Obsah (6)

§ 138§ 144§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-50041 Tsiviilasi GR hagi JR vastu elatusraha suuruse

§ 138lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Menetlusosaliste ehk antud juhul kostja lepingulise esindaja kulud kuuluvad

§ 144p 1 järgi kohtuväliste kulude hulka.

Kuna kostjal puuduvad õigusalased teadmised, siis oli ta sunnitud apellatsioonimenetluses õigusabi saamiseks pöörduma Õiguskoda OÜ poole. Õiguskoda OÜ osutas kostjale õigusabi alljärgnevalt: juriidiline konsultatsioon koos apellatsioonkaebuse ja tõendite analüüsiga kestis 01.06.2012 kokku 3 tundi. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulus 4 tundi. Õiguskoda OÜ osutas kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi teenust 70 eurot tunni eest ja 7 tunni õigusabi osutamise eest pidi kostja kokku maksma 490 eurot, mida tõendab arve nr 120602. Lähtudes

§-st 174 lg 1 palub kostja kohtul mõista välja kostja JR poolt tasutud apellatsioonmenetluse menetluskulud kokku 490 eurot. Kohus edastas 29.01.2013 määrusega kostja avalduse hagejale. Hageja sai avalduse kätte 30.01.2013 ja esitas sellele vastuväited 04.02.

1. Hageja vastuväited Kostja lepinguline esindaja Margit Teino on koos avaldusega edastanud tõendina OÜ Õiguskoda arve, millel on märgitud õigusteenuse osutamist kostjale 7 tunni ulatuses (3t konsultatsioon ja tõendite analüüs + 4t kirja koostamine). Vastustaja esindaja kulud ühe kirja koostamiseks kohtule moodustavad peaaegu 60% hagi hinnast. Apellant nõustub, et tema kanda jäid apellatsioonmenetluse kulud ning on nõus need ka kandma, kuid mitte sellises ulatuses nagu näitab vastustaja, kuna need on osaliselt põhjendamatud ja ülepaisutatud. Tsiviilasja nr 2-11-50041 apellatsioonmenetluse puhul oli tegemist kirjaliku menetlusega. Vastustaja jaoks tähendas see, et tema poolt esitati kohtule vaid üksainus kiri, milleks oli „Vastus tsiviilasjas nr 2-11-50041 esitatud apellatsioonkaebusele Harju Maakohtu poolt 18.04.2012 tehtud otsuse osas“ (esitatud 11.06.
2. a). Täiendavaid kirju vastustaja poolt kohtule ei ole esitatud. Kohtuistungit ei toimunud. Seega apellatsioonmenetlusega seotult rohkem õigusabi vastustaja ei vajanud. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka menetlusega. Vastustajat esindas kogu menetluse jooksul üks esindaja, kes oli tutvunud kõikide menetluse asjaolude ja tõenditega juba esimese kohtuastme menetluses. Pooled ei esitanud apellatsioonmenetluses uusi tõendeid, mis oleksid vajanud analüüsimist. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonmenetlusega seotud OÜ Õiguskoda arvel kajastuv tõendite analüüs. Puudus vajadus analüüsida tõendeid, mida oli eelneva menetluse jooksul juba korduvalt analüüsitud. Ülepaisutatud ja põhjendamatu on ka 3 tunnine konsultatsioon, arutamaks apellatsioonkaebusele vastuse koostamist. Kaks lehekülge kõnealuse apellatsioonkaebuse vastusest moodustavad päised, jalused ja sissejuhatus. Lisaks loetleb vastustaja kahel lehel punkthaaval üles vastuväited, mida juba korduvalt eelneva menetluse jooksul oli esitanud ning kirjeldab asjaolusid, mis antud kohtuasjas tähtsust ei oma. Vastustaja esindaja ei ole teinud vastuse koostamisel õiguslikku analüüsi, mis oleks suures ulatuses aega nõudnud. Vastuse sisu moodustab kirjast kõigest 1,5 lehekülge, seetõttu 4 tundi selle koostamiseks on samuti põhjendamatult ülemäärane. Arvelt selgub, et vastustaja on ostnud õigusalast konsultatsiooni 7 tunni ulatuses, kuid kas reaalselt ka sellises ulatuses teenust osteti, on kaheldav. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi maksekorraldust, et on nimetatud teenuse eest tasunud ega ka tema ja OÜ Õiguskoda vahel sõlmitud lepingut õigusteenuse ostmiseks. Vastustaja esindaja puhul on tegemist vastustaja perekonnatuttavaga. Lisaks on vastustaja perekonnaliige tema esindajaga sarnase õigusalase 2 kvalifikatsiooniga, kelle õigusalaseid teadmisi oli vastustajal samuti võimalus kasutada. Seetõttu on kaheldav, et vastustaja oli valmis ühe kirja koostamiseks ostma veel sarnase kvalifikatsiooniga õigusalast nõustamist väljaspoolt lisaks lausa 7 tunni ulatuses. Apellandi seaduslik esindaja peab vajalikuks tuua võrdluseks apellandi lepingulistel esindajatel kulunud aja sarnaste kirjade koostamiseks. Apellatsioonkaebuse koostamiseks kulus apellandi lepingulisel esindajal 3 tundi. Täiendav konsultatsioon arutamaks kaebuse üksikasju ei olnud vajalik. Kassatsioonkaebuse koostamiseks Riigikohtusse kulus vandeadvokaadil, kes tutvus käesoleva kohtuasja materjalide ja tõenditega esmakordselt, samuti vaid 3,5 tundi (sisaldas mh ka esmast konsultatsiooni). Eeltoodut arvestades peab apellant apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kuluvaks mõistlikuks ajaks 3 tundi. Sellest tulenevalt on apellant nõus kompenseerima vastustajale apellatsioonmenetluse kulud, õigusteenuse ostmise eest OÜ Õiguskojalt 3 töötunni ulatuses, mis 70 eurost tunnihinda arvestades teeb kokku 210 eurot. Vastustaja ilmne soov näidata apellatsioonmenetluse kuludena ka osa esimese kohtuastme kuludest on pahatahtlik arvestades, et apellandil puuduvad sissetulekud ning neid tasuda on võimalik vaid elatise arvelt. Kohtu põhjendused

