainult seda, kuidas tõlgendas kostja pooltevahelist lepingulist suhet.

§ 1

lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille alusel töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Tunnistaja Alger Voskressenski ütlustest nähtub, et poolte vahel oli kokku lepitud tööaeg esmaspäevast reedeni, hageja sai töövahendid (v.a segutrell ja ketaslõikur) kostjalt ning kostjad kontrollisid ja näitasid, kus tuleb tööd teha. Tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et pooled ei leppinud kokku töö valmimise aega. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile, hageja ei olnud tegelikult oma otsustes iseseisev. Pooled ei ole vormistanud töövõtulepingule omaseid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Töölepingu võib tulenevalt

§ 6lg 3 sõlmida kindlaks tähtajaks või teatud töö tegemiseks.

Ebaõige on kostja väide, et töövõtuleping peaks kestvuslepingule kohaselt kestma pikemat aega kui näiteks üks kuu. Kostja viide, et hageja ja teised objektil töötajad töötasid brigaadina, ei anna alust väita, et hageja töötas töövõtulepingu alusel. Kui 4 töötajat teevad tööd ühiselt, brigaadina, võivad nad ka töölepingu puhul ise töö mahu jagada endi vahel vastavalt omavahelisele kokkuleppele. Hagejal töökoha olemasolu ei välista kostja juures teise töö tegemist samuti töölepingu alusel. Seadusest ei nähtu, et töötaja võib töötada ja saada töötasu ainult ühe töölepingu alusel. Kohus leiab eeltoodu alusel, et pooltevaheline suhe tuleb lugeda töösuhteks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Normex Ehitus lubas hageja Eesti Lennuakadeemia hoone ehitusel plaatijana tööle 4. juulil 2011.a. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega (tl 28) ja tunnistaja Alger Voskressenski ütlustega. Hageja on kohtuistungil loobunud oma väitest, et tööleping algas 01.07.2011.a. Kostja on olnud kohtuistungil nõus, et hageja plaatis kuni 05.08.2011.a.

§ 4

lg 2 kohaselt loetakse (suuline) tööleping sõlmituks, kui töötaja asub tööd tegema. Kuna hageja asus tööle 04.07.2011, tuleb tööleping lugeda sõlmituks samast päevast. Poolte ütlustest nähtuvalt kestis hageja ja kostja vaheline töösuhe 04.07.2011.a kuni 05.08.2011.a. 6. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet töötasu suuruse osas.

§ 29

lg 1, 2 ja 3 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt oli kokku lepitud töötasu 4 eurot/m2. Hageja on vähendanud töötasu nõuet 3.60 euroni ruutmeetri eest, sest ta ei teinud vuukimistööd. 3 Kostja on vaielnud hageja esitatud tasu nõudele vastu ning on leidnud, et on hagejale õigesti tasunud 121.62 eurot (tl 7). Seega ei suuda pooled tõendada kokku lepitud tasu suurust ning kohus lähtub

§-st 29 lg

1. Kostja on soovinud tõendada, et analoogse töö hinnaks on kuni 2 eurot ruutmeetri kohta ning on esitanud Emedor OÜ teate, mille kohaselt alates ca 60 m2 suuruste pindade kvaliteetse plaatimistöö eest arvestatav keskmine töötasu on 1,6 - 2,0 eur/m2 , keeruliste pindade eest arvestatav töötasu on 2,5 – 2,9 eur/m2 (tl 57). Uniro Grupp OÜ teatise kohaselt on suurematel pindadel plaatimistööde tasu 1,9 eur/m2, väiksematel pindadel 2,8 eur/m2 (tl 58). Hageja esitatud Kaldram OÜ teatise kohaselt on selles äriühingus töötavate plaatijate töötasu netopalgana 4 eur/m2 (tl 68) ja K-Rauta hinnakirja järgi on seinte ja põrandate plaatimistöö 19,5 eurot/m2 (tl 69). Kohus jätab kõrvale KRauta hinnakirja, kuna sellest nähtub, kui palju peab tellija maksma äriühingule. Kohtule ei ole teada, kas äriühing maksab kogu saadud summa töötajate palgaks ning mitme töötaja töötasu see on. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendid ei välista hageja poolt nõutud töötasu 3.60 eur/m
2. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et selline plaatimistöö hind konkreetsel objektil on ebamõistlikult suur. Pooled on kohtuistungil jõudnud kokkuleppele, et hageja tehtud töö maht oli 205 ruutmeetrit. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 616.38 eurot (3,6 eurot x 205 m2 – 121.62 eurot), millelt kuulub kinnipidamisele töötaja maksukohustus.
3. Kohus jätab tähelepanuta kostja saadetud elektronkirjad (tl 23), ehitusobjekti tööde üleandmise ja puudused (tl 56, 24-27) ning töövõtulepingu (tl 50-54), kuna need ei tõenda poolte vahelise lepingu liiki. Samuti ei ole asjakohased fotod (tl 29-34), kuna poolte vahel ei ole vaidlust plaatimise aja ja mahu kohta.
4. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue oli 657 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 616.38 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on hageja nõude põhimõtteliselt rahuldanud ning pooltele ei ole tekkinud menetluskulusid sellest, et hageja vähendas menetluse kestel nõude aluseks olevate ruutmeetrite arvu, tuleb menetluskulud TsMS § 163 kohaselt jätta kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
5. Apellatsioonkaebus Kuna kohus on tuvastanud töösuhte olemasolu, on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus. Gerty Pau Kohtunik 4