HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-50041 Otsuse kuupäev 18.aprill 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi GR hagi JR vastu elatusraha suuruse muutmiseks 1 182,87 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: GR(isikukood XXX, XXX); Hageja seaduslik esindaja: MK (isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Kaili Siilak (OÜ Pearu Õigusbüroo, suur-Karja 3, 10140 Tallinn, e-post: kaili.siilak@pearu.ee); Kostja: JR (isikukood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: Margit Teino (Õiguskoda OÜ, Veerenni 58a, 11314 Tallinn, e-post: margit@oiguskoda.ee) Asja läbivaatamise kuupäev 15.märts 2012 Istungil osalenud isikud Hageja esindajad MK ja Kaili Siilak, kostja JR ja kostja esindaja Margit Terino Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Muuta 30.06.2009 Harju Maakohtu määruses kokkulepitud elatise suurust.
- Välja mõista JR GR kasuks elatusraha 200 eurot kuus alates 18.oktoobrist 2011 kuni GR täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu määrusega 30.06.2009 kinnitati MK ja JR vahel kompromiss, mille kohaselt kohustus JR tasuma elatist GR ülalpidamiseks 2 600 krooni (166,17 eurot) kuus. Nimetatud summa oli tegelikkuses väiksem, kuna 2011 aastani tuli tasuda elatiselt ka tulumaksu. Kompromissi sõlmimise ajaks olid vanemad taastanud kooselu ning kandsid kulusid ühiselt.2010 aastal lahkus kostja pere juurest, lubades peret endisel viisil toetada, kuid see jäi ainult lubaduseks. Käesolevaks ajaks on lapse vajadused suurenenud. Hageja nõuab elatise suurendamist kuni 320 euroni kuus. Menetluse ajal hageja täpsustab oma nõuet ja palub suurendada elatise suurust 297,60 euroni. Hageja on näidanud kulutusi lapse ülalpidamiseks kokku summas 614,37 eurot, millest lapsetoetus katab 19,18 eurot ja kummagi vanema panuseks jääb 297,60 eurot. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista ning palub elatise suurus jätta muutmata. Kostja leiab, et elatusraha suurendamise nõue on põhjendamatult suur ja tõendamata. Kostja vastuväited kulude osas on järgmised. Eluasemekulud ja kommunaalteenused tuleb jagada kolmeks, sest korteris elab ka MK vanem laps. Ülepaisutatud on kulud riietele ja jalatsitele, samuti lasteaia kulu. Lasteaiatasu ühes kuus on keskmiselt 49.10 eurot. Samuti on ülemäära suured lapse arendamise, vaba aja ja huvialaringide kulutused. Spordivahendite kuludeks loeb hageja 156 eurot aastas, tõendatud on kulud 95 euro ulatuses. Tõendamata on lapsehoidja teenuse- ja transpordikulu. Kostja on korrektselt tasunud elatist kokkulepitud summas 166,17 eurot. Peale selle maksab kostja ka hageja elukindlustuse makseid summas 31,96 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Kostja leiab, et hagejale makstav elatis 166,17 eurot kuus on piisav lapse ülalpidamiseks. Hageja vajadused ei ole kahe aasta jooksul kasvanud peaaegu poole võrra. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et haginõue elatise suuruse muutmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 432 teise lause järgi ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse. Juunis 2009 leppisid MK ja JR kokku elatise suuruses 2 600 krooni, ehk 166,17 eurot. 2 Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajalikud kulutused peaaegu kolme aasta jooksul on suurenenud, kuid mitte sellises ulatuses, kui seda näitab hageja. Hageja on arvestanud lapse kuludeks ühes kuus 614,37 eurot, millest 297,60 eurot peaks kandma kostja. Kohus loeb 5 aastase GR põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks eluasemekulud ja kommunaalteenused 70 eurot kuus, toit 105 eurot, riided ja jalanõud 45 eurot, lasteaia kulud 65 eurot (t. lk 77), tervishoid ja hügieenitarvete kulu 24,47 eurot, huvialaring 35 eurot (t. lk 78) ja spordivahendid 13 eurot. Lasteaia tasu on arvel näidatud kokku 60,62 eurot, sh 18 päeva toiduraha. Juhul kui laps viibib lasteaias igal tööpäeval, siis tuleb maksta ka toiduraha juurde. Seega on hageja poolt näidatud summa 65 eurot põhjendatud lapse kulu. Elamu ja kommunaalkulud on hageja jaganud kaheks. Seda, et korteris elab veel Maris Kuusiku vanem poeg, tõendatud ei ole. Kohus leiab, et ülejäänud kulud on ülepaisutatud ja põhjendamata hageja poolt näidatud suuruses. Kui analüüsida hageja poolt esitatud lapse vabaaja veetmise kulusid (t. lk 88-89), siis nähtub, et suurem osa näidatust moodustavad kulud maiustustele ja nn näksidele, mida tuleb arvestada toidu hulka. Kui laps käib lasteaias, siis tavatoidu peale kodus ei kulu kindlasti lisaks veel 105 eurot. Kohus loeb optimaalseks vabaaja veetmise kuluks 20 eurot kuus. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kulusid transpordile 66 eurot kuus. 5 aastasel lapsel on linna ühistransport tasuta. Maal elava vanaema külastamine on mõistlik ning selleks tuleb teha ka kulutusi, kuid mõistlik ei ole kogu kütuse kulu lugeda lapse kuluks. Kohus loeb põhjendatuks lapse transpordikuluks 25 eurot. Samuti ei ole mõistlik lugeda lapse sidekuluks, kulud, mis on tekkinud sellest, et ema helistab lapsehoidjale, arstile jne, et saada teavet last puudutavate asjaolude kohta. Kohus nõustub kostjaga, et lapsehoidja kulu ei ole vajalik. Kui lapse ema on välislähetuses on võimalik jätta laps isa juurde. Lapse saab lasteaeda viia ja sealt koju tuua isa. Kui lapse ema on ühepoolselt otsustanud kasutada kallist lapsehoidu, siis ei ole see kulu tehtud lapse huvides. Lapse huvides oleks see, kui ta saaks rohkem aega veeta ka isaga. Kostja viitab asjaolule, et ta maksab lapse kogumiskindlustusmakseid. Kostja on ise vabatahtlikult sõlminud kindlustuslepingu 2006 aastal ja nõustunud maksma igakuiseid makseid. Nimetatud kulu kandis kosja ka kompromissi sõlmimise ajal 2009 aastal ning seda ei saa lugeda elatise hulka. Eelnevast tulenevalt loeb kohus põhjendatuks suurendada elatist GR ülalpidamiseks kuni 200 euroni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3