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2012 otsusele esitatud kassatsiooni jättis Riigikohus 03.12.2012 määrusega menetlusse võtmata. Kostja esitas 01.01.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab

§ 174

lg 3 ja lg 6 nõuetele.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 490 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja esitanud arve, mille kohaselt on kostja esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 7 tunni ulatuses, millest 3 tundi on kulunud konsultatsioonile ja 4 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Kohus leiab, et nimetatud töömaht ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nimelt nähtub tsiviilasja materjalidest, et sama esindaja pakkus kostjale õigusabiteenust juba I astme menetluses, mistõttu kostja esindaja pidi tsiviilasja faktiliste asjaolude ning õigusliku olukorraga juba enne apellatsioonimenetlust igakülgselt kursis olema. Seega ei ole põhjendatud 3-tunnine konsultatsioon, kohus leiab, et antud juhul piisas kostjale ja kostja esindajale apellatsioonkaebusele vastuse esitamise eelseks aruteluks 1-tunnisest konsultatsioonist. Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses 5-leheküljelise vastuse (kd II lk 15-20), millest sisulist teksti on 4 lehekülge. Kohus leiab, et sellise dokumendi puhul on põhjendatud koostamisaeg 3 tundi, kuna asjaolud kattuvad osaliselt juba I astmes käsitletuga. Kokku on kostja esindaja töötunnid apellatsioonimenetluses põhjendatud 4 tunni ulatuses. 3 Kostja esindaja töötunni hind 70 eurot tunnis on kohtu hinnangul mõistlik. Kokku on kostja esindaja töötundide maksumus (4 x 70) 280 eurot. Apellatsioonimenetluses oli käesoleva asja hagihind 878,40 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-st 1 tulenev lepingulise esindaja kulude piirmäär nimetatud hagihinna puhul on 1600 eurot. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud 280 eurot määrusest tuleneva piirmääraga kooskõlas. Seoses hageja vastuväitega, et kostja ei ole tõendanud tekkinud kulutuste kandmist, osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-142-09, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud, piisab, kui avaldaja esitab üksnes tõendid, millest nähtub, et vastavad kulud on tekkinud. Käesoleval juhul on kostja kulude tekkimist arve nr 120602 esitamise näol tõendanud (lk 65). Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostjale menetluskulusid 280 euro ulatuses. Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata 210 euro osas.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 4